ANT-25
 ANT-25 lennul | |
| Tüüp | eksperimentaallennuk |
|---|---|
| Riik | Nõukogude Liit |
| Tootmisaastad | 1933 |
| Toodanguarv | 1 (1933) + 1 (1934) + 1 replika (1989) |
| Meeskond | 3 |
| Pikkus | 13,4 m |
| Tiivaulatus | 34 m |
| Tiivapindala | 87,1 m² |
| Tühimass | 3700 kg |
| Maksimaalne stardimass | 8000 kg |
| Mootor | 750 hj Mikulin AM-34 |
| Tippkiirus | 246 km/h |
| Lennulagi | 2100 m |
| Lennukaugus | 7200 km |
Tupolev ANT-25 (Andrei Nikolajevitš Tupolev-25; vene keeles Туполев АНТ-25; tuntud ka kui RD, vene keeles РД "рекорд дальности" rekord dalnosti) on Nõukogude Liidus ehitatud metallkonstruktsiooniga vabaltkandva alltiivaga ühe kolbmootoriga lennuk.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1931. aastal tekkis Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituudis (venekeelne lühend ЦАГИ) idee ehitada rekordlennuk. Sama aasta augustis moodustati Nõukogude Liidu Sõja-Revolutsioonikomitee juures komisjon, kus peakonstruktor Andrei Tupolev näitas lennuki eskiisprojekti. 7. detsembril 1931. aastal otsustas sama komisjon alustada lennuki ehitamist ja korraldada 1932. aastal lend rekordkaugusele – 13 000 km.
Lennuki projekt valmis 1932. aasta juulis. Projekti oli koostanud Pavel Suhhoi brigaad Tupolevi juhtimisel.[1] Lennuki ehitamine algas 1. juunil 1932.[1]
Esimene lend M-34 propelleri reduktorita mootoriga toimus 22. juunil 1933. aastal lendur Mihhail Gromovi juhtimisel. Teise prototüübi, reduktoriga mootoriga M-34R, ehitamine algas augustis 1932. aastal. Selle esmalend tehti 10. septembril 1933. aastal, samuti Gromovi juhtimisel. Lennukeid katsetati peaaegu samal ajal. Katsed näitasid, et reduktorita mootoriga lennuki lennu kestus on 48 tundi ja lennukaugus 7200 km, kuid ka reduktoriga mootoriga lennuki lennukaugus ei ületa 10 800 km. Projekti eesmärke ei saavutatud. Lennuki tiiva õhutakistus oli liiga suur, mistõttu otsustati selle pinnakatet siluda. Gofreeritud lainelisest duralumiiniumplekist kattega tiib kaeti riidekattega, mis parandas tiiva aerodünaamikat märgatavalt. Kapten Gromovi meeskond hakkas korraldama regulaarseid katselende teise ANT-25 lennukiga. 1934. aasta esimesel poolel sooritatud ANT-25 katselennud näitasid märgatavalt paranenud lennuomadusi. Arvestuste järgi võis lennuk õhus püsida juba 80,4 tundi ja lennukaugus oli 13 020 km.[2]
Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
1934. aasta rekordlennuks valmistati ette kaks ANT-25-t. Sama aasta 10.–12. septembril oli tehtud lend kinnisel marsruudil (kapten Gromov; teine piloot Aleksander Filin; tüürimees Ivan Spirin). Selle lennu ajal püstitati uus lennukauguse maailmarekord 12 411 km ja lennu kestus oli 75 tundi. See rekord jäi ametlikult kinnitamata, sest Nõukogude Liit ei olnud Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (FAI) liige.
3. augustil 1935. aastal prooviti lennukiga ANT-25 (kapten Sigismund Levanevski; teine piloot Georgi Baidukov; tüürimees Viktor Levtšenko) sooritada vahemaandumiseta lend marsruudil Moskva – Põhjanaba – San Francisco. Sellest katsetusest teatati pidulikult ette, kuid pärast umbes 2000 km lendu hakkas lennuki kabiini lekkima mootoriõli. Levanevski pööras lennuki ümber ja maandus Novgorodi lähedal. Õlilekke põhjus saadi kiiresti selgeks – lennuki hoolduse ajal kallati mootorisse liiga palju õli ja see paisus töötava mootori temperatuuri tõustes, mistõttu hakkas lekkima kabiini. 20. juulil 1936. aastal startis lennuk Moskvast Kaug-Itta (kapten Valeri Tškalov; teine piloot Georgi Baidukov; tüürimees Aleksandr Beljakov).[3] Lend kaugusele 9375 km kestis 56 tundi, maanduti Uddi saarel Vaikses ookeanis.
18. juunil 1937. aastal lendas ANT-25 sama meeskonnaga vahemaandumiseta marsruudil Moskva – Põhjanaba – Kanada. Lennuk maandus Pearsoni lennuväljal Vancouveris. 12. juulil 1937. aastal lendas teine ANT-25 marsruudil Moskva – Põhjanaba – Ameerika Ühendriigid vahemaandumiseta ning maandus San Jacintos (kapten Mihhail Gromov; teine piloot Andrei Jumašev; tüürimees Sergei Danilin). Selle lennu ajal püstitati kauglennu maailmarekord otselennul (10 148 km) ja murdlõigul (11 500 km).
Lühikest aega oli lennuki markeering CAGI-25, kui Tupolev 1937. aasta oktoobris suure terrori käigus vangistati ja oli avalikkusele keelu all. 1937. aastal toodi ANT-25 tagasi Nõukogude Liitu laevaga Normandie.[4][5]
Kasutus sõjaväes[muuda | muuda lähteteksti]
ANT-25 baasil arendas Tupolev välja kaugpommituslennuki ANT-36, mis sai lennuväes tähistuse DB-1 (vene keeles Дальний бомбардировщик – dalnij bombardirovštšik 1 ehk DB-1 ДБ-1) ja mida ehitati väikesearvuline seeria. Pommituslennuki kiirus oli 240 km/h ja see võis kanda kuni 300 kg pomme.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Н. Гордюков. Самолёт из легенды. — Моделист-Конструктор, 1978. — № 8. Архивировано 30 сентября 2012 года.
- ↑ И. Ф. Петров. Авиация и вся жизнь. — 1. — Москва: Издательский отдел ЦАГИ, 1992. — С. 23. — 96 с.
- ↑ АНТ-25 (РД) Архивировано 24 декабря 2007 года. на сайте «Теоретические и инженерные основы аэрокосмической техники»
- ↑ Сёмин А. На вечную память.
- ↑ Широков А. Н. «Нормандия». Гибель флагмана эпохи.. — Москва, 2012. — ISBN 978-5-4444-0533-8.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Mitmeotstarbeline lennuk ANT-25 (RD) (vene keeles)
- М. М. Gromov "Maal ja taevas":ANT-25 ajajärk (vene keeles)
- А. А. Šerbakov, "Lendurid, lennukid, katsetused", vaata (testpilot.ru) (vene keeles)
- (vene keeles)
- I. V. Tškalov "Õhuhuligaan Valeeri Tškalov" (vene keeles)
- "Maa ümmarguseks teinud inimesed" (vene keeles)