Jahve

Allikas: Vikipeedia

Jahve (יהוה, See Kes on, See kes saab, olemise algpõhjus, saamise põhjus, "Igavesti Olemasolev"; Olema = hájah; tetragramm: YHWH) on Iisraeli Jumala nimi Vanas Testamendis. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Lühivormid: „Jahu", „Jo", „Ja", „Jeho", vrd El.

Kuna heebrea kiri on konsonantkiri, siis vokaalide hääldusi on mitmeid (sõltub käändest). Juudid ei tohtinud Jumala nime välja öelda ja lugesid selle koha peal Adonai, mida eesti keelde tõlgitakse Issand. Hiljem, kui hakati lugemise hõlbustamiseks lisama vokaalimärke, lisati ka kirjapildile YHWH (tetragramm). Sõnale lisati Elohim vokaalimärgid, millest hiljem tuli väärkuju Jehoova.

Tegelik hääldus on Jahve. Et oleks üks jumala nimi, kasutavad mitteteaduslikud Vana Testamendi tõlked 'Jahve' asemel sõna 'Issand'.

Jumal ütles iisraellastele, et Tema nimi on Jahve, mis tähendab "Ma olen", või veel täpsemas tõlkes "Ma olen see, kes ma olen" (2 Moosese 3:13-15). (Nimekuju jehovah = igavesti olev, igavene mina, mina olen kõik). Eksodus 3:14 "Mina olen olemine" kõlab juba filosoofiliselt.

Tekst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Jumal rääkis Moosesega põleva põõsa seest, küsis Mooses temalt: "Vaata, kui ma lähen iisraellaste juurde ja ütlen neile: "Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde," aga nemad küsivad minult: "Mis ta nimi on?" mis ma siis pean neile vastama?" Ja Jumal ütles Moosesele: "Ma olen see, kes ma olen!" Ja ta jätkas: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: "Mina olen on mind läkitanud teie juurde!" (2 Mo 3:14-14)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]