71. jalaväediviis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
71st Infanterie Division Logo.svg

71. jalaväediviis Kleeblatt ("Ristikheinaleht", "Õnnelik") (saksa: 71. Infanterie-Division) oli Saksa armee jalaväediviis, mis loodi 1939. aasta augustis, veidi enne Teise maailmasõja puhkemist. Diviis teenis garnisonikohustustes Siegfriedi liinil kuni 1940. aasta maikuuni ja ühines siis sissetungiga Prantsusmaale. Diviis vallutas läänekampaanias Fort de Vaux ja Fort de Douaumonti.

Seejärel teenis ta kuni septembrini Prantsusmaa ja Luksemburgi okupeerimisel. 1940. aasta oktoobrist kuni 1941. aasta jaanuarini teenis diviis demonstratsioonüksusena (saksa: Lehr) Oberkommando der Wehrmacht jaoks. Siis viidi diviis Przemyśli ja ühines 1941. aasta juunis Operatsioon Barbarossaga, Saksa sissetungiga Nõukogude Liitu. Sügisel taandus diviis Belgiasse puhkusele ja siis teenis 1941. aasta novembrist kuni 1942. aasta aprillini veelkord demonstratsioonüksusena.

Seejärel toimetati diviis tagasi Idarindele, kus see teenis Saksa 6. armee alluvuses ja kadus Stalingradi lahingus 1943. aasta alguses.

Diviis taasloodi suveks ning teenis 1943. aasta sügisest kuni 1944. aasta lõpuni Itaalia rindel, kus see Monte Cassino lahingus peaaegu maapealt pühiti. Riismed viidi Põhja-Itaaliasse, kus nad olid väga suurte kaotustega 1. Kanada diviisi vastas Metauro jõest põhjas ja Gooti liinil. Pärast seda võitles 71. diviis Ungaris, alistudes lõpuks brittidele St. Veithi juures Austrias.

Sõjakuriteod[muuda | muuda lähteteksti]

Diviis oli seotud Tićani veresaunaga (Višnjanis, nüüd Horvaatias) 11. septembril 1943, kui hukati 84 tsiviilelanikku.

Komandörid[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmised ohvitserid juhtisid 71. jalaväediviisi: