Šokiteraapia (majandus)
Majandusteaduses on šokiteraapia mitmete majanduskorda äkiliselt muutvate sammude üheaegne elluviimine. Šokiteraapiat kasutatakse majanduse liberaliseerimiseks ning see hõlmab hindade liberaliseerimist, erastamist, kaubanduse liberaliseerimist ja stabiliseerimist range rahapoliitika ja eelarvepoliitika abil. Postkommunistlike riikide puhul rakendati seda käsumajanduselt turumajandusele üleminekuks.
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Šokiteraapia hõlmab üldiselt hinnakontrolli lõpetamist, valitsuse toetuste peatamist, riigile kuuluvate tööstuste erastamist ja rangemat eelarvepoliitikat, nagu kõrgemad maksumäärad ja valitsuse kulutuste vähendamine. [1] Sisuliselt saab šokiteraapia poliitikat kokku võtta kui hindade liberaliseerimist, millega kaasneb range kokkuhoid. [2]
Esimene šokiteraapia näide oli Tšiili neoliberaalsed reformid Pinocheti juhtimisel [3], mis viidi läbi pärast Augusto Pinocheti sõjaväelist riigipööret. Reformid põhinesid liberaalsetel majanduslikel ideedel, mille keskmes oli Chicago ülikool. Seda mõistet kasutatakse ka Boliivia juhtumi puhul. Boliivia võitles hüperinflatsiooniga edukalt 1985. aastal president Victor Paz Estenssoro ja planeerimisminister Gonzalo Sánchez de Lozada juhtimisel, kasutades majandusteadlase Jeffrey Sachsi ideid. [4]
Majanduslik liberalism muutus populaarseks 1970. aastate alguses ja liberaalset šokiteraapiat hakati üha enam kasutama vastusena majanduskriisidele, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poolt 1997. aasta Aasia finantskriisi ajal. [5] Šokiteraapia on olnud vastuoluline, selle pooldajad väidavad, et see aitas lõpetada majanduskriise, stabiliseeris majandust ja sillutas teed majanduskasvule, samas kui selle kriitikud, sealhulgas majandusteadlane Joseph Stiglitz, uskusid, et see aitas kriise asjatult süvendada ja tekitas tarbetuid sotsiaalseid kannatusi.
Šokiteraapia Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti taasiseseisvumise järel oli Eesti endistest liiduvabariikidest esimene, kes alustas peaminister Mart Laari juhtimisel 1992. aastal šokiteraapiaga. Erastamisel iseloomustas Eestit välisinvestorite, eriti Soome ja Rootsi investorite, laialdane kaasamine. Lühikese aja jooksul mitmekordistus tööpuudus ja tõusis inflatsioon, šokiteraapia ajal suurenes hüppeliselt kuritegevus ja toimusid mitmed poliitilised kriisid. Eesti majandus taastus kriisist suuresti 2000. aastate alguseks.[6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kenton, Will. "Shock Therapy". Investopedia. Vaadatud 15. veebruaril 2021.
- ↑ Weber, Isabella (2021). How China escaped shock therapy : the market reform debate. Abingdon, Oxon: Routledge. Lk 4. ISBN 978-0-429-49012-5. OCLC 1228187814.
- ↑ Grandin, Greg (2006). Empire's Workshop: Latin America, the United States, and the Rise of the New Imperialism. Henry Holt and Company. ISBN 9781429959155.
- ↑ Klein, Naomi (2007). The Shock Doctrine: The Rise of Disaster Capitalism. Henry Holt and Company. ISBN 9781429919487.
- ↑ Bazbauers, Adrian (2014). "Reviving the neoliberal discourse: The world bank responds to East Asia in Crisis". Journal of Third World Studies. 31 (2): 129–150 – cit. via ResearchGate.
- ↑ Pilia, Giulia (2017). "Estonia and Lithuania in transition: A compared analysis of the change and its costs and benefits" (PDF). Business Ethics and Leadership (inglise). Volume 1 (2). DOI:10.21272/bel.1(2).12-19.2017. Vaadatud 28.12.2023.
{{ajakirjaviide}}: parameetris|aastakäik=on üleliigne tekst (juhend)