Prohvetlik usund
Prohvetlik usund (ka prohvetlik õpetus) on usundite rühm, mida ühendab ainujumala tähtsustamine (monoteism) ning vahendaja olemasolu tunnistamine inimese ja jumala vahel. Prohvetlikus usundis on oluline maailma loomise õpetus ja kogudus, mille liikmeks astumisel puuduvad piirangud.
Prohvetlikud usundid tekkisid 7. sajandil e.m.a maagilise mõtlemisega aramea rahvaste, eelkõige iraanlaste, kaldealaste ja juutide juures. Neid ühendas ühe ainsa õige jumala kui headuse allika austus, olgu tema nimeks Jahve, Ahuramazda, Marduk või Baal (Marduk-Baal). Teised jumalused olid kas võimetud või kurjad.
Zarathustra, Aamos, Jesaja ja Jeremia olid prohvetluse tollased esindajad. Nad muutsid senist lihtsat ja metsikut rahvausundit. Nad kõik võitlesid rahvausundi vastu, mis sisaldas animismi, esivanematekultust, inimohvreid ja templiprostitutsiooni. Kohakultused asendatakse kogudustega. Iraanlaste ja juutide prohvetlike usundeid eristas vaid ajaloost tulenev suhtumine: isandlikkus ja alandlikkus (allaheitlikkus).
3. sajandil e.m.a algab prohvetlikus usundis teine ajalõik. Oluliseks saab ilmutus ja tähtsaks muutub vahendaja jumala ja inimeste vahel. Indiast Egiptusesse ja antiikmaailmani levivad õpetused viimsepäevakohtust, ülestõusmisest, põrgust ja paradiisist. Tekkib päästja (messia) kujutlus. Õpetused Zarathustrast pannakse Zarathustra õpetuse asemele.
50. aastast e.m.a kuni 300 m.a.j kestab kolmas ajalõik, mis viib suurte päästeusundite sünnini. Iraani, manda, juudi ja kristlike usukogukondades tekkib uus müüt. Aramea kultuurimaailmast arenes 3 vormi:
- Ahhemeniidide aegsest Zarathustra usundist sai range astmestuse ja täpse rituaaliga (sakramendid, missa ja piht) mazda kirik (mazdaism).
- 242 aastal ilmus Mani näol uue usu rajaja. Mani ühendas iraanlaste ja kaldealaste peamised mõtted idapoolse kristluse johanneslike mõtetega (maniheism).
- Kaks kreekakeelset sarnast kultuskirikut (kristlik kirik ja uusplatonistlik või hellenistlik kirik) arendasid oma teoloogiat. Nende kirikute vahel arenes Edessast lõuna pool aramea keelega talmudistlik kirik.
300 aastat pärast ajaarvamise muutust oli Oswald Spengleri (Õhtumaa allakäik II) arvates prohvetlikust usundist järele jäänud 5 kirikut: hellenistlik kirik (sama mis uusplatooniline kirik), kristlik kirik, iraani kirik (mazdaism), juudi kirik (rabide talmudistlik judaism ?) ja manilaste kirik.