Sigmund Freud

Artikkel on viletsas seisus

Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.

1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.

Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.

Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs.

Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik.

Sigmund Freud sündis 1856 a Freibergi linnas, mis praegu asub Tšehhis. Kui Sigmund oli 4 aastane, kolis tema villakaupmehest isa paremate turgude otsinguil perega Viini,. Alates sellest hetkest, kui esmasündnud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane (kes oli emast palju vanema isa teine naine). Teda hellitati üpris palju ja talle anti perekonna Viini korteris oma tuba, et seal segamatult õppida. See oli ainus tuba, mis oli küünalde asemel varustatud õlilambiga. Vaatamata sellele kurtis ta kümne-ühetesitkümne aastaselt selle üle, et õe klaverimäng teda häirib, kuigi see klaver oli väha hoolikalt viidud korteri teise otsa. Freud sai oma tahtmise ja klaver viidi majast välja. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võibolla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Tegelikult ei hakanud ta tegelema isikusteoreetikuna enne kusagil 30-35 eluaastat. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele. Selle idee sai ta mitmetest allikatest: vanema koolikaaslasest sõbra mõju; ühe ennustaja tavapärane ennustus, mille kohaselt kasvab temast riigivalitsuse liige, kuid mis talle ja tema vanematele mõju avaldas; ja kindlasti ka fakt, et esimest korda said riigivalitsuse liikmeteks ka mõned üksikud juudid. (Praktilistel põhjustel kehtisid Freudile kui juudile piirangud karjääri tegemiseks äri, juura või meditsiini alal) Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Praegu me ütleks, et ta spetsialiseerus bioloogiale ja tal läks lõpetamiseks aega 7,5 a, mis on vähemalt kolm korda normaalajast pikem aeg. Osaliselt oli selle viivituse põhjuseks ka tema kindlusetus selles osas mis suunas tema elu peaks minema. Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucki mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Brucke oli üks, kes kuulus sellesse psühholoogide gruppi, kes võitlesid innukalt mehhaanilise determinismi eest bioloogia teaduses. See ideoloogia oli Freudile ahvatlev ja mõjutas tema mõtlemist veel aastaid hiljemgi, kui ta oma isiksusteooriat välja arendas. Freud avaldas arvukalt uurimusi seoses oma tööga Brucke Instituudis, mis hästi vastu võeti ning enamus neist töödest käsitles kalade ja teiste madalamate loomade närvisüsteemi histoloogiat. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus neil, kes olid jõukad ning Freud oli vaene ja sõltus ikka veel isa rahanduslikust abist. Siis armus ta naisesse, kellega pidi abielluma ning tekkis vajadus ennast majandulikult kindlustada. See oli Freudi elus pöördepunkt. Vastumeelselt hülgas ta laboratooriumi ja hakkas tööle haiglas. Tema tausataga inimesele oli spetsialiseerumiseks neuroloogia loogiline valik ja ta töötas arstina General Hopsitalis. Oma huvi uurimistööde vastu säilitas ta töötades Tserebraalanatoomia Instituudis, kus ta uuris piklikaju (medulla oblongata) kulgemisteid. Ta muutus sel alal väga edukakas ja suutis vapustava täpsusega diagnoosida piklikaju kahjustuse koha. Arstid tulid isegi Ameerikast tema meetodeid õppima. Sel ajal oli Viinis väga vähe närvihaiguste spetsialiste, mis tähendas seda, et Freudil oli vaid mõni ekspert, kellega koos õppida. Selleks, et saada korralik närvihäirete arsti kvalifikatsioon, oleks Freud pidanud minema õppima Pariisi kuulsa Jean Martin Charcot juurde. Peale mitmeid manöövreid, mille hulka kuulus ka Viini ülikooli närvihaiguste lektori ametikohale määramine, võitis Freud sellega Charcotiga koos töötamiseks rahalise stipendiumi. See oli 1885 a ja Freud oli siis 29 a. Charcot kliinikus saadud haridus oli veel üheks suureks pöördeks tema elus. Charcot erialaks oli hüsteeria, närvihaigus, millel puudus ilmne neuroloogiline põhjus, kuid millel oli mitmeid psühholoogilisi dimensioone. Freud õppis Charcot käest palju asju hüsteeria ja selle ravimise kohta, samuti õppis ta ka hüpnoosi. Need olid Viinis tundmatud. Kui Freud naases Viini, et avada närvihaiguste spetsialistina oma erapraksis, oli ta seal üks vähestest arstidest, kes võttis vastu ka hüsteerilisi ja neurootilisi patsiente, kuid siiski nägi vaeva nende puhul edu saavutamisega. Alguses püüdis ta teenida elatist ravides orgaanilise neuroloogilise patoloogia juhtumeid, kuid sellele alale spetsialieerumiseks oli neid juhtumeid liialt vähe. Sel hetkel hakkas Freud aktiivselt otsima rohkem psühholoogiliselt häiritud kliente, kes hiljem tema isiksusteooriasse panustaksid. Freud oli sel ajal hiliskolmekümnendates ja ei hüljanud oma unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni hilis-1890-ndate aastateni, kui ta lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tal paluti pidada 1909 a loeng Clarki Ülikooli 20 aastapäeva pidustustel Worcesteris, Massachusettsis. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939 a.

Teoseid

• "Die Traumdeutung" (1900)
• Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie, 1905
• Jenseits des Lustprinzips, 1920
• Das Ich und das Es, 1923
• Die Zukunft einer Illusion, 1927

Eesti keeles

• "Uned folklooris" (koos David Ernst Oppenheimiga), ajalehe Kostabi lisa, Tartu 1992, 24 lk
• "Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus". Tõlkinud Tiiu Relve; eessõna: Hasso Krull. Loomingu Raamatukogu 1998, nr 40, 88 lk
• "Inimhinge anatoomiast". Tõlkinud Anne Lill, kommenteerinud Jüri Allik. Tartu Ülikooli Kirjastus 1999, 432 lk; ISBN 9985-56-399-9
• "Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi". Tõlkinud Krista Läänemets (= Krista Räni). Sari Avatud Eesti raamat. Kirjastus Vagabund, Tallinn 2000, 170 lk; ISBN 9985-835-43-3
• "Argielu psühhopatoloogia" (alapealkiri: "Psüühika teadvustamata riukad: unustamisest, keelevääratustest, käevääratustest, ebausust ja eksitustest"). Tõlkinud Piret Metspalu. Kirjastus Väike Vanker, 2001, 242 lk; ISBN 9985-9347-3-3
• "Sigmund Freudi tarkuseraamat". Inglise keelest tõlkinud Virge Õuemaa. Kirjastus Ersen, Tallinn 2003, 184 lk
• "Unenägude tõlgendamine". Tõlkinud Anne Lill ja Mari Tarvas; järelsõna: Anne Lill. Kirjastus Tänapäev, Tallinn, 2007, 604 lk; ISBN 978-9985-62-324-4
• "Nali ja selle seos teadvustamatusega" (sisaldab ka Freudi essee "Huumor"). Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev 2008, 296 lk

Kirjandus

• Stefan Zweig, "Tervenemine vaimu läbi". Tõlkinud Jaan Kross, Eesti Raamat, Tallinn 1979; 2. trükk: Kuldsulg, Tallinn 1998
• Jüri Allik, S. Freudi raamatu "Inimhinge anatoomiast" (2003) järelsõna "Sigmund Freudi elu ja töö" (lk. 175-342) ning Freudi elu ja tegevuse kronoloogia ISBN 9985-56-399-9
• Finn Abrahamowitz, "Freud: üks elu". Tõlkinud Ene Mäe, Eesti Raamat, Tallinn 2003 ISBN 9985-65-399-8
• Mooses ei olnud juut. Uus Eesti, 24. september 1938, nr. 262, lk. 8.

Välislingid

• Märt Väljataga, "Freud 21. sajandil; Jaanus Adamson, "Freudism ja uskumatu Thomas"
• Sigmund Freud - birthplace Pribor - Czech republic