Ainja maastikukaitseala

Allikas: Vikipeedia

Ainja maastikukaitseala on kaitseala Sakala kõrgustiku edelaosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja külas.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseala pindala on 114 ha, millest 91,3 ha on maismaaosa ja 22,7 ha veeosa[1]. Kaitseala põhieesmärk on Ainja järve ja Sinejärve ning neid ümbritseva maastiku kaitse.

Kaitseala on puhkepiirkond, mis on kuulus oma kauni maastiku ja Ainja järve liivaranna poolest[2].

Kaitseala põhja- ja idapiiri ääres kulgeb Valga–Uulu maantee.

Kaitseväärtused[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseala kaitseväärtused on elupaigad, looma- ja taimeliigid, maastik ja maastikuelemendid ning rekereatsioon.

Elupaikade alla kuuluvad vanad loodusmetsad, sürjametsad, siirdesoo- ja rabametsad, Sinejärv ja Ainja järv[2]. Kaitsealused liigid on raudkull, hiireviu, roo-loorkull, valgeselg-kirjurähn, musträhn, värbkakk, väänkael, nõmmelõoke, kolmvarvas-rähn ja händkakk, kaitseala külastavad liigid on valge-toonekurg, laululuik ja sookurg[2]. Kaitsealuseid taimeliike kasvab kaitsealal 5: karukold, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, valge vesiroos, tähk-rapuntsel[2].

Maastiku ja maastikuelementide alla kuuluvad Ainja mäed (kohalikus murdes Aine mäed), mis koosnevad kuni 123 m kõrgustest vallseljakutest suhtelise kõrgusega kuni 40 m, ning Ainja järv ja Sinejärv.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseala ajalugu ulatub 1964. aastasse, mil Ainja järve kaitseks loodi Ainja järvekaitseala. 1990. aastal loodi Sinejärve kaitseks Sinejärve kaitseala. Praegune kaitseala on loodud nende kaitsealade baasil 1999. aastal[2].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ainja maastikukaitseala riiklikus keskkonnaregistris
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Ainja maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019". Failitüüp: PDF. Kasutatud 16.10.2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]