Mine sisu juurde

Alaealisus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Alaealine)

Alaealisus on õiguses täisealisuse vastand. Alaealine isik on noorem kui konkreetse riigi seadustes määratud täisealisuse vanus. Eestis ja veel paljudes teistes riikides on selleks 18 aastat.

Alaealisest täisealiseks saamine märgib õiguslikku lapse ja täiskasvanu piiri. Alaealistele kehtivad mitmesugused piirangud, mis täisealistele ei kehti, näiteks keeld osta ja tarbida alkoholi ja tubakatooteid. Alaealistel on piiratud teovõime ja piiratud vastutus.

Olenevalt riigist ja kontekstist (nt õigus abielluda, mootorsõidukit juhtida, valimistel hääletada või kandideerida, osaleda hasartmängudes, omada relva) võivad kehtida erinevad vanusepiirangud.

Alaealisus Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on alaealise mõiste määratletud järgmiste seadustega: Karistusseadustiku (KarS)[1] tähenduses on alaealine noorem kui 18-aastane ning süüvõime omistatakse isikule, kes teo toimepanemise ajal oli süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse[2] § 2 kohaselt on laps kuni 18-aastane inimene. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse[3] § 8 järgi on alaealine alla 18-aastane isik ning alaealisel on piiratud teovõime. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)[4] § 171 lõige 1 kohaselt peetakse isikut täisealiseks alates 18.sünnipäevale järgnevast päevast. „Seega kui isik paneb kuriteo toime oma 18.sünnipäeval, kohaldatakse tema suhtes KrMS-i erisätteid.“[5]

  1. RT I 2001, 61, 364; 2006, 21, 160
  2. RT I 1992, 28, 370; 2004, 27, 180
  3. RT I 2002, 35, 216; 2005, 39, 308
  4. RT I 2003, 27, 166; 2018, 22
  5. R.Rammo, Alaealise ülekuulamine kriminaalmenetluse kohtueelses staadiumis, Juridika V/2006