2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu

2007. aasta küberrünnakuteks Eesti vastu nimetatakse siinkohal 2007. aasta 27. aprillil alanud küberrünnakud Eesti riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu. Kui mitte arvestada varasemat väikest üksiküritajate küberrünnaku katsetust Ukraina vastu, siis oli see maailma ajaloos esimene suurem riiklikult organiseeritud küberrünnak.

Küberrünnakud olid suunatud muuhulgas Riigikogu, presidendi, ministeeriumite, suuremate pankade ja uudisekanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu. Rünnakud algasid pärast Punaarmee sõjamonumendi ehk nn pronkssõduri teisaldamise ajendil puhkenud rahutusi. Monumendi teisaldamine põhjustas ägeda tüli Eesti ja Venemaa vahel.

Ajaleht Economist nimetas rünnakuid enneolematult keerukaiks. Linnar Viigi sõnul olid rünnaku all mitmed missioonikriitilised arvutid nagu näiteks telefonikeskjaamad. Ta avaldas arvamust, et üksikisikute ja organiseeritud kuritegevuse oskused ei võimalda taolise ulatusega rünnakuid ilma riikide ja suurte telekomiettevõtete abita ette võtta.

Esialgsed rünnakud ei olnud tehniliselt keerukad, piirdudes spämmi ning kübervandalismiga. Hajutatud teenusetõkestamise ründed valitsusasutuste vastu algasid 30. aprillil. Ründetaktikat ja vahendeid muudeti jooksvalt, eesmärgiga takistada rünnete blokeerimist. Rünnete läbiviimiseks kasutati üle maailma hajutatud botnette. Rünnakute kestus ulatus mõnest minutist kümne tunnini. Sihtmärke tabasid andmevood võimsusega kuni 90 miljonit megabitti sekundis.

3. mail sattusid lisaks valitsusasutustele rünnaku alla eraettevõtted. Tõsiseid probleeme põhjustati Hansapangale ja SEBile. Hansapank oli sunnitud ajutiselt ligipääsu võõramaistele teenusepakkujatele sulgema. Sihtmärkide hulgas olid ka Postimees ja Eesti Päevaleht.

Rünnakute haripunktiks oli 9. mai. Pärast 10. maid hääbusid ründed kiiresti. 15. mail tabas veel kaks veerandtunnist rünnet SEBi ja Hansapanka.

Rünnakute võimsuse kasvades olid valitsusasutused ja ettevõtted sunnitud suurendama oma andmeedastusmahtusid ning serverite arvu. Kaitsemeetmed olid edukad, kuid kulukad.

Vaata ka

• Aprillirahutused Tallinnas
• Küberkaitseliit

Välislingid

• Johnny Ryan, "I-sõda": uus, käepärane ja üha valusamalt haavav oht NATO Teataja, talv 2007
• Eneken Tikk, Informatsioon ja õigus 16. jaanuar 2008
• Välisministeeriumi koduleht taas kättesaadav kõigile Välisministeeriumi pressiteade, 29. mai 2007
• Riho Ühtegi, "Kas Eesti pidas tänavu kevadel maha kübersõja?" Postimees, 5. september 2007