Virgiinia korgitsuss

Allikas: Vikipeedia
Virgiinia korgitsuss
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Rõngussid Annelida
Klass Hulkharjasussid Polychaeta
Selts Spionida
Sugukond Spionidae
Perekond Korgitsuss Marenzelleria
Liik Virgiinia korgitsuss
Binaarne nimetus
Marenzelleria neglecta
Sikorski & Bick, 2004

Virgiinia korgitsuss ehk virgiinia keeritsuss (Marenzelleria neglecta) on niitlõpuslaste (Spionidae) sugukonda kuuluv hulkharjasuss, pärit Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikumerest. Liik elab ka Läänemeres, siia on ta arvatavasti sattunud laevade ballastveega.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ussi keha on rohekat või musta värvi, kuni 16 cm pikkune ja 3 mm laiune ning ilma seljasoomuseta. Võrreldes Läänemere kohalike hulkharjasussidega on virgiinia keeritsuss elavam: kätte võetuna hakkab ta vonklema ning võib kergesti jaguneda mitmeks elujõuliseks tükiks. Peas on silmad ning paar väga pikki ja liikuvaid tundlaid, millega uss kombib ruumi ning püüab toiduks kõlbavaid osakesi. Keha eesotsal puuduvad lõpused, need algavad esimeselt harjastega lülilt. Konksharjased on kehal kaugel tagapool.[2]

Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Keeritsuss elab enamasti mere põhjasetetes ja eelistab elupaigana ühtlaste setetega alasid. Ta võib elada ka tugevalt reostunud merealadel ning talub suuri temperatuuri, soolsuse ja hapnikusisalduse kõikumisi. Väinameres asustab keeritsuss kinnitumata agarikukooslust: agarik pakub talle kaitset kiskjate eest ning samas puuduvad seal ka otsesed toidu- ning ruumikonkurendid.[2]

Keeritsuss on Läänemere kohalikele liikidele tugev konkurent, ta suudab kooslusest välja tõrjuda tavalise harjaslabalase ja harjasliimuka ning sellega vähendada kalade toidubaasi. Kalad ei saa sügavale setetesse kaevuvat keeritsussi kätte. Teisalt töötleb keeritsuss palju rohkem setteid kui kohalikud hulkharjasussid ning suurendab sellega meiofauna mitmekesisust. Liik jääb konkurentsis alla Läänemere ühele juhtliigile balti lamekarbile.[2]

Leiud Läänemeres[muuda | muuda lähteteksti]

Virgiinia keeritsussi algne elupaik on Põhja-Ameerika rannikumeres Chesapeake'i lahe ja Georgia vahel. Liik avastati Läänemerest esmakordselt 1985. aastal. Eesti merevetes oli esmaleid Liivi lahe kirdeosas 1991. aastal. Mõned aasta hiljem oli teda juba arvukalt Liivi lahes, Väinameres ja Soome lahes. Liik püsib vähesel arvul, kuid stabiilselt kõikjal Eesti rannikumeres. Läänemere avaosas on teda leitud enam kui 90 meetri sügavuselt. Arvukamalt elab keeritsuss Pärnu ja Narva jõe suudmega külgneval merealal, kus ühelt ruutmeetrilt võib leida tuhandeid isendeid.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Marenzelleria neglecta. - Non-indigenous species. Vlaams Instituut voor de Zee
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]