Adolphe Guillaume Vorderman

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Adolphe Guillaume Vorderman (12. detsember 1844 Haag, Holland15. juuli 1902 Bataavia, Jaava) oli Hollandi arst ja teadlane.

Tema tehtud ulatuslikud toitumiseksperimendid aitasid kaasa vitamiinide avastamisele.

Haridus ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Vorderman õppis Utrechti ülikoolis meditsiini. 1866. aastal astus dr. Vorderman Hollandi laevastikku ja asus tööle meditsiiniohvitserina. 1871. aastal saadeti ta tsiviilteenistusse Indoneesiasse (sel ajal Hollandi India). 1881 saadeti Vorderman Bataaviasse (tänapäeval Jakarta). 1890. aastast töötas ta saarel vanglate sanitaarkontrollijana. Ulatuslike toitumiseksperimentide käigus kontrollis ta ligi 100 saarel olevat väiksemat vanglat.

Panus teaduse arendamisse[muuda | muuda lähteteksti]

1895. aastal arutas Christiaan Eijkman enne ärasõitu saarelt beribeeriga seotut ülemmeditsiiniohvitseri Vordermaniga. Beribeeri näis probleeme põhjustavat üksnes osal kinnipeetavatest. Neist, kes sõid pruuni riisi, haigestus üks 10 000 kinnipeetava kohta, ja neist, kes said söögiks poleeritud riisi, haigestus üks 39 kinnipeetava kohta. Vorderman järeldas, et haigestumise põhjuseks ei saa olla vangla hügieenitingimused.[1] Aastatel 18951896 õnnestus Vordermanil tõestada, et beribeeri haigus on seotud pikemaajalise poleeritud riisi söömisega, seda kinnitas Braddon.[2]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Vordermani uurimusi looduses leiduvate toksiinide, ravimite ja söögiga seotult avaldati sellistes arstiteaduslikes väljaannetes nagu Teysmannia ja Het Natuurkundig Tijdschrift voor Ned. Indië. Vordermanil oli ka ornitoloogiaalaseid publikatsioone.[3]

  • "Meteorologische waarnemingen op P. Bras", Nat. Tijdschr. N.I. 37, 1877, p. 195-210.
  • "Naar de Lampongs", Eigen Haard 1884, p. 234, 244, 261, 268, 284, and 289.
  • "Verslag van een tocht naar de Wijnkoopersbaai in Juni 1885", (Nat. Tijdschr. N.I. 49, 1890, p. 225-298.
  • "Een tochtje naar Bawean", in Express Nov. and Dec. 1891.
  • "Madoereesche planten", Nat. Tijdschr. N.I. 59, 1900, p. 140-197.
  • "De oranje ontjomschimmel (Monilia sitophila Mont.) en hare verschijning als eerste vegetatie op de aschvelden van den Kloet", Teysmannia 12, 1901, p. 274-279.
  • ...

Ornitoloogina[muuda | muuda lähteteksti]

Lindudest nimetas ta järgmisi:

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vordermani auks on nimetatud liik Myristica vordermannii Warb.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kenneth J. Carpenter,"The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins", Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)
  2. Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  3. Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
  4. Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
  5. Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
  6. Peters, James Lee, 1889–1952; Traylor, Melvin A. (Melvin Alvah), 1915–2008; Mayr, Ernst, 1904–2005; Greenway, James C. (James Cowan), 1903–; Paynter, Raymond A; Cottrell, G. W. (George William), 1903–1995; Harvard University. Museum of Comparative Zoology, Check-list of birds of the world, v.4 (1940), Cambridge, Harvard University Press veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]