Aasakaruslane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Aasakaruslane (perekond)

Aasakaruslane
Diacrisia sannio1.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Ülemsugukond Noctuoidea
Sugukond Karuslased Arctiidae
Alamsugukond Arctiinae
Perekond Aasakaruslane Diacrisia
Liik Aasakaruslane
Binaarne nimetus
Diacrisia sannio
(Linné, 1758)
Emane aasakaruslane

Aasakaruslane (Diacrisia sannio) on karuslaste sugukonda aasakaruslase perekonda kuuluv liblikaliik.

Esimest korda kirjeldas aasakaruslast teaduslikult Carl von Linné aastal 1758. Aasakaruslane on rohekas/kollakas liblikas.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Aasakaruslase levila hõlmab suurema osa Euroopast. Põhjas ulatub levila 68. laiuskraadini. Idas ulatub levila Põhja-Aasiast Jaapanini. Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias ta ei ela. Eestis on aasakaruslane kõikjal tavaline.

Aasakaruslane elab niitudel, rabades ja noorendikes. Mägedes elab ta kuni 2400 m kõrgusel.

Valmik[muuda | muuda lähteteksti]

Aasakaruslase tiibade siruulatus on 18–25 mm (teistel andmetel 35–50 mm [1]). Aasakaruslasel ilmneb tugev suguline dimorfism. Isase tiivad on helekollased roosade servade ja kesktähniga. Emase põhitoon on oranž, tiibade keskel on samuti punane tähn.

Eestis lendab ta päeval juunis ja juulis ühe põlvkonnana. Levila lõunaosas võib aastas olla 2 põlvkonda.

Valmik toitub mitmesugustel põõsastel ja rohttaimedel. Ta võib lennata nii päeval kui öösel; öösiti meelitab valgus aasakaruslasi ligi.

Vastne[muuda | muuda lähteteksti]

Liblikas muneb toidutaimede lehtede alaküljele. Munad asuvad sagedamini kõrvenõgesel, võilillel, pajulillel ja teelehel. Munad on kollakasvalged ja asuvad rühmiti.

Vastsed on kaetud tumepruunide karvadega. Neil on valge pikitriip punase täpiga. Sügisel nad nukkuvad ja elavad sel kujul talve üle.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]