Łuniniec

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Łuniniec

valgevene Лунінец * / Łuniniec
*transkriptsioon: Luninets
vene Лунинец
(Luninets)

Coat of Arms of Łuniniec, Belarus.svg
Łuninieci vapp
Flag of Łuniniec.svg
Łuninieci lipp

Pindala: 55 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 23 608 (2009)[1]

Koordinaadid: 52° 15′ N, 26° 48′ E

Koduleht: http://www.luninets.brest.by/

Łuniniec (transkribeerituna Luninets) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Łuninieci rajooni halduskeskus. Leedu keeles Luninecas. Łuniniec on raudteede sõlmpunkt, sealt hargnevad liinid Baranavičy, Bresti, Kalinkavičy ja Sarni suunas.

Esmakordsel mainimisel kasutati linna kohta nime Mały Łulin (Малы Лулін), hiljem on kasutatud nimesid Łuliniec (Лулінец) ja Łuniniec Mały (Лунінец Малы). Tänapäevast nimekuju kasutati esimest korda aastal 1561.

Łuniniecis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale. Tähtsaim ettevõte on elektrimootorite tehas, kus mootoreid ka remonditakse.

Linnas asub koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel katoliku kirik (1931) ja õigeusu kirik (1912–1921).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Łuninieci mainitakse esimest korda aastal 1449. Esimesed teadaolevad omanikud olid Niemirowiczid. Aastal 1552 ostsid asula Dowojnod. Asula kuulus Navahradaki vojevoodkonda ja Navahradaki maakonda. Aastaks 1580 olid asula omanikuks saanud Drucki-Lubeckid.

Alates aastast 1580 vahetusid omanikud kiiresti – Snouskised, Salamjaretskid, Klačkovnad, Narutowiczid ja aastaks 1595 Kuncewiczid. Aastal 1617 omandasid asula Dalmatid, aga aastal 1622 kingiti Łuniniec Dziatłava kloostrile.

Aastal 1793 läks asula teisel Pioola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Łuniniec hakkas kuuluma Minski kubermangu. Aastal 1842 kloostri maad riigistati. Asula hakkas arenema pärast raudteede valmimist 1880. aastatel. Asulasse rajati depoo ja postkontor.

Aastast 1921 oli Łuniniec Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linnaõigused sai asula aastal 1940, ühtlasi sai Łuniniecist rajoonikeskus. 1970. aastatel ehitati sinna suur elektrimootorite tehas.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

  • Iryna Chlustava – Valgevene kergejõustiklane
  • Aksana Sprynčan – Valgevene kirjanik
  • Jerzy (Korenistow) – Poola vaimulik
  • Czesław Zbierański – Poola lennundusinsener
  • Płaton Cichanovič – Valgevene keeleteadlane
  • Mikałaj Kalinkovič – Valgevene kirjanik
  • Mieczysław Bohatkiewicz – Poola vaimulik
  • Franciszek Drucki-Lubecki – Poola poliitik
  • Zygmunt Jagodziński – Poola poliitik
  • Michał Jakubik – Poola lendur ja kõrgem sõjaväelane
  • Ryszard Kraśko – Poola följetonist ja kirjanik
  • Mikołaj Sukniewicz – Poola kõrgem sõjaväelane
  • Zygmunt Ziółkowski – Poola poliitik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]