Ščučyn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ščučyn

valgevene Шчучын * / Ščučyn *transkriptsioon: Štšutšõn
vene Щучин (Štšutšin)

Coat of Arms of Ščučyn, Belarus.svg
Flag of Ščučyn.svg

Elanikke: 15 042 (2009)[1]

Koordinaadid: 53° 36′ N, 24° 45′ E
Ščučyn (Valgevene)
Ščučyn

Ščučyn (transkribeerituna Štsutšõn) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Ščučyni rajooni halduskeskus. Leedu keeles Ščiutinas, poola keeles Szczuczyn. Asub Nemunase kaldal. Asulast hargnevad raudteed Hrodnasse, Lidasse ja Vaŭkavyski suunas.

Linna piirides on kolm keskkooli, kaks kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Antakse välja rajoonilehte «Дзянніца» Vaatamisväärsusteks on vanalinn, aastal 1863 valminud õigeusu kirik ning XVIII sajandil ehitatud katoliku kirik. Ščučyni linnas asub ka XVIII sajandil rajatud Scipio del Campiote häärber.

Tööstusettevõtetest on Ščučynis toiduainetetööstus. Toodetakse ka varuosi traktoritele ning põllumajandustarvikutele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ščučynit on esmakordselt mainitud aastal 1436, mil sinna rajati puidust katoliku kirik. Hiljem oli ta piirkondlik keskus Vilniuse vojevoodkonda kuuluvas Lida maakonnas. Asula kuulus Kuczukkidele, Kiszkadele, Radziwillidele, XVII sajandi algusest aga Limantastele. XVI sajandi alguses sai asulast alev.

"Uputuse" ajal rüüstasid alevit kahel korral vene väed. Ka Põhjasõja ajal laastasid Ščučynit sõdurid, seekord küll Rootsi omad.

XVIII sajandi alguses said alevi omanikeks Scipio del Campiod. Aastal 1726 rajati kloostri juurde kolleegium, millest hiljem kasvas välja kool. Aastal 1763 sai Ščučyni alev kuningas August III käest linnaõigused.

Aastal 1795 läks Ščučyn pärast kolmandat Poola jagamist Vene impeeriumi koosseisu. Algul kuulus linn Hrodna kubermangu, hiljem aga Vilno kubermangu. Linna rajati viinaköök, lisaks rajati sinna puidutööstusettevõte, kus toodeti parketti, vineeri, spooni.

Aastast 1921 oli Ščučyn Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Sealjuures kaotas asula linnaõigused. II maailmasõja ajal mõrvasid natsid Ščučynis 2180 juuti. Ščučynist sai taas linn aastal 1962.

Nõukogude ajal asus linna lähistel suur õhujõudude baas. Aastal 1941 paiknesid seal hävitajad I-16, hiljem aga mitut erinevad tüüpi lennukid nagu Il-28, MiG-15, MiG-19, MiG-21, MiG-23, MiG-25, An-14.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mikałaj Nikałajeŭ – valgevene ajaloolane
  • Anufry Pietraškievič – valgevene poeet
  • Fieliks Stackievič – valgevene kultuuritegelane
  • Dzmitryj Ahicki – valgevene teoloog

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]