ANT-25

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tupolev ANT-25
URSS ANT-25 N025 in flight.jpg
ANT-25 lennul

Tüüp eksperimentaallennuk
Riik Nõukogude Liit
Tootmisaastad 1933
Kogus 1 (1933) + 1 (1934) + 1 replika (1989)
Meeskond 3
Pikkus 13,4 m
Tiivaulatus 34 m
Tiivapindala 87,1 m²
Tühimass 3700 kg
Maksimaalne stardimass 8000 kg
Mootor 750 hj Mikulin AM-34
Tippkiirus 246 km/h
Lennulagi 2100 m
Lennukaugus 7200 km

Tupolev ANT-25 (Andrei Nikolajevitš Tupolev-25; vene keeles Туполев АНТ-25; tuntud ka kui RD, vene keeles РД "рекорд дальности" rekord dalnosti) on Nõukogude Liidus ehitatud metall-konstruktsiooniga vabaltkandva alltiivaga ühe kolbmootoriga lennuk.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1931 tekkis Aero- ja Hüdrodünaamika Keskinstituudis (vene keeles ЦАГИ - CAGI) idee ehitada rekordlennuk. Sama aasta augustis moodustati Nõukogude Liidu Sõja-Revulutsiooni Komitee juures komisjon, kus peakonstruktor Andrei Tupolev näitas lennuki eskiisprojekti. 7. detsembril 1931 otsustas sama komisjon alustada lennuki ehitamist ning korraldada 1932. aastal lend rekordkaugusele – 13 000 km.

Lennuki projekt valmis 1932. aasta juulis. Projekti oli koostanud Pavel Suhhoi brigaad Tupolevi juhtimise all[1]. Lennuki ehitamine algas 1. juunil 1932.[1]

Esimene lend M-34 propelleri reduktorita mootoriga toimus 22. juunil 1933 lendur Mihhail Gromov juhtimisel. Teise prototüübi, reduktoriga mootoriga M-34R, ehitamine algas augustis 1932. Selle esmalend toimus 10. septembril 1933, samuti Gromovi juhtimisel. Lennukite katsetamine toimus peaaegu samaaegselt. Katsed näitasid, et reduktorita mootoriga lennuki lennukestus on 48 tundi ja lennukaugus 7200 km, kuid ka reduktoriga mootoriga lennuki lennukaugus ei ületa 10 800 km. Projekti eesmärgid ei olnud saavutatud. Lennuki tiiva õhutakistus oli liiga suur, mistõttu otsustati selle pinnakatet siluda. Gofreeritud lainelisest duralumiiniumplekist kattega tiib kaeti riidekattega, mis parandas tiiva aerodünaamikat märgatavalt. Kapten Gromovi meeskond hakkas korraldama regulaarseid katselende teise ANT-25 lennukiga. 1934. aasta esimesel poolel sooritatud ANT-25 katselennud näitasid märgatavalt paranenud lennuomadusi. Arvestuste järgi võis lennuk õhus püsida juba 80,4 tundi ja lennukaugus oli 13 020 km.[2]

Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Tupolev ANT-25

1934. aasta rekordlennuks valmistati ette kaks ANT-25-t. Sama aasta 10.–12. septembril oli tehtud lend kinnisel maršruudil (kapten – Gromov; teine piloot – Aleksander Filin; tüürimees – Ivan Spirin). Selle lennu ajal püstitati uus lennukauguse maailmarekord 12 411 km ja lennukestusega 75 tundi. See rekord jäi ametlikult kinnitamatta, sest Nõukogude Liit ei olnud Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni (FAI) liige.

3. augustil 1935 prooviti lennukiga ANT-25 (kapten – Sigismund Levanevski; teine piloot – Georgi Baidukov; tüürimees – Viktor Levtšenko) sooritada vahemaandumisteta lend marsruudil Moskva – Põhjanaba – San Francisco. Sellest katsetusest teatati pidulikult ette, kuid pärast umbes 2000 km lendu hakkas lennuki kabiini lekkima mootoriõli. Levanevski pööras lennuki ümber ja maandus Novgorodi lähedal. Õlilekke põhjus saadi kiiresti selgeks – lennuki hoolduse ajal kallati mootorisse liiga palju õli ja see paisus töötava mootori temperatuuri tõustes, mistõttu hakkas lekkima kabiini. 20. juulil 1936 startis lennnuk Moskvast Kaug-Itta (kapten – Tškalov; teine piloot – Baidukov; tüürimees – Aleksander Beljakov).[3] Lend kaugusele 9375 km kestis 56 tundi, maanduti Uddi saarel, Vaikses ookeanis.

18. juunil 1937 lendas ANT-25 sama meeskonnaga vahemaandumiseta marsruudil MoskvaPõhjanabaAmeerika Ühendriigid. Lennuk maandus Pearsoni lennuväljal Vancouveris. 12. juulil 1937 lendas teine ANT-25 marsruudil Moskva – Põhjanaba – Ameerika Ühendriigid vahemaandumiseta ja maandus San Jacintos (kapten – Mihhail Gromov; teine piloot – Andrei Jumašev; tüürimees – Sergei Danilin). Selle lennu ajal püstitati kauglennu maailmarekordid otselennul (10 148 km) ja murdlõigul (11 500 km).

Lühikest aega oli lennuki markeeringuks CAGI-25, kui Tupolev 1937. aasta oktoobris Suure terrori käigus vangistati ja oli avalikkusele keelu all. Aastal 1937 toodi ANT-25 tagasi Nõukogude Liitu laevaga Normandie.[4][5]

Kasutus sõjaväes[muuda | muuda lähteteksti]

ANT-25 baasil arendas Tupolev välja kaugpommituslennuki ANT-36, mis sai lennuväes tähistuse DB-1 (vene keeles Дальний бомбардировщик - dalnij bombardirovštšik 1 ehk DB-1 ДБ-1) ja mida ehitati väikesearvuline seeria. Pommituslennuki kiirus oli 240 km/h ja see võis kanda kuni 300 kg pomme.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Н. Гордюков. Самолёт из легенды. — Моделист-Конструктор, 1978. — № 8. Архивировано 30 сентября 2012 года.
  2. И. Ф. Петров. Авиация и вся жизнь. — 1. — Москва: Издательский отдел ЦАГИ, 1992. — С. 23. — 96 с.
  3. АНТ-25 (РД) Архивировано 24 декабря 2007 года. на сайте «Теоретические и инженерные основы аэрокосмической техники»
  4. Сёмин А. На вечную память.
  5. Широков А. Н. «Нормандия». Гибель флагмана эпохи.. — Москва, 2012. — ISBN 978-5-4444-0533-8.