Mikojan-Gurevitš MiG-19
 MiG-19PM | |
| Tüüp | hävituslennuk |
|---|---|
| Tootja | Mikojan-Gurevitš |
| Reisijaid | 1 |
| Pikkus | 12,5 m |
| Tiivaulatus | 9,2 m |
| Tippkiirus | 1455 km/h |
| Lennukaugus | 2200 km |
Mikojan-Gurevitš MiG-19 (vene keeles МиГ-19) (NATO koodnimega Farmer) on Nõukogude Liidus Mikojan-Gurevitši konstrueerimisbüroos projekteeritud ülehelikiirusel lendav hävituslennuk.
MiG-19 oli mitmeotstarbeline lennuk, mida kasutati hävitus-, ründe- ja luurelennukina. Lennukist oli ka kahekohaline õppelennuki modifikatsioon.
MiG-19 oli arendus lennukist MiG-17. Uuendusena oli kaks keres kõrvuti paiknevat telgkompressor-reaktiivmootorit ja suurema, 55° noolsusega tiib, saavutamaks suuremat lõppkiirust. MiG-19 oli Nõukogude Liidu esimene relvastusse võetud horisontaal-lennul ülehelikiirust ületav lennuk.
Prototüübi esmalend toimus 5. jaanuaril 1954. Seeriana hakati MiG-19 ehitama 1955. aastal, kokku valmistati ligikaudu 2500 lennukit. Litsentsi alusel ehitati MiG-19 ka Hiinas (Shenyang J-6, 4500 lennukit).
Uuendusena oli MiG-19PM relvastatud esimeste Nõukogude Liidu juhitavate õhk-õhk tüüpi rakettidega.
Lennuki eksport
[muuda | muuda lähteteksti]MiG-19 kuulus Egiptuse, Hiina, Ida-Saksamaa, Kuuba, Põhja-Vietnami, Põhja-Korea, Pakistani ja Poola õhujõudude relvastusse.
Põhja-Vietnami õhujõududes sõditi MiG-19 -ga Vietnami sõjas. Samuti kasutati MIG-19 edukalt maapealsete sihtmärkide pommitamiseks. Sõja lõpus aga tulistasid USA õhujõudude hävituslennukid McDonnell F-4 enamiku MiG-19 alla.
Nõukogude Liidus vahetati MiG-19 1960. aastate alguses MiG-21 vastu välja, teistes Varssavi pakti riikides toimus väljavahetamine 1970. aastate alguseni.
Tehnilised näitajad
[muuda | muuda lähteteksti]
- Meeskond: 1
- Pikkus: 12,5 m
- Tiivaulatus: 9,2 m
- Kõrgus: 3,9 m
- Tühimass: 5447 kg
- Mootor: 2 × Tumanski RD-9B forsaažikambriga telgkompressor-r-mootor, 31,9 kN (2x 7,178 lbf)
- Kiirus: 1455 km/h
- Tegevusraadius: 2200 km
- Lennulagi: 17 500 m
