Žytkavičy

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Žytkavičy

valgevene Жыткавічы * / Žytkavičy *transkriptsioon: Žõtkavitšõ
vene Житковичи (Žitkovitši)

Coat of Arms of Žytkavičy, Belarus.svg

Elanikke: 15933 (2016)[1]

Koordinaadid: 52° 14′ N, 27° 52′ E
Žytkavičy (Valgevene)
Žytkavičy
Жыткавічы. Помнік.jpg

Žytkavičy (transkribeerituna Žõtkavitšõ, venepäraselt Žitkovitši, poola keeles Żytkowicze või Żydkowicze, leedu keeles Žytkavičai või Žitkovičiai) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Žytkavičy rajooni ja Žytkavičy külanõukogu halduskeskus. Žytkavičy asub merepinnast 137 meetri kõrgusel, Homieli linnast 223 kilomeetri kaugusel. Linna läbib Homieli ja Łuninieci vaheline raudteelõik.

Linn on oma nime saanud linna lähedal voolava varem laevatatava Žytkaŭka jõekese järgi, mis omakorda on nime saanud Žyda järve järgi, kust see algas. Linna varasem nimekuju oli Жы́дкавічы (Žydkavičy).[2]

Haridust annavad neli üldhariduskooli, õhtukeskkkool, internaatkool, kunstikool ja laste muusikakool. Linnas on kaks kultuurimaja (linna ja rajooni omad) ja mitu raamatukogu. Seal antakse välja rajoonilehte «Новае Палессе». Linnas on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu ja valmistatakse turbabrikette.

Vaatamisväärsusteks on sealsed kiviristid ja aastal 1842 valminud õigeusu kirik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Žytkavičyt on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud aastal 1445.[3] Aastast 1500 on teada kohtuasi sealse mõisa pärast, kus otsustati, et küla kuulub Kuczukowiczite valdusesse. Algselt kuulus see halduslikult Turaŭ vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga Minski vojevoodkonda ja Mazyri maakonda.[4] Aastal 1581 oli see Azarynskite valduses, kes ehitasid sinna õigeusu kiriku. Küla on kuulunud veel Jarosławowiczitele ja Chwalczewskitele.

Seoses Poola jagamisega läks Žytkavičy aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mozõri maakonda. Aastal 1795 alustas tööd postimaantee, mis kulges Mazyrist läbi Žytkavičy, Turaŭ ja Lenini Davyd-Haradokki. Asula, nagu ka ümbruskonna teiste külade, põhiliseks sissetulekuallikaks oli meejaht.

Aastal 1866 valmis Polesje raudtee ja külla rajati raudteejaam. Selle juurde tekkis töölisasula, kus tegeleti puidu töötlemisega ja toodeti põllumajandustööriistu. Sel ajal hakkas asula kujunema ümbruskonna keskuseks. XIX sajandil kuulus Žytkavičy Jeleńskitele, kes ehitasid ka sealse õigeusu kiriku.[5]

Aastal 1919 läks Žytkavičy Valgevene NSV koosseisu.[6] 19. oktoobril 1971 sai asula linnaõigused, toona liideti Žytkavičyga ka naabruses asunud Dvareci küla.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 644 (1866)
  • 326 (1886)
  • 1284 (1897)
  • 2084 (1908)
  • 2895 (1923)
  • 2175 (1924)
  • 2975 (1926)
  • 2900 (1933)
  • 4300 (1938)
  • 5400 (1959)
  • 7900 (1970)
  • 16800 (1991)
  • 17700 (1997)
  • 16700 (1999)
  • 16900 (2004)
  • 16600 (2006)
  • 15893 (2009)
  • 15832 (2011)
  • 15933 (2016)

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа
  2. Описание – Житковичский район
  3. Вялікі гістарычны атлас Беларусі. У 4 т. Kd. 1: Ю. М. Бохан. — Мн.: Белкартаграфія, 2009. — 248 lk., іл. ISBN 978-985-508-060-3.
  4. ВКЛ. Энцыкл. Kd. 1. — Менск, 2005. Lk. 634.
  5. Żytkowicze w Słowniku geograficznym Królestwa Polskiego. T. XIV: Worowo – Żyżyn. Warszawa, 1895.
  6. 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]