Žytkavičy
Žytkavičy | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
| |||||
Pindala: 14,7 km²[1] | |||||
Elanikke: 15 950 (1.01.2024)[2] | |||||
| |||||
Koordinaadid: 52° 13′ N, 27° 51′ E | |||||
Žytkavičy (transkribeerituna Žõtkavitšõ, venepäraselt Žitkovitši, poola keeles Żytkowicze või Żydkowicze, leedu keeles Žytkavičai või Žitkovičiai) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Žytkavičy rajooni ja Žytkavičy külanõukogu halduskeskus. Žytkavičy asub merepinnast 137 meetri kõrgusel, Homieli linnast 223 kilomeetri kaugusel. Linna läbib Homieli ja Łuninieci vaheline raudteelõik.
Linn on nime saanud linna lähedal voolava varem laevatatava Žytkaŭka jõekese järgi, mis omakorda on nime saanud Žyda järve järgi, kust see algas. Linna varasem nimekuju oli Жы́дкавічы (Žydkavičy).[3]
Haridust annavad neli üldhariduskooli, õhtukeskkool, internaatkool, kunstikool ja laste muusikakool. Linnas on kaks kultuurimaja (linna ja rajooni omad) ja mitu raamatukogu. Seal antakse välja rajoonilehte «Новае Палессе». Linnas on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu ja valmistatakse turbabrikette.
Vaatamisväärsusteks on sealsed kiviristid ja aastal 1842 valminud õigeusu kirik.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Žytkavičyt on kirjalikes allikates esmamainitud 1445. aastal.[4] 1500. aastast on teada kohtuasi sealse mõisa pärast, kus otsustati, et küla kuulub Kuczukowiczite valdusse. Algselt kuulus see halduslikult Turaŭ vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga Minski vojevoodkonda ja Mazyri maakonda.[5] Aastal 1581 oli see Azarynskite valduses, kes ehitasid sinna õigeusu kiriku. Küla on kuulunud veel Jarosławowiczitele ja Chwalczewskitele.
Seoses Poola jagamisega läks Žytkavičy aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mozõri maakonda. Aastal 1795 alustas tööd postimaantee, mis kulges Mazyrist läbi Žytkavičy, Turaŭ ja Lenini Davyd-Haradokki. Asula, nagu ka ümbruskonna teiste külade, põhiliseks sissetulekuallikaks oli meejaht.
1866. aastal valmis Polesje raudtee ja külla rajati raudteejaam. Selle juurde tekkis töölisasula, kus tegeleti puidu töötlemisega ja toodeti põllumajandustööriistu. Sel ajal hakkas asula kujunema ümbruskonna keskuseks. XIX sajandil kuulus Žytkavičy Jeleńskitele, kes ehitasid ka sealse õigeusu kiriku.[6]
1919. aastal läks Žytkavičy Valgevene NSV koosseisu.[7] 19. oktoobril 1971 sai asula linnaõigused, toona liideti Žytkavičyga ka naabruses asunud Dvareci küla.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]- Mikałaj Damaškievič – Valgevene poliitik
- Leonid Margolin – Vene helilooja
- Sergi Rodakovski – Üks 23. Minski suurkannatajast
- Natalla Čornahałova – Valgevene kunstnik
- Viktor Bogdanovitš – Nõukogude sõjaväelane
- Michaił Rusy – Valgevene poliitik
- Uładzimier Budnik – Valgevene helilooja
- Michaś Miranovič – Valgevene jurist
- Aleś Tabolič – Valgevene muusik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://gp.by/upload/iblock/bac/bace6302a74f5bc2aac8d806b18fc108.pdf
- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ "Описание – Житковичский район". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. august 2017. Vaadatud 23. augustil 2017.
- ↑ Вялікі гістарычны атлас Беларусі. У 4 т. Kd. 1: Ю. М. Бохан. — Мн.: Белкартаграфія, 2009. — 248 lk., іл. ISBN 978-985-508-060-3.
- ↑ ВКЛ. Энцыкл. Kd. 1. — Менск, 2005. Lk. 634.
- ↑ Żytkowicze w Słowniku geograficznym Królestwa Polskiego. T. XIV: Worowo – Żyżyn. Warszawa, 1895.
- ↑ 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Žytkavičy |