Ürt-punanupp

Allikas: Vikipeedia
Ürt-punanupp

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Perekond Punanupp Sanguisorba
Liik Ürt-punanupp
Binaarne nimetus
Sanguisorba officinalis
L.

Ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis) on roosõieliste sugukonda punanupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Taime levila hõlmab jahedamaid piirkondi Euroopas, Aasia põhjaosas ja Põhja-Ameerikas. Eestis on ta oma areaali loodepiiril. Teda leidub Eestis paiguti, sagedamini mandri lääne- ja keskosa niitudel.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvab 30 cm kuni 1 m kõrguseks. Risoom jäme, kuni 12 cm pikk, pikkade peenikeste juurtega.[1] Vars on ribiline, püstine, ülemises osas harunev.[1] Juurmised lehed suured, pikkade rootsudega, paaritusulgjad, hulga piklike ja saagja servaga lehekestega.[1] Ülemised varrelehed on väiksemad, rootsudeta.[1] Õied pisikesed, tumepunased.[1] Mõlemasoolised, koosnevad neljaosalisest tupplehest, ilma kroonlehtedeta, 4 tumepunase tolmukaga ja 1 emakaga.[1] Õied on koondunud ovaalsetesse või ovaal-silindrilistesse õisikutesse, mis asetsevad pikkadel õieraagudel võrsete tippudes.[1] Taim õitseb 4–5 eluaastal. Vili on kuiv pruuni värvi üheseemneline pähklike.[1] Õitseb juunis–augustis, viljad valmivad augustis, septembris.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ürt-punanuppu on Hiina meditsiinis kasutatud ammusest ajast verejooksude peatamiseks, põletuste ja putukahammustuste vastu. Taime lehti kasutatakse salatina, need meenutavad maitselt kurki.

Laialdase ja tugeva juurestiku tõttu on taime kasutatud võitluses erosiooni vastu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Seemnemaailm". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2013. Vaadatud 21. detsembril 2012.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]