Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 49

Dünaamilised kaardid infokastides

Mul on ettepanek kasutada infokastides dünaamilise asendikaardi asemel uuesti varasemal kujul staatilisi asendikaarte. Dünaamilist kaarti võiks infokastis kasutada selleks, et objekti piirid võimalusel suurema mõõtkavaga esile tõsta, lisaks staatilisele asendikaardile, mis näitab objekti asukohta maa või muu piirkonna kontuuril. Võrreldes praegusega (nt kaart siin) võiks nii olla eelkõige järgmistel põhjustel: 1) kui tahta kaardil ringi liikuda ja uurida väiksema objekti (nt küla) artiklis kaardil objekti ennast või selle lähiümbrust, siis maa või muu oluliselt suurem asendikaardi tarbeks näidatav ala pole selleks kuigi sobiv lähtekoht, 2) varasemal asendikaardil on asukoht selgemini esile tõstetud, puuduvad teiste kohtade nimed ja muud kõrvalised objektid, 3) varasemad asendikaardid on täpsemini kadreeritud kui praegused dünaamilised asendikaardid, 4) praegusel dünaamilisel asendikaardil näidatakse objekti piire ebamäärase kribuna. Ma pole ka teistes vikides täheldanud, et seniseid asendikaarte dünaamiliste kaartidega asendataks. See puudutab eelkõige asulaid, aga ka haldusüksusi, järvi jm.

Täpsem selgitus ja näide sellest, kuidas asi välja võiks näha: Malli arutelu:Kaart. --Pikne 1. veebruar 2019, kell 17:45 (EET)

Kuigi ise omal ajal dünaamilise asendikaardi tellisin, olen osaliselt eelpool öelduga nõus. Asulate puhul ei erine praegune standartne algpunkti valik vanast süsteemist muu poolest, kui et on olemas kribusid lisadetaile. Ka haldusüksuste puhul on vanal süsteemil eeliseid; järvede, kirikute, raudteejaamade ja muude objektide eelistan kindlalt uue kaardi kasutamist. - Melilac (arutelu) 5. veebruar 2019, kell 18:12 (EET)

Sel n-ö algpunktil pole varasema asendikaardi juures tähtsust, kuivõrd kaart pole dünaamiline. Erinevused, mille ma loetlesin on erinevused väljanägemises ja kasutusviisidest tulenevad erinevused.

Mille poolest näiteks järve või kiriku asendikaart (enamasti asukoht riigi kontuuril) selles asjas asula omast erineb? Kui lugeja tahab kõnealuse objekti asukohasse puutuvalt kaardil ringi liikuda, siis teda huvitab ju ikkagi objekti lähiümbrus. Selleks tarbeks saab lisada eraldi dünaamilise kaardi, mis erinevalt asendikaardist näitab vaikeulatuses objekti lähiümbrust või ka naabruses olevaid seotud objekte vmt, juhul kui see on otstarbekas lisaks päises lahtiklapitavale dünaamilisele kaardile. Pikne 5. veebruar 2019, kell 22:48 (EET)

Asjade seisust Vikitsitaatides

Kes on Vikitsitaatide administraatorid? Kas saaks midagi ette võtta usina soomlasega, kelle kaastöö ei ole eesti keeles ega lase end eriti kirjeldada kui tsitaatide lisamine? Pseudacorus (arutelu) 2. veebruar 2019, kell 14:34 (EET)

See on ilma administraatoriteta viki. Kui vikis kohalikke administraatoreid pole, siis teevad administreerimistoiminguid globaalsed administraatorid, kui keegi palub, või kui neile tundub vajalik. Kuna peale selle soomlase teisi aktiivseid kasutajaid seal polegi, siis tema moodustabki tolle viki konsensuse. Ta siiski teeb eestikeelset kaastööd ka. Cumbril (arutelu) 2. veebruar 2019, kell 16:04 (EET)

Praeguseks moodustavad "eesti" Vikitsitaatidest suure, kui mitte suurema osa soomekeelsed tekstid: massilised loendid 1) soome vikitsitaatidest blokeeritud kaastöölise enda loomingust 2) soome eri piirkondade vanasõnadest. Teoreetiliselt, jah, teeb ainuke aktiivne kasutaja eestikeelset kaastööd ka, aga praktikas seisneb see teemalehtede koostamises ning neile täiesti juhuslikest kohtadest linkimises (st, link läheb mitte sõnast, mis on antud tsitaadis oluline teema, vaid suvaliselt, vahel ka homonüümselt sõnalt kuhugi, kus on leht). Arutelulehtedel eesti keeles vastama ei ole ta igatahes võimeline. (Sisu, muide, pole keegi aastaid uuendanud, võtsin just Savisaare Tallinna linnapea kohalt maha ning Sissejuhatuse lehel räägitakse tänini GNU litsentsist.) Arvestades, et meil valitseb andreslik "anything goes"-paradigma, ei oleks ju iseenesest probleemigi, las soome pagulane mängib üksi rõõmsalt liivakastis, millest kõigil eestlastel on kama. Roppusi ja tapmisähvardusi ta sinna ei kirjuta (ehkki nagu meile just kinnitati, oleks seegi täiesti okei). Aga kui keegi peaks tahtma eesti Vikitsitaate siiski elustada (nt suunates sinna kooliõpilasi, mille poole kuuldavasti üks mõte liigub - raamatutest kopeerimine võiks ju lastele jõukohane olla), siis võhikud võib selline olukord küll ära ehmatada. --Ehitaja (arutelu) 2. veebruar 2019, kell 17:29 (EET)

Apropoo, teisel teemal: aegunud sisu tuletas meelde, et inglise vikis on "List of notable Estonians", kellest märgatav osa on loendi viimasest värskendusest saati ära surnud. Kui keegi tunneb, et tal on igav, võiks minna ja laibad üle lugeda. --Ehitaja (arutelu) 2. veebruar 2019, kell 17:34 (EET)

Vikiõhtu 13. veebruaril Tallinnas

Wikimedia eestvedamisel toimub informaalne pitsaõhtu, kuhu on oodatud kõik vikipedistid ja muidu nutikad indiviidid arutama kõike, mis puutub Vikipeediasse, selle koostamisse, edendamisse jne ning muudesse Wikimedia projektidesse. Arutluse all on EV101 projekt ja Vikipeedia kohaolu ja osalemine Arvamusfestivali (vt ülal). Üritus toimub TLÜ Mare majas ruumis M328. Kui sind huvitavab teaduse populariseerimine eesti keeles ja elad kaasa võimalikult ajakohase ning täpse info levitamisele, siis ära kõhkle ja tule juba järgmisel kolmapäeval kaasa mõtlema! --Lmk2K18 (arutelu) 5. veebruar 2019, kell 13:03 (EET)

Uralic language contest 2019

Selline asi toimub ka parajasti. Ivo (arutelu) 11. veebruar 2019, kell 21:17 (EET)

Keelelingid

Õige mitmel artiklil on keelelingid puudu. Juhend ütleb, et klõpsa "Lisa lingid", siis: 'Sisselogitud kasutajatele ilmub dialoogikast, mille lahtritesse tuleb kirjutada teine, ühendatav keeleversioon ja artikli pealkiri tolles versioonis.'

Kas keelelinke saavad lisada ainult sisseloginud kasutajad? Anonüümsele kasutajale avaneb ka 'Lisa lingid' valiku korral õige mitme lahtriga vorm. Proovisin tagasihoidlikule eestikeelsele artiklile 'Maratoni lahing' näpuga juhendist järge ajades keelelinke lisada, aga neid ei tekkinud ei eesti- ei ingliskeelsele artiklile. 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 21. veebruar 2019, kell 17:16 (EET)

Alati pole muidugi olemas vastet, millega artiklit ühendada. Antud juhul on vaste olemas, skeem on lihtne. Klikkad sellele keelelinkide osale, siis täidad ära keele osa, millega ühendada tahad (näiteks english), lisad teise lahtrisse artikli nime (Battle of Marathon). Aga seda, kas taolist asja saavad teha vaid sisse logitud kasutajad, ei tea, pole kunagi proovinud. - Melilac (arutelu) 21. veebruar 2019, kell 17:43 (EET)

Maratoni lahingu artikkel eesti keeles on õige nadi. Tahtsin kaasa aidata, et lisan vähemalt lingid, aga need ei tekkinud. Nüüd näen, et oled (Melilac) õhtul need lingid lisanud. Proovisin veel lisada keelelinke artiklile 'Leegitest' -- sama lugu. Kas ma ei oska või need ikkagi ei teki minu tegemise peale. Kui nii, siis peaks juhendis üle rõhutama, et keelelinke saavad lisada ainult sisseloginud kasutajad. 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 21. veebruar 2019, kell 22:05 (EET)

Eesti vikis saavad muudatusi teha ka sisse logimata kasutajad. Välislinkide lisamine pole aga eesti vikisse muudatuste tegemine, see on muudatus wikidatas. Minu teada ka wikidata peaks lubama sisse logimata kasutajatel muudatuste tegemist, aga... Meil on siin mõned artiklid, mida saavad muuta ainult sisse loginud kasutajad (leheküljed on kaitse all) ja nõnda võib olla ka seal. -Melilac (arutelu) 22. veebruar 2019, kell 13:32 (EET)

Sisselogimata kasutajale ei ilmu artikli peale väike viisard keelelingi lihtsaks lisamiseks, vaid ta suunatakse Wikidatasse andmeüksuse lehele. Siinkirjutaval anonüümsel kasutajal õnnestus luua uus Wikidata andmeüksus ja sinna lisada ingliskeelne silt (label), mis näitab andmeüksuse nime tõlget, aga ei ühenda eri vikide artikleid. Ühendamiseks tuleb täiendus teha seal veidi allpool alajaotuses "Wikipedia". 1) "edit" 2) "et : Leegitest" alla järgmisele reale kirjutada "en : Flame test" 3) "publish". Adeliine 22. veebruar 2019, kell 15:27 (EET)

Seal allpool "en : Flame test" lisamine lõpeb veateatega: The link enwiki:Flame test is already used by Item Q898373. See on vist pilt leegitestist. 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 26. veebruar 2019, kell 17:06 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Leegitesti puhul tuli eelnevalt "orbühik" kustutada ja seejärel õige ühik õigesse kohta lisada, praegu toimib.°—° Pietadè 27. veebruar 2019, kell 07:25 (EET)

Ei pea olema sisse logitud kasutaja. Kõige lihtsam on nii: Loo eesti Vikis artikkel XYZ. Ava inglise vm vikis artikkel XYZ, millega tahad eesti artikli linkida. Vajuta keelelinkide all nupule Edit links, millega Sind suunatakse Wikidatasse, kus vajutades nupule Edit saada linkida eesti viki artikli. --Vihelik (arutelu) 26. veebruar 2019, kell 18:36 (EET)

Tänan kõiki juhendajaid heade nõuannete eest! Keelelinkide lisamine artiklile 'Leegitest' lõpeb nii eesti kui inglise keeles üritades veateatega: The link enwiki:Flame test is already used by Item Q898373. Kus ja kes seda parandada saaks? Midagi samalaadset tekib ka näiteks artikliga 'Keemiline analüüs'. Eestikeelsel artiklil keelelingid puuduvad, ingliskeelne artikkel 'Chemical analysis' avaneb artiklina 'Analytical chemistry' ja sellel on keelelink artiklile 'Analüütiline keemia'. Kuidas saaks selle nõiaringi lahti harutada, et saaks keelelingid ka eestikeelsele artiklile 'Keemiline analüüs'? 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 27. veebruar 2019, kell 00:57 (EET)

Asi oli selles, et sellele leegitesti mõistele oli juba Wikidata üksus tegelikult olemas ja seal palju artikleid juba ühendatud. Sel juhul ei tule luua eestikeelse artikli külge uut Wikidata üksust. Vabandust, ma esmalt ei süvenenud sellesse olukorda piisavalt. Aga teisel teemal: Kui Chemical analysis on ümbersuunamine artiklile Analytical chemistry, siis pole meil eriti midagi teha, sest ümbersuunamislehtedele reeglina keelelinke ei panda. Juhul, kui inglisvikis tehakse see ümbersuunamine eraldi artikliks, siis saaks keelelinke panna. Võib aga otsida teistest vikidest, kas kusagil on keemiline analüüs eraldi artikkel. Adeliine 27. veebruar 2019, kell 09:33 (EET)

Vikiõhtu 27ndal veebruaril Tartus!

Kuu eelviimase päeva õhtul saame kokku ja arutame Vikipeediale olulistel teemadel ja püüame valimistest võimalikult vähe rääkida. Oled väga oodatud! Ürituse Facebooki ürituse link --Lmk2K18 (arutelu) 21. veebruar 2019, kell 20:11 (EET)

Kommentaar: Mitmendat aastat Vene-Ukraina sõda kajastanuna peaksin ehk lisama, et Facebook'i lehele minnes olen olnud sunnitud kasutama Thori, ehk siis, («kõlvatu») reklaam jne°—° Pietadè 22. veebruar 2019, kell 19:46 (EET)
Näide: tänaõhtuse aruande («Зведення станом на 18:00 22 лютого 2019 року») lugemiseks (ja edastamiseks) pean vahelduvalt "emigreeruma" eri asukohtadesse, ehk siis teisisõnu: keeldun järjekindlalt avaldamast Facebook nime all esinevale üksusele nt oma vasema jala parema pöia vasema küüne väljatungimiskombeid, ja veel aastate lõikes, umbes 8 miljardile inimesele...°—° Pietadè 22. veebruar 2019, kell 19:56 (EET)

27. veebruaril toimuv üritus algab kell 18:00 ja kohaks on Raekoja plats 16 (sTARTUp HUB; sissepääs Tartu Kunstimuuseumi poolsest küljest). Ivo (arutelu) 23. veebruar 2019, kell 20:20 (EET)

Lugeja.ee

Kas keski viitsib-oskab-suudab-tahab lisada Eri:Raamatuotsimine alajaotusele ... raamatukogudest lugeja.ee? https://www.lugeja.ee/ suwa 22. veebruar 2019, kell 18:15 (EET)

kas nende otsing on üldse URLiga väljast lingitav? Lisada saab sellel lehel Vikipeedia:Raamatuotsimine. --WikedKentaur (arutelu) 23. veebruar 2019, kell 18:15 (EET)

thnx, uurin, ehk saab seda uurides ISBN-i viite-päringu luua. https://www.lugeja.ee/catalogAdvancedSearch suwa 23. veebruar 2019, kell 21:02 (EET)

EV101 kampaania

Eelmine aasta toimus EV100 kampaania, mille raames lisandus üle 200 artikli ja hulk inimesi kirjutasid oma elu esimese vikiartikli. Nüüd valmistame ette selle järje (EV101) käivitamist. Mõistetavalt oleks sihiks saada veel rohkem inimesi artiklikirjutamist proovima. Ivo (arutelu) 23. veebruar 2019, kell 20:20 (EET)

Kampaanialeht: http://ev101.miljonpluss.ut.ee/ Ivo (arutelu) 1. märts 2019, kell 16:47 (EET)

Olge siis mõistvad selle uue kampaania ja (loodetavate) uute kaastööliste suhtes. Hetkel on juba 60+ inimeselt nõusolek osalemiseks olemas ning hulgalisti on ka neid, kes veel mõtlevad, et kas osalevad ja mis artiklitega. Kokku loodaks ikka hea mitusada osalejat saada.

Samuti võivad kõik siit ennast soovi korral samuti sinna julgelt kirja panna. Ivo (arutelu) 2. märts 2019, kell 00:05 (EET)

à la us(k)likult

Häirib (juba mitu päeva) kategooriasse «vigase kuupäevaparameetriga artiklid» lisanduva hulk...°—° Pietadè 22. veebruar 2019, kell 19:38 (EET)

Kategooria tühjenes lihtsalt: avad artikli → edit → save °—° Pietadè 20. märts 2019, kell 12:10 (EET)

---

Häirib see, et juba mitmendat päeva näitab aktiivsetest kasutajatest üksnes viimast lehekülge, ehk siis kasutajaid alates Velirannast, aga mitte teisi. - Melilac (arutelu) 26. veebruar 2019, kell 15:11 (EET)

Mis lehekülge sa mõtled? Kas seda? Mul on esimene näidatav kasutaja Gerd Eichmann, seega jah, algus nagu puudu. Adeliine 26. veebruar 2019, kell 15:23 (EET)

Just seda, kuid tundub, et seda kuvatakse eri kasutajatele erinevalt. Minul ei näita ka hr. Eichmanni panust. - Melilac (arutelu) 26. veebruar 2019, kell 15:28 (EET)

Minul näitab, et esimene kasutaja on Vauxford. Väga imelik. Velirand (arutelu) 26. veebruar 2019, kell 15:42 (EET)

Minul on praegu esikohal Varlaam. Taivo 1. märts 2019, kell 19:06 (EET)

Korraga näeb sama palju kirjeid nagu viimastes muudatustes (eelistuste all muudetav). Peaks olema lingid "eelmised 50" ja "järgmised 50" vmt, aga need on kaotsis. Arendajatele on teada antud: phab:T216894. Kui praegu lisada URL-i lõppu näiteks ?limit=1000, siis näeb kõiki nimesid. Pikne 1. märts 2019, kell 19:52 (EET)

2019. aasta suusatajate veredopinguskandaal

Võiks miski kaitse alla panna artiklid osalistest, et ei peaks vandalismi jms läbustamisi tagasipöörama jne. suwa 1. märts 2019, kell 14:49 (EET)

"Skandaal" ei kõla eriti neutraalselt, tegelikult. "Juhtum" oleks ehk kohasem. --.Toon (arutelu) 10. märts 2019, kell 12:49 (EET)

Käesoleval ajal

Kui loen: „maailmas on käesoleval ajal 350 miljonit...“ (vt otsingut), kas see tähendab, et täna käes olev 350 000 000, homme 350 000 001 ja eile 349 999 999"...?
Vrd nt „praegu on“...°—° Pietadè 4. märts 2019, kell 19:52 (EET)
Lähiühend on „praegusel ajal“.°—° Pietadè 5. märts 2019, kell 11:21 (EET)

Tuleks kasutada vormelit "X aasta seisuga". Alati pole see küll võimalik, aga enamasti siiski.--Vihelik (arutelu) 4. märts 2019, kell 23:03 (EET)

See küsimus tekib iga kord, kui jutt on olevikust, aga iga kord aega täpsustada pole võimalik ega mõttekas. Kui kasutatakse statistilisi andmeid, siis tuleb küll alati märkida, mis ajast on jutt. Andres (arutelu) 5. märts 2019, kell 10:27 (EET)

Täpsustavate märksõnade sagedustabel

tegin täpsustavate märksõnade sagedustabeli. See on hea abimaterjal neile, kes peavad lugu süsteemsest linkimisest. Sagedustabel on siin --Estopedist1 (arutelu) 5. märts 2019, kell 10:55 (EET)

Linkimata täpsustusmärkega lehed

analüüsisin lehte Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed. Tegin siia (vt märksõna ADMINN) kommentaaridega loendi, kus on adminni abi vaja, et vajalikud teisaldamised teha. Loodan, et mõni adminn leiab aega--Estopedist1 (arutelu) 7. märts 2019, kell 10:26 (EET)

palun plokkida 62.65.218.29 pikemaks ajaks

Võiks 2-3 aastaks kinnikeerata sellelt Lasnamäe aadressilt läbustamise. https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/62.65.218.29 suwa 8. märts 2019, kell 16:54 (EET)

Sinu tahtmine sündingu, kuid esialgu kuuks-paariks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. märts 2019, kell 17:00 (EET)

Keelehool

House Beautiful vahendatud ja maakeelde 'ümmer pantu' artiklist saab teada, et on olemas tubli taim, mis magamistoas karboondioksiidi öösel hapnikuks teeb. Dr. Google ütleb, et sama aine on ka põhiline veini säilituselement. Kõik me ju teame ka, et on olemas Danube jõgi ja Vienna linn ja veel üht-teist, mille mõistmiseks peab väheke mõttesse jääma. Ettepanek: ehk peaks sedasorti leiutiste märksõnadele tegema peidetud ümbersuunamise õigesse kohta Vikipeedias, mis ehk esile tuleks, kui inimene 'õiget sõna' otsib? Abiks informeerimata tõlkijale? --.Toon (arutelu) 10. märts 2019, kell 13:06 (EET)

Veidi uurimist näitas, mis tulemuse me saame ümber pandut ümber pannes (oli selline mäng nagu telefon). Ehk siis sukulentide (ja mitte üksnes havisaba) lihavates vartes ning lehtedes toimub fotosüntees ka sügavamates kihtides. Seega on seal valguse kustudes hapniku tase kõrgem ja süsihappegaasi tase madalam kui toaõhus, mis siis öösel difusiooni teel tasahilju ühtlustub. Aga süsihappegaasi-karboondioksiidi ilma valguseta taimed muidugi ei tooda. - Melilac (arutelu) 11. märts 2019, kell 15:54 (EET)

Just. Aga, vältimaks värdsõnade levikut (minagi leidsin ju netist teise 'karboondioksiidi' veel, nii neid sigineb), saaksime ehk oma panuse anda? Diskreetselt õigemasse kohta juhtides? Et teksti ümberpanejal tekiks kahtlus - äkki on süsinikdioksiid? Üldse oleks alateema alapealkiri vast "Keelekool" pidanud olema, sõnast 'koolma'. --.Toon (arutelu) 12. märts 2019, kell 07:47 (EET)

Autoriõiguse direktiivi lõppvaatus, meeleavaldus 23. märtsil 2019 Tallinnas

Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi uuendustest ei ole kuigi head nahka saanud ja kuigi see teeb väiksed tibusammud edasi, siis teeb see samal ajal suure hüppe tagasi. Tsensuurimasinate juurutamise plaan on piisavalt groteskne, et selle kõrval väiksed edasiminekud avaliku omandi tagasihaarde vältimise vmt jaoks ei maksa suurt midagi. Kuna hääletus on nüüd mõne nädala kaugusel, siis oleme Internet Society Estoniaga kuulutanud välja meeleavalduse 23. märtsil direktiivi vastuvõtmise peatamiseks, kui toimuvad samasugused protestid üle kogu Euroopa:

• https://www.facebook.com/events/409020636530285/

Kuigi meeleavalduse korraldamine ei pruugi meie muudele koostööprojektidele vahetult hästi mõjuda, siis on see kindlasti parem, kui halva mängu juures head nägu teha ja meile ning Internetile kahjulike seadusmuudatustega leppida. Liiati on oluline, et meie aastatepikkune selgitustöö selle reformi nüansside teemal poleks olnud asjatu ning seadustetekstide mustandite ja tagatrepipoliitika läbinärimisele kulutatud aeg (aitäh, Eva ja Raul!) saaks konverteeritud maksimaalseks kasuks Wikimedia liikumise jaoks. Seetõttu on meeleavaldusel sellele kõigele joone alla tõmbamine ainuõige samm ja ootame siin kõigi teie toetusele ning abile:

1. Suhtle direktiivi ja selle probleemide teemal inimestega, sest teadlikkus on oluline. Kutsu oma tuttavaid tegema sama ja informeeri neid meeleavalduse toimumisest.
2. Kui tead mõnda sisuloomega, netiettevõtlusega seotud kogukonda või arvamusliidrit, siis uuri, kas nad poleks valmis meie protestile toetust avaldama — sest direktiiv lööb kõiki Eesti tegijaid valusasti. Videopöördumine oleks parim variant. Võime tulla ise kaameraga kohale.
3. Kas keegi tahaks aidata meeleavalduse korralduse läbimõtlemisega, sj lavastusliku poole ja füüsilise korraldusega? Või teab keegi kedagi, kes on sellises valdkonnas kodus?
4. Loomulikult oleks hädavajalik, et meedias ilmuks artikleid selle kohta, kuidas direktiiv mõjutab siinsete sisuloojate või ettevõtjate tegevust. Aga alustada võib sotsiaalmeedias postitamisest.
5. Tegelikult on vaja abi saja pisiasjaga alates kujundusest, tekstide toimetamisest, tõlkimisest, postituste tegemisest kuni videokaamera nupu vajutamise ja videote lõikamiseni.

Täna avaldasime Karmen Turki selgitava videoüleskutse ja vaja oleks luua senisest põhjalikum infosait, mis selgitaks direktiiviga seotud probleeme üldpublikule lihtsalt, kuid käiks läbi kõik olulised argumendid. Tunneb keegi, et saaks sellega aidata? Aitäh lugemast, igasugune abi kõigi nende asjadega on teretulnud ja kui on küsimusi, siis püüan vastata — või vastab keegi targem. --Märt Põder (arutelu) 13. märts 2019, kell 21:38 (EET)

mis aastal 23. märts, kas 2023? suwa 14. märts 2019, kell 08:12 (EET)

Heebrea kalendri järgi 5779, Bütsantsi kalendri järgi 7527, kali yuga järgi 5119, budistliku järgi 2563 jne. Ära nori, kasutaja suwa, tule parem appi. Pseudacorus (arutelu) 14. märts 2019, kell 11:21 (EET)

Kas 21. märtsil Internet blackout day siin ka toimub?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. märts 2019, kell 11:18 (EET)

• Toetan. Saksamaa, Tšehhi ja Slovakkia Wikipediad on otsa lahti tõmmanud ja me peaksime seda ka tegema, et vältida Europarlamendi saadikute-poolset räigete rumaluste seaduseks hääletamist. Blackout Day on siis Wikipedia mitte ainult mustaks ülevõõpamine, vaid ligipääsu keelamine üheks päevaks. -Mardus /arutelu 20. märts 2019, kell 11:40 (EET)

Kas keski viitsib korraldada, et ettevõtmisest antakse ette teada ning kasutataks ühtset sümboolikat, ntx see must

Kas kellelgi on aega-viitsimist tõlkida en:Blackout Day?

suwa 20. märts 2019, kell 12:39 (EET)

Hetkel on plaanis logo vahetada ja bänner lisada. Ivo (arutelu) 20. märts 2019, kell 13:56 (EET)

Hommikul nägin Vikipeedia esilehel musta selgitavat teksti ja allpool nuppu, mille kaudu sai pöörduda otse meie saadiku poole. Miskipärast on see nüüd kadunud. Kõik vikipedistid ei ole ilmselt need tüübid, kes tuleksid kuskile meeleavaldusele häält tõstma.--Astromaailm (arutelu) 21. märts 2019, kell 14:23 (EET)

saadikute poole võib pöörduda ka ilma üldist kirjamalli kasutamata http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/eesti-saadikud.html --WikedKentaur (arutelu) 23. märts 2019, kell 14:59 (EET)

Kui kedagi huvitab, siis siin on üsna must striim enam-vähem kogu ettevõtmisest: "Artikkel 13 vastane protest Vabaduse Väljakul (täispikk)" Youtube/rebane2001, 23.03.2019. Ma ei hakanud seda praegu pressiülevaatesse panema, kuna sinna käib põhimõtteliselt ju ajakirjandus, ehkki mingis mõttes võiks väita, et see on kodanikuajakirjandus ja kui sinna kogu kajastust juba korjatakse, miks ei peaks see link teiste materjalide juures olema. Fotod kogunevad siia, mul pole hetkel veel aega omi üles laadida: https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Päästame_Interneti_in_Tallinn_(2019) --Ehitaja (arutelu) 24. märts 2019, kell 14:42 (EET)

Ühtlasi: proovime mingi kokkuvõtte ja muljed WMEE bloggi postiks vormistada. Jälgige reklaami. --Ehitaja (arutelu) 24. märts 2019, kell 14:43 (EET)

Auh-auh-urr!

Täheldus: kui asendada koerte infokastides eestikeelsele standardile (rida '|url_standard_et=') viitavas aadressis ühik «veebikoolitused.ee/kennel/» ühiku «kennelliit.ee/» vastu, siis lõppeks ka konkreetse majandusüksuse reklaamimine.
Praeguse seisuga viitavad neil ülalolevad lingid õigetele ühikutele, ehk siis koerad on "läbinud veebikoolituse" ja rajanud/saanud EKLi "elamud".°—° Pietadè 16. märts 2019, kell 16:00 (EET)
Täiendav täheldus: mõnda standardit on uuendatud, nii et päris üks-ühele seda teha ei saa. Samuti on vahendatud juurde uusi standardeid, mida enne ei olnud.°—° Pietadè 17. märts 2019, kell 10:44 (EET)

Kahetähelised märksõnad

Minu meelest see ei ole hea, mis kahetäheliste märksõnadega tehakse. Andres (arutelu) 17. märts 2019, kell 18:55 (EET)

Milleks teha täpsustuslehti, kui pole midagi täpsustada? Andres (arutelu) 17. märts 2019, kell 18:57 (EET)

Tundub, et tegemist võiks olla jõutöövõtetega, millega s.t kahetäheliste kirjutiste loomine ja korrastamine, saaks hakkama ka miski robotihakatis, ühtpidi on hea, kui selline töö on tehtud, halb on see, kui kirjutised on tühjad ja ei viita millelegi jne. suwa 17. märts 2019, kell 19:57 (EET)

kas peale kasutaja:Andrese püüab keegi veel võidelda selle vastu, et kahetähelised suur- ja väiketähelised märksõnad (nt DB, Db ja dB) ei läheks ühele ja samale täpsustuslehele? Pea kõikide Vikipeediate praktika on Andrese vastu.--Estopedist1 (arutelu) 21. märts 2019, kell 09:13 (EET)

See on omaette küsimus (ma tõesti ei poolda seda), aga eriti häiriv on see, kui tehakse täpsustusleht, kus pole midagi täpsustada. Ja see, kui pealkirjas on läbivad suurtähed, aga tekstis polegi sellist asja. Peale selle, kui sõna või nimi on kahetäheline, siis peaks seda lühenditele ja sümbolitele eelistama. Andres (arutelu) 21. märts 2019, kell 10:33 (EET)

Kas see, kes soovib korrastada kahetäheliste nimede kasutamist Vikipeedias võiks alustuseks luua mõne loendi, milles oleks äratoodud kõik mis kätte juhtub, s.h kohanimed, ISO-lühendid, keemiatabel, aga ka en:List_of_filename_extensions maakeelne analoog, jne jne ? --suwa 21. märts 2019, kell 11:50 (EET)

on Kasutaja:Estopedist1/Kahetähelised akronüümid--Estopedist1 (arutelu) 21. märts 2019, kell 12:47 (EET)

Nõus, et vähemasti ei peaks tegema täpsustuslehti, mis viitab ainult ühele artiklile. Tehtagu täpsustuslehti ikka vastavalt vajadusele, mitte igaks juhuks. Selliseid täpsustuslehti ei pruugi ka hiljem vaja minna. Paljusid lühendid, mida inglise viki loetleb, eesti keeles ei kasutata. Kui on kaks linki, siis ka pole täpsustuslehte vaja, piisab täpsustusmärkusest. Siin on väidetavalt eeskuju võetud suurvikidest. Inglise vikis muide on eraldi reeglid, et ei tehta ühe lingiga täpsustuslehti ega ka selliseid täpsustuslehti, kus on (ainult) punased lingid. Näiteks täpsustusleht, kuhu Tc praegu suunab, tõesti vaid segab lugejat sellisel kujul. Sellega olen ka nõus kahetähelist sõna või nime peaks lühenditele ja sümbolitele eelistama. Pikne 22. märts 2019, kell 18:17 (EET)

Blokeerimisest

Kutsun administraatoreid üles blokeerimiskiusatust veidi rohkem tagasi hoidma. Vikipeedia:Administraatorid: "Blokeerimine on mõeldud ainult jätkuva vandalismi või muu Vikipeedias üldiselt ebasoovitaks peetava tegevuse ennetamiseks. Blokeerimine ei ole mõeldud kasutajate noomimiseks ega karistamiseks. Kasutajat ei tule blokeerida, kui pole alust arvata, et ta jätkab Vikipeediat kahjustavat tegevust." Kui näiteks kasutaja kirjutab ühte artiklisse "sfghsgfb" või "seal on palju rästikuid" ja pärast seda lahkub, ei ole põhjust blokeerida. Kui näiteks kasutaja loob kaks uut artiklit sisuga "tere" ja "loll perse" ja pärast seda pole teda juba pool tundi näha olnud, ei ole vaja blokeerida. 1-päevast blokeeringut ei pruugi ühekordne trikitaja tõenäoliselt märgatagi ja seega on blokeerimine ressursiraiskamine. Või siis võib selline lühike blokk mõjuda õrritamise või joonlauaga vastu näppe andmisena ja vandaalitsemishimu hoopis üles puhuda (vandaal võtab seda kui mängu ja tuleb järgmisel päeval kindlasti tagasi). Kui halbu muudatusi on lühikese aja jooksul juba rohkem kui paar ja tundub, et kasutaja on maha istunud, et pikemalt sodida, on blokeerimine edasiste muudatuste vältimiseks õigustatud. Adeliine 19. märts 2019, kell 10:07 (EET)

Üldjuhul ma ei blokeerigi kedagi karistamiseks, vaid vandalismi ennetamiseks. Kui ta oli juba kahte artiklit järjest sodinud, ei olnud mul põhjust eeldada, et ta sellise tegevuse lõpetab. Ühekordse sodimise puhul enamasti muidugi ei ole blokeerimine vajalik. Velirand (arutelu) 19. märts 2019, kell 10:57 (EET)

Sama. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. märts 2019, kell 13:20 (EET)

Üldiselt - mida pikem on sodimisperiood, seda pikem peaks olema ka blokeering. Isik, kes teeb üksikuid muudatusi, mis kõik on sodimised, ühekaupa, ent kuu aja jooksul, vajab pikemat blokeerimist kui laua tagant tabatud huligaan, kelle puhul blokeerimine on nii hoiatus kui preventiivne karistus. Ka on oluline redaktsioonidevaheline aeg, et isik asja märkaks. Ja isikute puhul, kes teevad sodimistele lisaks ka mõistlikku kaastööd, peakski suhtuma blokeerimisse kui ennekõike hoiatusse. - Melilac (arutelu) 21. märts 2019, kell 12:33 (EET)

Ei ole päris nõus. Üksikud sodimised pika aja jooksul ning mõistliku kaastöö ja vandalismi vaheldumine võivad tuleneda sellest, et tegu on üldkasutatava arvutiga. Siis ei ole pikk blokeering õiglane. Ja hoiatused peaks ikka olema sõnalised. Adeliine 21. märts 2019, kell 13:05 (EET)

Meil on küllaldaselt ka juhtumeid, kus pika aja jooksul tehakse üksikuid muudatusi, aga eranditult kõik on vandalism. Ma ei näe mitte midagi halba selles, kui püsivalt blokeerida mõned üldkasutatavad arvutid. Ja üldse on mul pikemalt mõttes olnud, et peaks tegema vähe põhjalikuma uurimistöö vandalismi seaduspärasustest: ma ei välistaks, et mõistlik võib olla isegi artiklinimeruumi muudatuste tegemise keelamine kõigile, kes pole sisse loginud. Ivo (arutelu) 21. märts 2019, kell 13:26 (EET)

Päises «Vaba» tsüklopdia, ja siis hakata kasutajalt/lugejalt, keda on „kutsutud üles“ (mida iganes see tähendama peaks) VABAlt lisama, täiendama jne, enne "ligi lubamist" küsima nina pikkust, hommikusöögi kestust, poliitilisi eelistusi, lemmikkirbu nime vms («keelamine kõigile, kes pole sisse loginud»); järgmise sammuna v6iks ehk teha "lüüsi", mis laseb «voimu»evijatel omapäid otsustada (nt 2 klassi kuni 52 klassi/aasta hariduse najal), kes «kinni/lahti», jne°—° Pietadè 22. märts 2019, kell 18:57 (EET)
Lisaks, käesolevat lehte nt 109.70.100.25. kaudu vaadates ei näe ma isegi seda, mis siin praegu kirjutan (ju siis unustasin nina/kõrva kasvu/kahanemise parameetrid lisamata...;;;-)))) [See viimane märkus tähendas seda et pro buono kirjutatu ei muutu (tarkvara kaudu) automaatselt avaldatuks]°—° Pietadè 22. märts 2019, kell 19:04 (EET)

Vaba - aga entsüklopeedia. Mitte lihtsalt vaba pind. - Melilac (arutelu) 23. märts 2019, kell 07:53 (EET)

Mainiks, et olukord, kus üldkasutatava arvuti taha pika ajaperioodi vältel üksnes vandaalid satuvad, on minu meelest suht väheusutav. Üldkasutatavate arvutite anonüümne kaastöö on tõenäoliselt siiski vahelduva loomuga, aga IP-aadresse ma isikutega seostama ei hakkaks (ja seega taoliseid aadresse ka vähemalt alguses pikalt ei blokeeriks, kuna nende puhul saab blokeerimine olla üksnes preventiivne), eelneva kommentaari puhul pidasin ma isikute all silmas siiski registreeritud kasutajaid.- Melilac (arutelu) 21. märts 2019, kell 14:15 (EET)

Inglise vikis on siin püütud selgitada, miks blokeering peaks olema eelkõige ennetava ja mitte niivõrd karistava ega hoiatava eesmärgiga. Kui samalt aadressilt pole uuesti sodima tuldud või kui sodimisest on juba tükk aega möödas, siis ei anna blokeering tõenäoliselt midagi, ennem tekitab see siis just trotsi järgmine päev uuesti sodida, kui sodija peaks blokeeringut märkama.

Ma toon paar näidet küsitavatest blokeerimistest viimasel ajal: 1) 193.40.148.179 – sodija tegi paari minuti jooksul küll mitu muudatust, aga ligemale pool tundi hiljem, blokeerimise ajaks, oli ta ilmselt Vikipeediast juba läinud; kuna samalt aadressilt on varem korduvalt soditud, siis lühiajalise (päevase) blokeeringu asemel võinuks ennem kaaluda pikemat blokeeringut, 2) 195.123.213.175 – sodija tegi vaid ühe muudatuse, blokeeritud igaks juhuks, ilma selge vajaduseta tema jätkuv tegevus peatada, 3) 193.40.225.62 – sodija alustas paari minuti jooksul kolme lehte (kustutatud), aga pool tundi hiljem, blokeerimise hetkel, oli ilmselt juba Vikipeedia vastu huvi kaotanud. Pikne 22. märts 2019, kell 18:17 (EET)

Ehk siis luua loend avalikest ehk rohkem kui 1-le isikule avatud pääsupunktidest ja luua selle najal kasutuskõlblik "algoritm"???
Samas, "kiibistatud" oleme ehk pea kõik, siinlugejad; kampaania, à la minu kiip on avalik (hea eksinut mötsast üles leida, ühendada sodija füüsilist asukohta pääsupunktiga); samas, Orwell, mis ta nyyd kirjaski°—° Pietadè 22. märts 2019, kell 19:11 (EET)

Artiklivõistlus "Kesk-ja Ida-Euroopa kevad"

Miks vikipeedias ei ole artiklivõistluse "Kesk-ja Ida-Euroopa kevad" reklaami? Artiklivõistlus algas juba 21. märtsil. Velirand (arutelu) 23. märts 2019, kell 10:11 (EET)

Kuna vahepeal oli see meeleavalduste asi, siis sai leitud, et ei tee oma elu liiga keeruliseks ja alustame reklaamiga esmaspäevast.

Samuti oleks vaja nõu, et kuidas seda paremini reklaamida. Osavõtt võiks olla märgatavalt suurem. Muidu tekib tõsine küsimus, et kas tasub seda pidada. Ivo (arutelu) 24. märts 2019, kell 23:32 (EET)

Infot on levitatud ka erinevate kõrgkoolide listidesse.--Lmk2K18 (arutelu) 29. märts 2019, kell 16:18 (EET)

Kuis mõista?

Nt, «on praeguseni» — kas homme enam ei ole, voi juba nt 2 tunni pärast, ei ole?
Näide ka: „Eestimaa maanõunik Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar on praeguseni säilinud“°—° Pietadè 25. märts 2019, kell 21:39 (EET)

Lenini keha on kusagil Moskvas praeguseni säilinud, kuni saabub hetk, mil kurjad Marsi mutantprussakad selle nahka pistavad, kui seda hetke tead, kirjuta artiklisse. Lenini keha oli Moskvas säilinud veel 24. juulil 2001. Mis sellest tänaseks 29. oktoobriks 2035 saanud on? - Melilac (arutelu) 31. märts 2019, kell 09:03 (EEST)

kontrolli malli kasutust lingitud artiklites

Paistab, et Tööriist on unarusse jäänud. Koodi saaks üle võtta Githubist. On huvilisi? Pelmeen10 (arutelu) 31. märts 2019, kell 17:52 (EEST)

Viga artiklis

en: Error in the article 31. osakonna hukk (film) in the block "Osatäitjad" duplicate information: 6 and 15 line contain the same text. The member Ursus scribens rolled back the correction which I made. Why? Аведон (arutelu) 2. aprill 2019, kell 00:53 (EEST)

Sorry, my mistake. I didn't notice. Ursus scribens (arutelu) 2. aprill 2019, kell 01:04 (EEST)

Okay. Thank you for understanding. And thanks for the article's link to "Eesti filmi andmebaas". Аведон (arutelu) 2. aprill 2019, kell 01:11 (EEST)

Isikute artiklis vaata ka alamjaotuses (perekonna)nimed

Hiljuti tegi üks kaastööline sellise muudatuse. Et ma ei taha teistele tühja tööd tekitada, siis küsiksingi, et miks ei tohi (perekonna)nimesid vaata ka alla märkida? Kellel hakkab selle nägemisest halb enesetunne ja miks küll? Loomulikult mulle endalegi meeldiks, kui saaks kohe avalauses nimele klikates õige artiklini, aga see oleks vist liiga revolutsiooniline? --kanakukk (arutelu) 23. märts 2019, kell 12:05 (EET).

1) selline "Vaata ka" rubriik on tarbetu müra. Selle peaks siis lisama ju kõikide isikute artiklisse. 2) Jah, see oleks revolutsiooniline, ent jällegi ilmselt mõttetu. Aadlisoost isikutega on seda ebajärjekindlalt tehtud. Ei leidnud kohe näidet, ent oleks selline: Otto Paul von Krusenstern--Estopedist1 (arutelu) 25. märts 2019, kell 09:30 (EET)

Palun selgita täpsemini, milles see müra seisneb? Miks tunned end halvasti, kui isikuartiklist saab ühe klõpsuga vaadata, mida tema ees- ja perekonnanimi tähendab või kui palju selle nime kandjaid Eestis on? Ma saaksin aru, kui "vaata ka" all oleks artikkel Eesti või Kaur Kender, et niisugune viitamine tunduks ilma narkotsi tegemata väga ähmane ja abstraktne... Mu meelest oli see Paul Ariste, kellele pakkus inimese perekonnanimi elavat huvi, nii selle panemise piirkond kui ka võimalik tähendus. Minu meelest see ei ole tõsiseltvõetav argument, et me ei ole mingeid asju mingitmoodi varem teinud. Varem ei olnud ka nutitelefone. Kas me peaksime siis nendest loobuma või? Ellu jäävad ikka need, kes mõtlevad uusi lahendusi ja muutustega kohanevad.

--kanakukk (arutelu) 25. märts 2019, kell 14:44 (EET).

Kui tegemist on mingi üliharuldase perekonnanimega, siis võib see isegi mingi relevantsust omada artikli teema suhtes, aga muidu tundub see selgelt liiga juhuslik. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 15:47 (EET)

Sünniaasta (kuu, päeva, koha, ...) linkimine ei ole juhuslik, aga nime linkimine on juhuslik? --kanakukk (arutelu) 25. märts 2019, kell 23:59 (EET).

Kunagi sai arutatud, et "Vaata ka" rubriik on selliste asjade jaoks, mille koht võiks artiklis kusagil siselingina olemas olla, aga ei leia nagu hetkel õiget kohta. Perekonnanimel on kohta artiklis siselingina küll ja tihti on seda isegi vaja linkida, et eristada erinevaid Berge, Roseneid jne. Ja kui tahta ning viitsida, saaks ka eesnimed ära linkida. See kõik ei ole juhuslik tegevus, ainuke erinevus võrreldes sünniajaga on see, et süstemaatilist lähenemist takistab teadmiste puudumine või teiste oluliste isikute puudumine, mistõttu nimeartikkel ei vastaks olulisuskriteeriumile. Täpsustuslehele linkimine ei ole ka just mõttekas tegevus. - Melilac (arutelu) 31. märts 2019, kell 08:42 (EEST)

Melilac, tänan kaasa mõtlemast! Aga tegelikult oleks täitsa tore, kui Estopedist1, kes loob massiliselt artikleid ees- ja perekonnanimedest, selgitaks, miks ta neid artikleid koostab. Ilmselt on põhjus seesama, miks inimene, kes loeb artiklit Kersti Kaljulaid, võib huvituda artiklitest Kersti ja Kaljulaid (perekonnanimi). Või miks peaks lugejat Tartu või 30. detsembril presidendi artiklis rohkem huvi pakkuma? Ma ei ole nõus, et niisugused lingid kvalifitseeruvad müraks. --kanakukk (arutelu) 11. mai 2019, kell 15:15 (EEST).

---

Näiteks, Oskar Luts, vt ka Luts, kalad, lutsu viskama jne, tuli eile esimesena «rivo-luts-ioonili-selt» (‘selt’=alaltütlev sõnast ‘see’) meelde...°—° Pietadè 25. märts 2019, kell 16:01 (EET)

Järjekordne jäle poliitpropaganda teiste poolt vabatahtliku tööna loodud artiklite juures

Kas tõesti pole võimalik piraatluse ja rämpspostitamise propageerimist teha kuskil mujal, kui mingi sisemine sund sellist tegevust vältimatult peale surub ja seda kuidagi vältida ei õnnestu? Need mustad kommunistlike poliitloosungitega lärakad sülitavad paljudele wikiautoritele näkku. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 03:04 (EET)

Palun ütle konkreetselt, millest on jutt. Andres (arutelu) 25. märts 2019, kell 08:18 (EET)

Jutt on neist inetutest mustadest plärakatest, mis kutsuvad üles europarlamendi liikmeid spämmima.--80.235.107.168 25. märts 2019, kell 11:45 (EET)

Ei maksa kasutada fraase stiilis "paljudele autoritele", kui varasemad arutelud on selgelt illustreerinud, et seisad uhkes yksinduses. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. märts 2019, kell 10:22 (EET)

Kas selle kohta on mingi küsitlus tehtud, et väidad, et mina ainsana nende mustade plärakate vastu olen? Mina ei ole kõnealuseid sätteid välja mõelnud ega suru nende elluviimist europarlamendis läbi, seega peaks olema arvukalt teisi, kelle huvides nende esindajad need sätted kehtestavad. Ei ole meeldiv, kui tahad telefonis vaadata enda poolt kirjutatud artiklis olevat infot, kuid selle asemel avaneb mingi must üleskutse spämmida europarlamendisaadikuid. Tekib mulje, nagu Vikipeedia oleks sattunud pahatahtliku häkkerirünnaku alla.--80.235.107.168 25. märts 2019, kell 11:45 (EET)

Mina tahtsin seda "musta plärakat" tagasi hiljuti. Inimestel peab olema võimalus ka oma kodust Astromaailm (arutelu) 25. märts 2019, kell 15:30 (EET)meelt avaldada.

Seda direktiivi on toetanud ainult muusikatööstus ja ajakirjandus, mis mõlemad loodavad (alusetult) selle tulemusena raha juurde saada. Kõik ülejäänud on selgelt selle vastu olnud ja välja toonud nii selle läbimõtlematust ning kaasnevaid tagajärgi, mis ulatuvad märgatavalt kaugemale autoriõiguse teemadest. Vikipeedia toetab autoriõigusi ja tervitab mõtet autoriõiguste seaduste kaasajastamisest. See direktiiv paraku seda teha ei suuda ja tekitab ainult probleeme. Nii on siin vikis toimunud arutelud ja hääletus näidanud, et eestikeelse Vikipeedia kogukond on väga selgelt vastu sellisele tööõnnetusele, mis ei kaitse vähimalgi määral autorite huvisid. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 15:57 (EET)

Küllap toetavad ka paljud teised autorid. Miks aga väidad, et muusikatööstus ja ajakirjandus alusetult raha nõuab? Ilma internetist muusikat alla laadimata või kellegi loodud uudiseid edasi müümata saab vabalt elada. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:06 (EET)

Et kui nt mõni Facebooki kasutaja lingib Postimehe uudisele, siis selle lingi kohta info näitamiseks peaks Facebooks Postimehelt litsentsi ostma. See on nüüd küll kaval mõte jah. Facebooki ja Googlet kindlasti huvitavad need Eesti väikeettevõtted.

Sa ikka tead, et sama asja on proovitud Hispaanias ja Saksamaal ning varsti olid väljaanded Google ukse ees ja palusid enda tagasivõtmist? Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 16:10 (EET)

Ma ei kasuta Facebooki, kas seal peab tõesti tingimata linkima kellegi teise intellektuaalsele tööle, et ennast upitada? Ja kui nõutakse, et teiste tööga enda upitamise eest tuleks maksta tegelikule töötegijale õiglast tasu, siis on pahasti? Kas Facebook läheks katki, kui inimesed enam Postimehele ei lingiks? --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:15 (EET)

Et siis siit tuleb meie anonüümse kasutaja ettekujutus, et Google ja Facebook näitavad terveid uudiseid ja inimesed isegi ei lingi pärast ajakirjandusväljaande lehele. Kui sa ikka asjast üldse midagi ei tea, siis võiks suu kinni hoida ja näpud klavatuurilt eemale vedada. Täpselt sama hülgemölaga ajati kunagi Saksamaal ja Hispaanias ning tulemuseks oli see, et sealsete online väljaannete külastatavus kukkus tugevalt. Kui inimesed neid linke ei näe, siis nad lihtsalt ei kliki nendel. Ega nad selle pärast ei lähe veel Postimeest jt väljaandeid lugema. Kui sa ei saa aru, mis asi on reklaam, siis sa oled lihtsalt rumal. Sisuliselt on küsimus selles, kes internetiportaalid peavad õiguse eest ajakirjandusväljaannete artiklitele reklaami teha peale maksma või mitte. Mõista-mõista mis juhtub ja miks neis kahes riigis asi kolinal läbi kukkus. Ning see "linkimine kellegi teise intellektuaalsele tööle, et ennast upitada" on debiilne väide: tegelikkuses on tegemist sisuliselt sama asjaga kui raamatusoovituse andmine. Et: "Näe lugesin seda asja ja soovitan ka teistele" või "Vaadake, millise jama see ajakirjanik kokku kirjutas".

Ning striiming on väga kiirelt kasvamas ja muusikutele makstakse autoritasudena juba täna selle pealt mitmeid miljardeid aastas samal ajal, kui Spotify jt ettevõtted ise on tugevalt kahjumis (isegi YouTube puhul on arvatud, et see võis alles üsna hiljuti omadega esimest korda kasumisse jõuda). Selles vallas on autoriõiguste kontroll juba üle kümne aasta olnud ülimalt tugev ja mingid õiguste rikkumised on üliharuldane nähtus. Küsimus on ainult selles, et kui suuri autoritasusid maksma peaks (ja hetkel on need kõike muud kui väikesed). Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 16:26 (EET)

Mul ei ole sellist ettekujutust, mida sa väidad mul olevat. Kui see asi piirdub vaid lõustaraamatu probleemiga, siis ma tõesti ei teeks suud lahti, kui lõustaraamat mustade plärakatega protesteeriks. Paraku Wikipeedia pole lõustaraamat ja loodan, et seda ka ei muudeta selleks. Portaalid sisuliselt sellest elavadki, et varastavad teiste intellektuaalse omandi, lingivad selle oma portaalis automaatselt või poolautomaatselt kokku ja müüvad siis teiste tööd lugema tulevatele kodanikele teiste loodud sisu kõrvale näitamiseks reklaamipinda. Ilma teiste loodud sisuta kukuks nad kolinal kokku. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:36 (EET)

Vikipeedia loojad on samuti autorid ja samuti on nad interneti kasutajad. Miks peaks meile meeldima direktiiv, mis kahjustab "väikeste" autorite huvisid ja rikub internetti, mida me kasutada armastame?

Lõustaraamatul pole vaja protesteerida. Artikkel 11 annab neile täieliku õiguse teha ajakirjandusväljaannetega erilepingud ja pole raske arvata, et lõustaraamatu domineeriva positsiooni juures suudavad nad ajakirjandusväljaanded nurka suruda ja hoopis neilt raha kasseerima hakata, sest ilma linkideta kaotavad väljaannete veebiversioonid nii palju lugejaid, et nad on juba mõne kuu pärast meeleheitel. Ning kuna suur hulk lehekülgi hakkab artikkel 13 tõttu lihtsalt Euroopa Liidu inimestele ligipääsu blokeerima (sest muidu ohustavad neid suured kahjunõuded), siis seda vähem on kasutajatel võimalust kuhugi mujale minna kui lõustaraamatusse, sest erinevate veebilehekülgede arv väheneb drastiliselt. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 16:47 (EET)

Ma olen ka vikipeedia autor. Ma ei leia, et uus direktiiv mind kuidagi kahjustab. Mul pole midagi selle vastu, kui kõik postimeest vahendavad veebilehed kinni pannakse. Kui ma tahan postimehe uudiseid lugeda, oskan postimees.ee tippida küll. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 16:52 (EET)

Nagu sa juba eelneva jutuga välja tõid, siis sa tegelikult ei jaga absoluutselt seda teemat. Seega pole sinu arvamus tõsiseltvõetav. Või oled sa nii eriline, et sind ainukesena ei mõjuta see, kui interneti olemus Euroopas drastiliselt muutub, tuhanded veebilehed kinni pannakse ja paljud ülejäänud muudavad oluliselt oma ärimudelit. Eriline naiivik.

Kõik saavad Vikipeedias muudatusi teha. Kui aga isik ei tee isegi kasutakontot, siis minu keel ei paindu teda autoriks nimetama. Mida järgmiseks: nimetame vandaale ka kaastöölisteks? Muudatusi nad siin ju igapäevaselt teevad. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:02 (EET)

Ma mainisin vaid, et ma ei kasuta lõustaraamatut. Et selle pärast minu arvamus sellest, kas Vikipeediat peaks kasutama poliitpropagandaks ja spämmimise õhutamiseks, muutuks mittetõsiseltvõetavaks, on küll veider hüperbool. See, kas inimene teeb kaastööd konto alt või ilma registreerimiseta, ei määra küll midagi selles, kas ta on autor või mitte. Pealegi olen siin aegade jooksul teinud arvukalt kontosid, mitte küll sellel eesmärgil, et keegi anonüümne ivo mind autoriks peaks. Vandaalitsemise mõiste on vist ka suhteline, kui Einsteini peale mõelda. Nii mõnigi muudatus siin on kellegi arvates vandaalitsemine, kellegi teise jaoks on vandaalitsemine aga selle muudatuse tagasipööramine. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 17:39 (EET)

Ei Facebook ega Google ei kopeeri artikleid. Kui inimene tahab Postimeest lugeda, siis peab ta ikka paberlehe ostma või postimees.ee saidile minema. Ettekujutus, et nt lõustaraamat lihtsalt seda materjali kopeerib ning selle pealt raha teenib on luul.

Kui tahad väga Postimees lugeda, siis loe seda. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:11 (EET)

Ivole (ei hakka siin direktiivi teemat torkima), kuid minu arvates peaksime Vikipeedias loobuma tasulistele artiklitele linkimast.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2019, kell 17:18 (EET)

No ära siis luuluta! Minul ei ole ettekujutust, et nt lõustaraamat lihtsalt seda materjali kopeerib ning selle pealt raha teenib. Küllap kopeerivad ikka lõustaraamatu kasutajad. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 17:39 (EET)

No ja sa nupsik arvad, et see direktiiv takistab neid kasutajaid kuidagi? Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:41 (EET)

Muide, ka selle (eelnevalt lingitud) artikli sai Postimees autorilt täiesti tasuta kätte ja lükkas niisama maksumüüri taha. Arvad, et artikli autori arvates on see tegevus ok? Et ta tahab, et keegi seda lugema ei pääseks? Arvad, et tal pole õigust seda levitada? Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 17:46 (EET)

Huvitav on seejuures nüüd, mis siis juhtub kui direktiiv jõustunud ja seadused ka järgi jõudnud - kas autor peab hakkama oma artiklile linkimise tarvis Postimehelt luba küsima, või võib ta seda niisama teha ja kas autor tasulise artikli lugemise puhul oma autoritasu sealt ka kätte saab, eriti kui see on algul antud avaldamiseks ilma honorarita. Eks see direktiivi projekt tundub ka minu jaoks probleemne ning tundub küll, et võidavad sellest ilmselt küll üksnes need, kellel raha jalaga segada ning autoritel tõmmatakse lihtsalt nahk üle kõrvade. Eks tuleb loota, et homne päev just Interneti matusteks ei kujune.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2019, kell 19:02 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Kui uskuda avaazi väidet, et pool maailma rahast on 8 inimese käes (ehk siis, nende valduses, kusagil mu arutelulehel peaks vist mõni viide olema, 8 men now have as much wealth as half the world), siis mis rajalt kaedes sa arvad, et need seda lubaksid, matuseid; raha olemasolu ei vaja pelgalt mahukat rahatünni, pigem ikka ajusid selle täitmiseks, IMHO°—° Pietadè 25. märts 2019, kell 19:36 (EET)

Miks sa mind nupsikuks sõimad? Kui direktiiv paneb lõustaraamatule kohustuse kontrollida kasutajate üles laetava sisu autoriõigustega kooskõlas olemist ja kasutaja, kes neid korduvalt rikub, ära blokeeritakse, siis vast saab interneti natuke puhtamaks ikka. Postimehe artikleid ma ei loe, pärast seda, kui seal kommenteerimine ära piirati. Miks lugeda peaaegu 100% propagandalehte? Ma e tea, miks ja millistel tingimustel Märt Põder oma jutukese Postimehele andis. Kui neil oli teistsugune kokkulepe ja Postimees rikub lihtsalt tema õigusi, siis kaevaku kohtusse! Märt Põder Wikimedia inimesena omab vaba võimalust kirjutada ja avaldada oma artikleid mujal kui Postimehes. Ju ta tahtis Postimehe kaudu saada suuremat auditooriumit, kuid kuna ta selle eest ilmselt midagi maksta ei tahtnud, tahab Postimees oma tulu teenida lugemisõiguse müügiga. Meil pole kommunismi - ainult kuludega kuigi kaua uudisepoirtaali ei pea - kuskilt on vaja kulude katteks ka tulu teeniida. Sinu arvates on see põhjendamatu tulu? --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 17:50 (EET)

"Nupsik" on sõimusõna? Ei tea... peab robotfiltritelt küsima. Need on ju peatselt need, mis otsustavad, et milliseid kommentaare kuskile kirjutada saab. (kui üldse kommentaare kirjutada saab)

Keskkonnad tegelevad juba praegu sisu monitoorimisega ja AÕ rikkuva materjali eemaldamisega. Kui sa arvad, et see on mingi lihtne asi, siis oled ikka harukordselt ignorantne. Nt Facebookis on selle jaoks palgal mitukümmend tuhat inimest.

Mul ka käepärast kõikvõimalikke materjale sisu kopeerimiseks alates pastakast ja paberist kuni fotoaparaadini. Kuidas täpselt peaks see kontroll toimuma, et mida ma kuskile kirjutan või muul viisil jäädvustan? Sina oled võib-olla KGB jms nii harjunud, et ilma elada ei oskagi. Küll ei tähenda see seda, et ülejäänud inimesed peaks neid aegu tagasi ihkama.

Vikipeedia sisukohast oleks vast lihtsalt mõistlik üks IP-aadressi taha peituv AÕ troll ära blokeerida. Ma usun igati, et tegutsed enda arvates parema maailma eest, aga kuna sul ei ole arusaamist antud teemast, siis tulemus pole just suurem asi. Küllap paljud neist, kes 40ndatel inimesi Siberisse saatsid, arvasid ka, et tegutsevad õige asja nimel ja võitlevad pahade kulakute vastu. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 18:05 (EET)

Sõimuks kasutatakse igasuguseid tavalisi sõnu: lammas, lehm, siga, troll, tumba, jne. Ma ei tea sõna "nupsik" tähendust. Miks sa mind siis nupsikuks nimetad, kui see pole sõim? EKI seletav sõnaraamat annab, et nupsik = kõnekeelne väike laps, titt. Täiskasvanud inimese titeks nimetamine on ehe sõim. Mis puutub filtreerimise raskust, siis ega seaduse täitmine peagi kerge olema. Minule mingite KGB- ja küüditamiseseoste külge pookimine läheb ka juba laimu kategooriasse. Inimesel, kes hakkab teise inimese protesti tema enda loodud entsüklopeediliste artiklite juures poliitproaganda ja spämmimise üleskutsete avaldamise vastu võrdlema küüditajate tegevuse või KGB nuhkimisega, on tema moraalne kompass küll rikkis. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 18:11 (EET)

Oi-oi. Laimavad sind? Ega sina ju ometi midagi sellist ei tee?

Kuna sa seda teemat ei jaga, siis sa lihtsalt ei mõista seda, et käitud praegu nagu küüditaja, kes õigustab enda tegevust. Lihtsalt kõik teised näivad olevat pahad, sest ei saa aru sinu üllast tegevusest maailma kaitsmisel pahade inimeste eest, kes teiste tööviljade kulul endale head elu tagavad.

Ja kui tahad teada, et mis tagajärgi tegelikult selle direktiivi jõustamine kaasa toob, siis loe jurist Karmen Turki artiklit Äripäevas (ei hakka linkima, sest see ka maksumüüri taga). Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 18:44 (EET)

Kelle laimamist sa mulle ette heidad? Ma ei ole küüditajate hingeeluga kursis, ju sa ise tead seda hästi, kui seda teemat nii hästi jagad, kuid minu arvates pole nende mustade plärakate vastu protesteerimisel küll mingit seost ei küüditamise ega KGB-ga. Ma ei pea kõiki teisi pahadeks, pahad on siinses kontekstis need, kes selle ropu musta rõvetise on minu kirjutatud artiklite juurde riputanud. Karmen Turki artikkel mind ei huvita, ka see ei käi selle kohta, kuidas mingi seltskond Vikipeediat oma poliitpropaganda kanaliks ja spämmimootoriks püüab muuta. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 18:58 (EET)

IP-aadressi kasutamise asemel võiks pigem siiski nagu sisse logida.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2019, kell 19:08 (EET)

Mis selle soovituse mõte on? Et kui tahan mingist oma (või kellegi teise) kirjutatud artiklist mingeid andmeid vaadata, siis muudkui login sisse esmalt, aga kas siis koristatakse need mustad lätakad ära? Oled vaadanud, kuidas näevad välja Vikipeedia artiklid selle musta plärakaga nutitelefoni kasutades? --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 19:16 (EET)

Just seda "mingit seltskonda" sa laimadki.

Sul pole vähimatki õigust üldse midagi nõuda. Kui vajutad "Avalda", siis oled nõustunud Vikipeedia litsentsitingimustega ja sul pole mingit sõnaõigust selle üle, et kuidas keegi sinu loodud tekste muudab või kus neid eksponeerib.

Kuna sa deklaratiivselt kuulutad, et sind ei huvita see, mida see direktiiv tegelikult teeb ja samal ajal pead õigeks oma tõe kuulutamist, siis selline valeinfo levitamine klassifitseerub minu jaoks vandalismiks.

Minu poolest võiks selle trolli püsivalt blokeerida. Ivo (arutelu) 25. märts 2019, kell 19:23 (EET)

Ei ole nõus.°—° Pietadè 25. märts 2019, kell 19:28 (EET)

Ma pole midagi nõudnud. Ma lihtsalt avaldan protesti Vikipeedia muutmise vastu poliitpropaganda ja spämmi kanaliks. Ma olen korduvalt karistada saanud selle eest, et olen laskunud adminnide labase sõimu tasandile, seetõttu tean seda vältida - sellise sõimu eest, mida Ivo minu pihta on valla lasknud, oleks mind ammu ära blokeeritud. Seepärast püüan jääda vaatamata minu pihta vallandatud sõimule rahulikuks ja viisakaks. Poliitpropaganda (üleskutse mõjutada poliitikuid, et suunata Euroopa Liidu poliitikat teatud suunas) ja üleskutse spämmimisele on ju reaalsed, seega vastav etteheide ei kvalifitseeru laimuks. Ega asjata Eesti vikimeedia domeen juba mõnda aega mitmete tuntud spämmifiltrite mustas nimekirjas ole. --80.235.107.168 25. märts 2019, kell 19:56 (EET)

Lõpetagem lihtsalt selle trolli toitmine. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. märts 2019, kell 20:50 (EET)

Trolli arvamus mind ei huvita, mul on hoopis küsimus Andresele. Vaata, Andres, see troll nõudis ise enda ärablokkimist roppuse ja räuskamise saatel. Mina blokkisin. Sul hakkas tast hale ja sa leidsid, et just sellisel vaimsel tasemel argumentatsiooni on Vikipeedias hädasti vaja, et luua õhkkond, kus kõigil on mõnus tööd teha, sestap võtsid sa bloki maha ja kutsusid trolli jälle tuppa. Nüüd on ta siin. Oled sa nüüd õnnelik? Või - kui teistpidi küsida - kui kõik eelneva üle loed, kas siis häbi ka on? Natukenegi? Mulle vastama ei pea, mine seisa esikus peegli ette ja vasta iseendale. --Oop (arutelu) 25. märts 2019, kell 22:42 (EET)

Andrese nöökimisega lähed sa liiale. See 80.235.30.93, kelle sa blokeerisid, oli üks teine sisse logimata kasutaja (tegutseb nüüd teise aadressi all edasi). Pikne 26. märts 2019, kell 18:08 (EET)

Tänan, et see must lärakas ära koristati! --80.235.107.168 26. märts 2019, kell 08:20 (EET)

Siin on laias laastus kaks eri küsimust. Esiteks, mis on direktiivi head ja vead. Seda võiks edasi arutada kuskil sobilikumas kohas, näiteks Delfi või Postimehe kommentaariumis. Teiseks, kas või mil määral teha Vikipeedias kampaaniat. Näiteks saksa vikis oli kuu alguses selle üle hääletus: 67,9% oli protestikampaania poolt ja 32,1% vastu. Olekski imelik, kui siin oleks kõik poolt. Asjalikud ettepanekud selle üle, kuidas edaspidi toimida, on teretulnud. Süüdistused propagandas ja kommunismis seevastu ilmselt kuskile ei vii. Pikne 26. märts 2019, kell 18:08 (EET)

Sekundeerin Piksele. --Vihelik (arutelu) 26. märts 2019, kell 18:54 (EET)

Direktiiv on suur ja lai ja arvamused kindlasti ka erinevad. Kordan siinkohal enda poolt varem välja öeldut. Filtrite kasutamist ei pea ma õigeks, kuna see rikub õiglusriigi aluspõhimõtteid. See et rumalad inimesed reklaami olemust ei mõista, on otse loomulikult päevselge igale inimesele, kel selle valdkonnaga vähegi kokkupuudet on olnud. Kui keegi tahab tõesti omal istumise alt oksa ära saagida, siis on meil vaba maa, see õigus neil on. Värsketele ajaleheartiklitele linkimine on reklaam. Vikipeedia ei peaks olema reklaami koht, välja arvatud vikipeediat otseselt puudutavad asjad, mida on ka see autoriõiguste direktiiv. - Melilac (arutelu) 31. märts 2019, kell 08:58 (EEST)

USA 1942 aasta Paramounti kohtuasi peaks kõigile peale veendunud piraatide selgeks tegema, KUMB pool filtrite küsimuses intellektuaalse piraatluse eest seisab ja kumb pool reaalselt autoriõiguste poolt on.- Melilac (arutelu) 26. aprill 2019, kell 13:37 (EEST)

Kosmeetilised parandused

See küsimus on aktuaalne seoses muudatustega, mida Iifar viimase nädala jooksul on teinud (Kasutaja arutelu:Iifar#AWB). Inglise vikis on kokku lepitud, et reeglina ei tehta muudatusi, mis artikli väljanägemist kuidagi ei mõjuta (en:WP:COSMETICBOT). Need on muudatused, milles ei tehta muud kui parandatakse rööbiti toimivat süntaksit (nt pisi↔thumb, [[Eesti|Eesti]]s→[[Eesti]]s), eemaldatakse või lisatakse tühikuid, mis ei jää artiklis näha vmt.

Selliseid muudatusi pole viimastes muudatustes ja seotud loendites reeglina mõtet üle vaadata, aga nad pole loendites hõlpsasti eristatavad muudest pisimuudatustest, mida tasub enam üle vaadata. Kui kosmeetilisi muudatusi tehakse massiliselt, siis see häirib muudatuste ülevaatust ning seotud loenditesse ja ka ajalugudesse tekib hulk üsna asjatuid kirjeid.

Kui selliseid parandusi tehakse, siis peaks neid inglise viki järgi tegema koos teiste olulisemate parandustega (st samas muudatuses). Ma arvan, et meil on mõistlik järgida sama põhimõtet. Kas sellega ollakse päri? Või leitakse, et sel pole tähtsust?

Minu teada me pole seni pidanud vajalikuks selliseid parandusi massiliselt teha ja ma arvan, et eraldi pole selliseid asju ka edaspidi tarvis parandada. Juhul kui ka leppida kokku, et soovime näiteks pildisüntaksis parameetri "thumb" kõikjal asendada, siis arvatavasti on mõistlik kasutada selleks robotit. Pikne 29. märts 2019, kell 18:42 (EET)

Erinevalt ingliskeelest on meil muudatusi vähem ja minu meelest pole meil selle põhimõtte jaoks vajadust. - Melilac (arutelu) 31. märts 2019, kell 09:10 (EEST)

Isiklikult arvan, et selliseid muudatusi massiliselt tegema ei peaks. AWB kasutamise üks reeglitest on "Do not make insignificant or inconsequential edits."  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2019, kell 14:31 (EEST)

Iifar,, palun loo omale bott-konto, et saaksid AWB abiga tehtud pisitoimetamistega jätkata. Ma mõistan, et tahad oma kasutajanime alt redigeerimiste arvu suurendada, ent see võte on ebasportlik ja taunitav--Estopedist1 (arutelu) 5. aprill 2019, kell 17:51 (EEST)

UA valimised

Ehk siiski paneks mõne lehe kaitse alla (nt 2019. aasta Ukraina presidendivalimised)...°—° Pietadè 31. märts 2019, kell 18:56 (EEST)

Miks? --WikedKentaur (arutelu) 6. aprill 2019, kell 07:48 (EEST)

Olin eksiteel, taandan küsimuse.°—° Pietadè 6. aprill 2019, kell 08:57 (EEST)

kahjuks versus õnneks

Tuleb tõdeda, et sõna «õnneks» (kõneleja heakskiitvat v. tänulikku suhtumist, heameelt, rahulolu v. kergendustunnet märkiv sõna mingi soovitud, meeldiva asjaolu puhul) kasutamine käesolevas andmestikus jääb alla sõna «kahjuks» (kõneleja kahetsevat suhtumist, kahjutunnet märkiv sõna mingi mittesoovitud, ebameeldiva asjaolu puhul) kasutamisele (vt õnneks / kahjuks)...
1 näide: “Õnneks päästeti Domino 1. septembril ära, kuigi vahepeal oli ta kadunud.”°—° Pietadè 17. aprill 2019, kell 18:13 (EEST)

Värsket vikikriitikat kultuuriajakirjandusest: Eestit on vähe, riik avitagu

Ehk pakub laiemat huvi ja mõtteainet, et Postimehe lihavõtteses kultuurilisas AK (20. aprill 2019, lk 5) kirjutab ajaloolane ja ajakirjale Akadeemia lähedal seisev isik Toomas Hiio Akadeemia juubeliloo "Aastad Akadeemiaga: 30. aastapäevaks" lõpus ka Vikipeedia viletsusest ja riigientsüklopeedia vajalikkusest: "Viimaseil aastail on Akadeemia järjest mahukamaks osaks saanud eelnimetatud järjelugude joonealused biograafiliste lühiandmete ja muu teabega. Neid uurides on selge, et parlament peab riikliku tähtsusega küsimusena kibekiiresti arutusele võtma Eesti oma entsüklopeedia uuestikäivitamise algusest peale, olgu selle kandjaks siis veeb, paber või mõni teabekandja, mis leiutatakse alles homme. Eestikeelse vikipeedia Eesti-teemalised artiklid jooksevad sageli lati alt läbi nii vähese sisukuse ja mitte eriti harva ka vigade tõttu. Osa aga, ilmselt juba eesti vikipeedia miljoni artikli kampaania tulemus, teeksid oma lakoonilisuses au igale spartalasele. Kvaliteetne vabatahtlike koostatud vikipeedia ongi vist jõukohane ainult suurtele rahvastele, kellel on ka raske- ja autotööstus ning mõnel isegi tuumapomm. /---/ Uut eesti entsüklopeediat on vaja. See on odavam kui maantee või suuremat sorti maja, aga palju pikaajalisema mõjuga." Mh väärib tähelepanu ka, et Hiio ja/või Postimehe keeletoimetaja arvates tuleks "vikipeedia" kirjutada väikese tähega, st mitte nimena, vaid üldnimetusena. See on eesti ortograafias uus nähtus. Aga olgu riigientsüklopeedia perspektiivikusega, kuis on (küllap on uues parlamendis ja valitsuses mõnigi mees, kelle meelest teab just tema kõige paremini, millises võtmes tuleks Eesti elu ja ajalugu entsüklopeedias kajastada), ning Estopedisti saavutuste omistamisega Miljon+ programmile samuti (ma pole märganud, et M+ massiliselt nupsakaid toodaks), ehk võiks ikkagi mõelda, kuidas (M+ raames või muidu) neid lünki täita, mida Hiio Vikipeedias osutab. Akadeemia joonealustest lähtudes ja neid laiendades olen minagi hulga artikleid treinud, ehk võiks seda kuidagi süsteemsemalt ette võtta? Või, teistpidi, mingil muul viisil Eesti-temaatikat edendada? --Ehitaja (arutelu) 21. aprill 2019, kell 17:55 (EEST)

Eks põhiküsimus ongi siinsete kirjutajate vähesus, mis lisaks kvantiteedile vähendab ka kvaliteeti, sest enamik vikipeediaväärilisi teemasid paratamatult ei kuulu ilmselt mitte ühegi meie kirjutaja spetsialiteeti. Konkreetselt Eesti-teemalistest artiklitest rääkides – natuke aitaks ehk see, kui Miljon+ jt kampaaniad õhutaksid eriti just selle valdkonnaga tegelema. Suures plaanis see probleemi muidugi ei lahenda, kui massiliselt häid vikipediste juurde ei tule. Alustuseks oleks tarvis välja selgitada, mis on peamised põhjused (infopuudus, ajapuudus, ei meeldi teiste kasutajate kriitika või suhtlusstiil, Viki reeglid keerulised vms?), miks potentsiaalsed head vikipedistid siin juba ei ole ja siis mõelda, kas need takistused on kõrvaldatavad. --Minnekon (arutelu) 21. aprill 2019, kell 20:01 (EEST)

Kes on need head vikipedistid? Tegelikult on Eesti selles vallas ühe inimese kohta produktiivseim maa, ehk siis me oleme leidnud kirjutajaid efektiivsemalt kui teised. Tõenäoliselt on asi selles, et paljud vastavate alade spetsialistid tahavad oma teadmiste eest raha ja ei hakka vabatahtlikke projekte arendama. Hiiol on seega õigus, just nimelt riikliku rahastamisega tehtav entsüklopeedia tooks need isikud entsüklopeedia koostamise juurde. Aga alustada algusest, hakata jalgratast leiutama, arendada kaht projekti korraga, sellal kui ka siin on isikuid, kelle teadmised on midagi väärt (osad siinsed kirjutajad on paberkandjal entsüklopeedia koostamise kogemusega) tunduks kummaline. Lisaks on suur osa siinsetest kaastöölistest reaalsed mittespetsialistid, kelle kaasamine riikliku tasustatava projekti raames ei oleks kardetavasti riiklike projektide omapära tõttu võimalik, mittekaasamine aga mittearukas. P.S Nende tasustatud spetsialistide kaasamine riiklikku projekti on siiski kardetavasti kallim kui maanteed ja majad. - Melilac (arutelu) 22. aprill 2019, kell 08:17 (EEST)

Jah, Hiio ei paista arvestavat, et entsüklopeedia ei ole enam produkt, mis saab valmis, vaid projekt, mil on püsikulud. Vikipeedial on kahtlemata olulised episteemilised eripärad, nt mõnevõrra parem loetavus (teksti lihtsuse mõttes võhikule), kuid viletsam toimetatus, samuri kalduvus hoiduda koolkondlikkusest, mis kummitab spetsialistide kirjutatavaid entsüklopeediaid, Nt saaks riikliku projektina kirjutada sotsiaaldemokraatliku, turufundamentalistliku või rahvuskonservatiivse entsüklopeedia, kui see plaan juurdub sihtasutuse põhikirjas, toimetuse ja kolleegiumi valikus jne; vikipeedias see väga ei õnnestu, teised tulevad kohe karjuma ning neid ei huvita, kui ähvardatakse rahastus ära võtta. (Jajah, ma tean, et troll tuleb kohe huilgama, kuidas kõik peake tema on juudid ja kommunistid, aga mängime praegu nii, et poolearuliste arvamus on kuulamiseks liiga igav.) Nii et riiklikul rahastamisel on oma ohud. Kogu mõttega võib muidugi juhtuda ka nii, et Lukas annab lihtsalt Mart Merele Eesti Instituudis entsüklopeedia mängimiseks pappi ja see kaob kuhugi harjumuspärasel viisil, ilma et kedagi huvitaks. --Ehitaja (arutelu) 22. aprill 2019, kell 13:18 (EEST)

Kui peaks kavva võetama teha tasuta entsüklopeedia veebis, siis võiks soovitada litsentside ühildatavust. Andres (arutelu) 22. aprill 2019, kell 17:04 (EEST)

Kui tahetakse lukkulöödud tõde, siis keegi ei keela riikliku rahastuse toel teatud Vikipeedia artiklid korda teha, ära pdf-ida ning nii digitaalsel kui vajadusel ka paberkujul üldsusele kättesaadavaks teha.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. aprill 2019, kell 18:11 (EEST)

Muide, eilsel digimäluseminaril Rahvusraamatukogus tutvustati mh ka Läti riiklikku entsüklopeediat selgitusega, et "Vene propagandasõja ajal otsustasime, et teema oma Vikipeedia, kus kirjutavad eksperdid". Litsentsid olevat piiratumad, aga üksikasju esineja ei teadnud. Kui punavalgelt isamaaline see siis on (kas nt 1918-19 sõjasündmuste raames eestlasi üldse mainitakse ja kui, siis mis võtmes), ei oska öelda, küllap oleks huvitav uurida. Meil võiks selle projekti kohta artikkel olla. --Ehitaja (arutelu) 26. aprill 2019, kell 21:02 (EEST)

Tegu siis ilmselt sellega. Paistab poolik veel. Huvitav oleks tõesti näha, kui neutraalselt see hakkab esitama teemasid, mis Läti allikates sageli on kallutatud ja ignoreerivad teiste riikide teadlaste seisukohti. Võimalikust Eesti projektist veel rääkides, ma pole liiga kindel, et sinna ikkagi ainult eksperte võetaks. Eesti ajalugu (raamatusari) peaks ka justkui ajalooteaduse tippkvaliteeti esitama, aga sinna kutsuti?/lubati? kirjutama ka mitmed poliitikutest harrastusajaloolased (Vahtre, Laar, Nutt). Samad inimesed on ka mitmete riiklikult heakskiidetud kooliõpikute autorid. --Minnekon (arutelu) 26. aprill 2019, kell 22:31 (EEST)

Hmm. "Nt saaks riikliku projektina kirjutada sotsiaaldemokraatliku, turufundamentalistliku või rahvuskonservatiivse entsüklopeedia, kui see plaan juurdub sihtasutuse põhikirjas, toimetuse ja kolleegiumi valikus jne; vikipeedias see väga ei õnnestu," - osas Wikipediate keeleversioonidest on juba vägagi sinnamaani jõutud, et vähegi poliitikat/ajalugu puudutavad artiklid on ühe ideoloogia kandjate de facto omandiks saanud. Omal ajal räägiti horvaadi Wiki kaaperdamisest neoustašite poolt (see on oletus, mida olen korduvalt kuulnud, ise kinnitada ei tea), saksa Wiki on ultravasakpoolne juba oma 10 aastat, inglise Wikis panin varem tähele teatavate riikide ajalugu käsitlevate artiklite okupeerimist vastavate marurahvuslaste poolt, viimasel ajal on märgata igal pool vasakklintonistlikku suunitlust (nt peamisi Trumpi vastaseid vandenõuteeoriaid serveeriti aastaid vaieldamatu sulatõe pähe). Eesti Wikis, kui ma siin nii ca aasta eest aktiviseerusin, märkasin, et seda, mida esialgu kartsin: et ehk ka kohalik kolkapatriotism laiab, üldsegi mitte pole. Probleemiks on meil pigem see, et eks usinamad eesti kirjutajad kipu ikka suurde maailma ehk en-wikisse minema, kus minagi aastaid askeldasin.Miacek (arutelu) 26. aprill 2019, kell 22:23 (EEST)

Kui keegi tõesti peaks püüdma Eestis maksumaksja rahadega eraldi riiklikku entsüklopeediat tekitada, siis ehk leiame piisavalt inimesi, kes aitaks selle mitte just kõige mõistlikuma rahapaigutuse idee maha laita.

Miljon+ on suuresti siiski mainekujundusliku eesmärgiga projekt ja sihib eelkõige (üli)õpilasi. Samuti on selle ressursid veel piiratumad kui meie oma väikese MTÜ omad. Seega peame lõpptulemusel ikka ise tublid olema.

Kui ma räägin kõrgkoolide kaasamisest, siis toon eelkõige välja efektiivsuse argumenti (et kui niikuinii tekste luuakse, siis võiks need ju ka teistele kättesaadavad olla). Millest ma aga väga ei räägi, on siht tagada, et järgmise põlvkonna (Eesti) spetsialistide, juhtide jt seas oleks võimalikult paljudel otsene kogemus Vikipeediasse panustamisega ning see tegevus näiks neile tavapärane. Sellesuunaline töö on varsti kestnud juba terve kümnendi. Nii me vaikselt ka kõikjale imbume.

Võib ju püüda olemasolevaid tegelasi vikiusku kallutada, aga ega mõne puhul lihtsalt ei vääri see töö vaeva (nt olen ka ise Hiioga sel teemal pikalt vaielnud, aga ta arusaam teabe loomise ja levitamise kohta on selline veidi kummaline ja mitte just ajakohane). Igatahes, väljakujunenud (et mitte öelda kivistunud) arvamusega inimeste veenmine ei taga mõjutustegevusele piisavat efektiivsust. Siit ka senised valikud.

Mis puutub nt Estonica arendamist, siis ega nad vaevalt püüaksid Vikipeediaga võistlema hakata. Eelmine sügis osalesin isegi ühel sealsel strateegiaarutelul ja pigem on siin küsimuseks, et kuidas katta neid nišše, mis viki kõrval tühjad on.

Meil kõigil on ligipääs pastakale ja paberile, aga ega seepärast veel kõik kirjanikeks ja luuletajateks hakanud pole. Keskmine inimene ei hakka nähtavasti kunagi hobikorras entsüklopeediat kirjutama, aga meie ülesandeks ongi üles leida võimalikult suur hulk neid mittekeskmisi. Kui neid on piisavalt palju, siis suudame nii vikit toimimas hoida kui ka tagada, et mingi väike radikaalide grupp asja üle võtta ei saa.

Miskit Eestiga seotud oluliste teemade kaardistamist natuke nagu toimub ja selle käigus püüaks võimalusel vaadata ka seda, et mis antud teemadel teistes keeleversioonides kirjutatud on (näide). Igasugune abi oleks siin küll teretulnud. Teadupärast on just koondartiklid ja teised mahukamad tekstid need, mis meie piiratud ressursside tingimustes piisavalt tähelepanu ei saa.

Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 01:32 (EEST)

Mis see põhiline vaidluskoht Hiioga on? Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 18:22 (EEST)

Paljud ei saa Vikipeediast eriti aru, sest eeldatakse, et ju see toimib kuidagi sarnaselt sellele, kuidas varem trükientsüklopeediaid koostati (kui üldse selle peale mõeldakse, et mis see Vikipeedia on ja kuidas toimib – sageli pole inimene sellise asja peale kordagi mõelnud). Hiio saab sellest vast pärast toda vaidlust palju paremini aru, et kuidas vikit tehakse. Igatahes... kuigi tema arvates on Vikipeedia omas nišis kena asi, siis ta põhimõtteliselt ei pea võimalikuks, et see võiks meil Eestis jõuda sellise nö normaalse entsüklopeedia tasemele. Sellele ei aita kaasa ka see, et ta õhinapõhiste asjade (vähemalt pikaajalise) toimimise võimalikkusse ei usu. Samuti võib siin olla skepsist selle suhtes, et miks peaks mingi spetsialist tahtma anonüümselt panustada ja kuidas see ikkagi toimub, et kirjutaja ei saa oma autoriteedile rõhuda. Minu mäletamist pidi leidis ta küll, et ostku riik siis osa vikipediste üles, palgaku spetsialiste lisaks ja viigu asi järgneva kümne aastaga mõistlikule tasemele.

No ja muidugi häirib teda see, et paljud inimesed käsitlevad vikiartikleid nö valmistoodetena ega oska neid kriitiliste hinnata (nt kui artikkel on poolik või aegunud sisuga). Aga ma ise paigutaks selle küll vähe üldisemaks probleemiks, mil Vikipeediaga vähe pistmist – paljud inimesed lihtsalt ei oskagi (või ei viitsi/taha) infot otsida ja seda kriitiliselt hinnata.

Mõneti võib seda võrrelda ka arvamustega selle üle, et kas toetuda riigikaitses palgaarmeele või reservväele. Meie väikese riigi puhul mina isiklikult ei ole valmis uskuma, et me mõne "palgasõduriga" suudame ennast inforuumis piisavalt hästi kaitsta. Aga see pole takistanud ju paljudel risti vastupidisele arvamusele jäämast. Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 21:16 (EEST)

Sellest, kuidas tehakse Vikipeediat, ei saa üldjuhul mitte keegi aru. Aga tegelikult ei saada aru ka sellest, kuidas entsüklopeediat tehakse. St: Eestis on alati tehtud entsüklopeediaid ilma teoreetilise ettevalmistuseta, tundmata nende ajalugu ja tausta, eri entsüklopeediliste traditsioonide väljakujunemise põhjusi ja entsüklopedisti ees seisvaid valikuid. Ei olnud mingit eriharidust Hermannil, ei olnud Naanil ega Aasmäel, kõik on olnud põlve otsas nikerdavad autodidaktid, kes püüavad riiulist võetud teoseid pulkadeks lahti võtta ja siis jälle kokku panna. Sellepärast õpitakse ka iga projektiga samu asju üha uuesti. Meil pole ju isegi mitte eestikeelsete entsüklopeediate ajalugu, rääkimata üldisematest teostest - ja ega neid pole mõtet tõlkida kah, liiga nišiteema, ei müü. Ses mõttes ei erine vikipedistid n-ö trükientsüklopedistidest kuigivõrd. Kuid üldine on entsüklopeediate suhtes seegi, et need, kes Vikipeedia usaldusväärsust kritiseerivad, ei loe tihti paberentsüklopeediatki eriti kriitiliselt. Muidugi näeb see ilusam välja, klanitud ja kujundatud, jättes lõpetatuse illusiooni. Ent autoriteetsuse ja lõpetatuse mulje jätab tüüpiline paberentsüklopeedia suuresti trikkidega: suurem jagu artikleid on sama lakoonilisemad kui meie nupsakad (ja neid ei kavatsegi keegi iial pikemaks kirjutada), allikaid valdavalt ei näidata ja kui näidataksegi, siis viited on hägusemad (sageli tervele raamatule ja mitte konkreetse väite juures, nii et lugeja sisuliselt ei saagi loetut kontrollida), vaidlusi sisu üle ei avalikustata ning avaldatu aegub samamoodi kui Vikipeedias (aga siin vähemalt üritatakse seda kaasajastada).

Tõsi, enamik sellest, mida paber välja ei näita, on entsüklopeedia koostamisprotsessi normaalne osa (nt vaidlused ja inimtööjõu piiratus), sisulisi erinevusi on vähe - nt selles, et Vikipeedia näitab lugejale, kuidas moos kommi sisse ehk info artiklisse sai, ning seeläbi annab lugejale rohkem võimalust ise otsustada ja edasi uurida. See viimane ehmatab muidugi osa lugejaid ära - ent samas on see ka üks põhjustest, miks lugeja vana mudeliga tehtud entsüklopeediat enam omaks ei võta. Veebist on infot mugavam otsida, siin saab teha mittestandardseid päringuid (paberentsüklopeedia lugejat piirab toimetaja otsus, mis pannakse indeksisse ja mida ei panda), võib vabalt artiklite vahel otse liikuda, paremini on kaetud päevakajalised ja elulised teemad (kõik see, mis inimesi kõige rohkem huvitab ja mille kajastamist Vikipeedias sageli põlastatakse, sest tõsised inimesed sellise kerglase jamaga ei tegeleks), saab leida loetu allikad ja lisalugemise ning neid ühe hiireklõpsu järel lähemalt uurida (võtke prooviks üks ENE köide ja otsige artiklis viidatud raamatud raamatukogust üles). Kergemini leiab isegi selle, mis on artiklist puudu (meil on terve kari malle omaenda vigadele ja puudujääkidele osutamiseks). Nii et laia lugejaskonna katmise mõttes oleks täiesti totter hakata riigi rahaga tegema ühekordset paberentsüklopeediat. Keegi ei jaksa seda teha, keegi ei jaksa seda osta.

Mõnel muul eesmärgil, nt kultuuripärandi ja mõtteloo fikseerimise ja säilitamise otstarbel kultuurimälus oleks ses projektis oma iva: teha entsüklopeedilisest infovoost valikuline väljavõte, ajaline läbilõige sellest, kuidas osa eestikeelseid inimesi oma maailma ja kultuuri mõistab, ning levitada seda siis riigi kulul üle maa ja kaugemalegi, et kui ajaloos jälle mingi käänukoht tuleb, oleks teatud lootus jätta siiski jälg, mida tulevad põlved uurida saaksid (ega keegi Hermanni entsüklopeediat enam palju näpi, aga huvitav lugemine on, eriti ajaloolastele). Kuid siis tuleks kogu see projekt ette võtta hoopis teisiti ja teistel alustel kui Vikipeedia kritiseerijad kujutlevad. Neil on enamasti mõttes hägune unelm tagasipöördumisest lapsepõlve, kus maksid rubla ja kopikas, ei olnud seda koledat internetti ning õilis paber õilistas hoolikalt valitud Teadjaid, kes olid mitmes järgus pühitsetud, enne kui üldse trükki lubati - ja kui paberile pääses Lõplik Tõde, ilutses see igas kodus spetsiaalsel Tõeriiulil. Paraku pole seda aega kunagi olnud ega tule kah. Peab leppima Vikipeediaga. --Ehitaja (arutelu) 2. mai 2019, kell 12:53 (EEST)

P.S. Õilsate Spetsialistide ja Kasimata Pööbli epistemoloogilisest vastandusest räägib (muuhulgas) värskelt linastunud film "Geenius ja hullumeelne", mis kirjeldab Oxfordi inglise sõnaraamatu algusaegu, sh crowdsourcing'ut sada aastat enne selle sõna leiutamist. Film on küll sõnaraamatust, mitte entsüklopeediast, aga sarnasus on siiski suur ja ajalooliselt pole need kaks sugugi väga selgelt eristunud, nii et soovitan erihariduse edendamiseks ka kõigile vikipedistidele. --Ehitaja (arutelu) 2. mai 2019, kell 12:53 (EEST)

Tasa sõuad...

Viimaste päevade valguses näib etwi süsteemis (enwi toimib tavapäraselt) mingi bugi laadne asjandus sees olevat, või siis on keegi "mahtu alla" keeranud (ca 2-3 p, teed muudatuse (nt, märgid vaadatuks), lähed tagasi, ja tehtu ei kajastu, jne), "remondi"/hooldustööd?
Võib olla ka mingi ajutine viperus, praegu nt toimis ka siin wi-s.°—° Pietadè 22. aprill 2019, kell 21:46 (EEST)

Hiigelloendite mõttekus

Tuleks hakata kaaluma hiigelloenditest vabanemisest. Ma mõistan, et Vikipeedia algusaegadel püüdis näiteks kasutaja:Andres iga uue artikli loendisse panna, kulutades loendite täiendamise peale tuhandeid tunde aega. Nüüd saab kategooriate abil vajaduse korral täpsemad loendid poolautomaatselt teha paari minutiga. Ükski suurviki ilmselt ei tegele enam selliste hiigelloenditega. Vabanemisel tuleks alustada kõige suurematest, näiteks bioloogia mõisteid, keemia mõisteid, muusika mõisteid. On olemas ka vahepealne etapp, vaata näiteks geoloogia mõistete loendid, geograafia mõistete loendid--Estopedist1 (arutelu) 23. aprill 2019, kell 18:38 (EEST)

Ma olen selle vastu. Loenditesse on võimalik panna rohkem infot kui kategooriatesse, need on paindlikumad ja ülevaatlikumad, need ei pea piirduma olemasolevate artiklitega. Nad aitavad saada ülevaadet, millised teemad on kaetud. Ideaalis oleksid need lühileksikonid. Pealegi, milleks ära kaotada seda, mis pole jalus. Andres (arutelu) 23. aprill 2019, kell 19:18 (EEST)

Ma toetan Andrest. Käsitsi süstemaatiliselt koostatud ammendav või enam-vähem ammendav loend on palju väärtuslikum, kui juhuslikest artiklitest kategooriate abil poolautomaatselt kokku keeratud poolik asi, mis sageli ei anna vähimatki vihjet, kui suur osa sealt puudub. --80.235.107.168 23. aprill 2019, kell 22:28 (EEST)

Ma üldiselt arvan, et sellised hiigelloendid võiksid pigem sisaldada linke väiksematele loenditele. Lindude loendis oleksid näiteks toodud lindude loendid perekonniti vms. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. aprill 2019, kell 23:34 (EEST)

Olen sama meelt Estopedisti ja Neptuuniumiga. Jah muidugi, loendid on paindlikumad jne ... eks me ole seda kõik kuulnud. See on tore võimalus, aga paraku jäänud seni suuresti teoreetiliseks. Sellisel asjal ja sellisel kujul ma vähimatki mõtet ei näe. Loendite loendina veel ehk, aga muidu on nende loendite nüri täitmine kasutu. Oleks, et need veel esitaks arvukalt punaseid linke ja annaks sellega märku, et mis puudu. Püüdsin ka ise kunagi ühte sellist hiidloendit korrastada ja sain Epu käest sõimata, et miks ma sealt asju välja viskasin (mis sest, et välja heidetu polnud mingilgi määral klassifitseeruv mõistete alla). Pärast seda pole vaevunud. Aga ega see probleem pole ära kadunud. Ivo (arutelu) 23. aprill 2019, kell 23:56 (EEST)

Mina jälle ei näe mõtet sellisel asjal: [1]. Isegi Köögiviljade loend on kaugel täielikkusest. Ma saan aru, et Estopedist1 ettepanek on Köögiviljade loend, Puuviljade loend jt sellised kustutada. Statistika järgi vaatab neid keskmiselt 10...12 inimest ööpäevas, järelikult on neid siiski kellelegi vaja. Võrdluseks: seda köögiviljade kategoorialehte vaatab keskmiselt 3 inimest ööpäevas (ja ilmselt 99,99% pettuvad selles kategoorialehes). --80.235.107.168 24. aprill 2019, kell 00:13 (EEST)

Kui suur loend jagatakse (nt linnuperekonniti) juppideks, muutub kasutatavus kordades halvemaks. Inimesed ei tea sageli peast, mis perekonda üks või teine liik kuulub. Väike näide: kõiki linde hõlmavast loendist saad lihtsalt leida vajaliku ka siis, kui tead vaid osalist nime (brauseri otsingu abil). Või kui näiteks kooliajast meenub, et on üks f-tähega korrutis, mille nimi (faktoriaal) täpselt ei meenu, ja tahad matemaatika mõistetest järele vaadata, kuid satud hoopis alajaotuste algebra mõisted, aritmeetika mõisted, geomeetria mõisted jne otsa, ega ei jaga ära, millise alla neist see f-fähega asi peaks kuuluma. --80.235.107.168 24. aprill 2019, kell 00:29 (EEST)

Ma püüan võimalusel vältida loendilehekülgede külastamist, sest vastu vaatav on liiga masendavalt halb. Valdav enamus leheküljekülastusi Vikipeedias tuleb mitte Vikipeedia sisese otsingu, vaid ikka Google vahendusel. Ei ole aga raske näha, et miks inimesed satuvad loendilehekülgedele (otsisõna on seal ju mainitud). Aga mida kasulikku sealt saab?

Pakutud näide pole just parim. Linnuperekonniti jupitamine tegelikult oluliselt lihtsustaks tarviliku linnu leidmist. Linnuliike on üle kümne tuhande aga perekondade arv on märkimisväärselt väiksem ning tulenevalt nimetamise iseärasustest annab õige perekonna kättesaamine väga palju ja on palju kiirem, kui läbi vaadata sadu enam-vähem vastavaid linnuliikide nimesid. Nt tõenäoline on teada, et "mingi tihane, sinist värvi" jms.

Kategooriate olemasolust aga paljud lugejad ei tea. Seega on vähene kasutus pigem teadlikuse tõstmise taga.

Alati on olemas ka nt Eri:Kõik leheküljed.

Ivo (arutelu) 24. aprill 2019, kell 00:59 (EEST)

Tihane on päris hea näide - rasvatihase, sinitihase, lasuurtihase, musttihase ja taigatihase tunneb enamus inimesi tihasena ära, heal juhul salutihase ja põhjatihase ka. Kukkurtihase, sabatihase ja tutt-tihase tihasena äratundmine pole aga enam nii kindel. Siin aitabki, kui saad otsida "saba" või "tutt" järgi. Paljude liikide nimi on perekonnanimest väga erinev. Tavainimene ei oska näiteks plüüd perekond rüüt alt otsida. Eesti keeles on paljude lindude nimed tuletatud linnu häälitsuse järgi. Teadmata perekonda, saab linnu häälitsuse transkribeerimise katsetamisega üles leida päris mitu linnuliiki. Seda on väga tüütu teha, kui pead samu variante otsima paljude erinevate perekondade alt. --80.235.107.168 24. aprill 2019, kell 13:59 (EEST)

Ülevaatlikkuse huvides kindlasti ei ole mõttekas valdkonna tähestikulisi üldloendeid kaotada. Kui on tahtmist ja vajadust, on alati võimalik koostada üldloendile lisaks ka kitsamalt piiritletud loendeid. Nii on toimunud näiteks muusika valdkonna mõistetega: on olemas valdkonna üldloend muusika mõisteid ning kitsamad loendid Noodikirja märkide loend, Nüüdismuusika mõisteid, Elektroonilise muusika mõisteid, Varajase muusika mõisteid, Kontrapunkti mõisteid. Kategooria ei asenda loendit, sest loendis võib olla ka mõisteid, mille kohta artikkel puudub. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. aprill 2019, kell 02:01 (EEST)

Täpsustuseks: kui tegemist on mõistliku ja põhjaliku loendiga, siis vaevalt siin kellelgi midagi selle vastu on. Hetkel on teemaks ikka need üldvaldkonna loendid, millel asjalikku sisu suurt pole (ja ei teki ka). Ivo (arutelu) 24. aprill 2019, kell 02:39 (EEST)

Põhimõtteliselt piisab ühest inimesest, kes asja ette võtab, et asjalik sisu tekiks. See on nagu muudegi lehekülgedega: kui ei kustuta, siis on võimalik paremaks teha.

Bioloogia mõistete puhul on probleemiks kriteeriumi ebamäärasus, võib-olla tuleks kriteeriumi täpsustada. Andres (arutelu) 24. aprill 2019, kell 05:43 (EEST)

Mis puutub perekondadesse, siis minu meelest tuleks liigid loetleda üldjuhul perekonna artiklis. Andres (arutelu) 24. aprill 2019, kell 10:43 (EEST)

taksonite asjad las jääda. Taimede loend, lindude loend jne las jääda. Süstemaatika on pidevas muutumises ja loendid sisaldavad nii eestikeelset kui ladinakeelset nime. Küll aga suurvaldkondade hiigelloendid hammustavad vastu. Eriti kahju, kui tippvikipedistid mingi kiiksu (?) tõttu raiskavad selle peale aega--Estopedist1 (arutelu) 24. aprill 2019, kell 10:48 (EEST)

taksonite loendite puhul (nt taimede loend) ma küll ei tea, mis teha, kui nende avamine ja redigeerimine muutub väga aeglaseks, nt nagu kasutaja:Mariina/materjal puhul on juhtunud. Peale selle: Leidsin veel ühe unikaalse lahenduse: Kategooria:Maateaduste mõisteid--Estopedist1 (arutelu) 24. aprill 2019, kell 10:54 (EEST)

Minu meelest mõistete loend on nagu raamatu aineregister, mida on tore sirvida. Andres (arutelu) 24. aprill 2019, kell 11:01 (EEST)

Ma ei saa päris hästi aru, miks taksonite hiigelloendid võivad jääda ja valdkondade omad mitte. Kui argument on lehekülje suurus ja laadimisaeg, siis kõige suurema baidiarvuga loendid on praegu ‎Õnne 13 jagude loend, Eesti külade loend, Eesti mõisate loend, Taimede loend, Eesti U-21 jalgpallikoondise mängude loend jne. Kas need ära kaotada? Kas saan õigesti aru, et kaotamise all ei mõelda täiesti ära kustutamist, vaid väiksemateks alaloenditeks jaotamist? Loend on kasulik leheküljetüüp (Andrese kirjeldatud põhjustel) ja loendite täiendamine ja toimetamine on sama tähtis ja samade probleemidega kui artiklite täiendamine-toimetamine (mida lisada, mida välja jätta, kas on toimetajateks leida valdkonna eksperte või lihtsalt viitsijaid inimesi jne). Kui mõni loend on ideaalsest kehvemas seisus, ei tähenda see tingimata, et seda loendit pole vaja. Loendidki on pooleli, nagu artiklid. Ja ma ei arva, et loendite täiendamine on aja raiskamine. Ma ise ei viitsi seda süstemaatiliselt teha, aga mul pole selle vastu midagi, kui näiteks Andres tahab seda teha. Adeliine 24. aprill 2019, kell 11:25 (EEST)

Estopedistil on õigus selles, et pidevalt muutuv süstemaatika annab taimede ja lindude loendile sügava mõtte. Eesti mõisate loendi võiks aga küll maakondade (ja Läti mõisate kunagise arutelu põhjal pigem just praeguste maakondade) vahel ära jagada. Ehk siis kui kellelgi on idee, mismoodi mõnd loendit paremini ümber korraldada, tasub see arutellu panna. - Melilac (arutelu) 25. aprill 2019, kell 14:00 (EEST)

Mõisaid ei ole nii palju, et nad ei võiks ühes loendis olla. Küll aga võiks olla nii, et koondloend oleks lihtsalt vormistatud ja see keeruline vormistus oleks maakondlikes loendites. Andres (arutelu) 26. aprill 2019, kell 14:20 (EEST)

Siin tuleks meeles pidada, et osa praegusi kehval järjel loendeid (nagu nt lindude loend ja taimede loend) muutuksid täiesti kasututeks oma mahu tõttu, kui need mingigi mõistlikku põhjalikkuse taseme saavutaksid. Näiteks linnuliike on "ainult" kümme tuhat, aga taimede puhul on see number ikka väga-väga palju suurem (isegi praegune loend on selle kommentaari kirjutamise hetkel 191 810 baiti pikk ning see katab ainult protsendi murdosa võimalikust mahust). Seega tooksin uuesti välja, et probleem on natuke sügavamal. Nagu ma juba korra kirjutasin: "kui tegemist on mõistliku ja põhjaliku loendiga, siis vaevalt siin kellelgi midagi selle vastu on". Probleemiks on just need mittemõistlikud ja mittepõhjalikud ning samal ajal näib eksisteerivat tugev vastuseis sel teemal midagi ette võtta.

Nt oleks paljude loendite puhul vaja täielikult ümber teha nende koostamise põhimõtted (alates sellest, et mis üldse sinna loendisse läheks, kuni selleni, et kuidas neid loendeid täita).

Samuti võiks mõista, et praktikas otsivad [vähemalt Eesti] inimesed asju siiski Google vahendusel ja väga harva otse Vikipeediast. Selliseid asju tuleks tingimata arvesse võtta, kui tahaksime tegelikult ka inimestele asjade leidmist lihtsamaks teha. Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 00:18 (EEST)

Ma ei tea, miks mõned kasutajad kategooriate süsteemi väljaarendamisele loendeid eelistavad. Nt isegi Psühholoogia mõisteid (mul on see jälgimisloendis): pole ju nii populaarne teermavaldkondki, pole ju NII suur loend, aga ometigi minu meelest on vastav kategooria allkategooriatega oluliselt kasulikum.Miacek (arutelu) 27. aprill 2019, kell 00:25 (EEST)

Vahe korraliku loendi ja kategooria vahel seisneb selles, et A: esimeses on kirjas ka see, mis on puudu ja tuleks ära teha,B: see jaguneb vähem alamteemadeks, võimaldades asju nii lihtsamini leida ja C: Annab natuke lisainformatsiooni. Kõik see võib olla midagi sellist, mida vahel vaja läheb.

Keegi kirjutas siin ilma allkirjata. Kategooriad ei anna ju põhimõtteliseltki loendeid, sest kõik, mis on alamkategooriates, jääb välja. Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 17:32 (EEST)

@anon: puuduvate teemadse jaoks on sobilikud "soovitud artiklite nimekirjad". Süstematiseerimata hiigelloenditest seevastu ei ole reaalset kasu.Miacek (arutelu) 27. aprill 2019, kell 21:09 (EEST)

Enamik teemasid ongi ju puudu, ja soovitud artiklites ei ole mingit süsteemi. Andres (arutelu) 28. aprill 2019, kell 01:57 (EEST)

Kui Eesti inimene otsib praktikas rohkem Googlest kui Vikipeediast, siis pole vaja Vikipeedia otsingumeetodite tõhususele ja lihtsusele tähelepanu pöörata? Võiks ikka arvestada nende inimeste vajadustega, kes Vikipeediat kasutavad, mitte lootma jääda sellele, et Wikipedia artiklid on Google otsingu tulemustes üsna kõrgel kohal ja suhteliselt relevantsed. Internetikiirused kasvavad, arvutite võimsus kasvab, see, mida praegu peetakse hiigelloendiks, võib tuleviku infouputuses olla lakooniline infoessents. -80.235.107.168 28. aprill 2019, kell 08:58 (EEST)

Vastupidi. Just nimelt on vaja Vikipeedia otsingumeetodite tõhususele ja lihtsusele tähelepanu pöörata. Seda ma räägingi. Probleemiks on see, et seda tüüpi loendid, mida siin teha püütakse, ja nende tegemise viis, ei toeta kohe kuidagi tõhusust ja lihtsust. Nii ongi olukord, kus inimestel on lausa mõistlik otsinguid teha Google vahendusel, sest siis on vähemalt natuke lootust midagi üles leida. Ivo (arutelu) 28. aprill 2019, kell 22:14 (EEST)

Loend ongi kasutajasõbralikum, tõhusam ja lihtsam lahendus võrreldes kategooriaga hõlmatud märksõnadega. Mõne kategooria all on kokku pandud pudru ja kapsad. Mulle jääb mulje, et loendite nagu Köögiviljade loend või Puuviljade loend vastu saab olla vaid mõni bioloogiakretiin, kes tahaks näha samasugust lihtinimesele rasket ja ebameeldivat süsteemi, nagu e-elurikkuses [2] või analoogsetes lahendustes. --80.235.107.168 30. aprill 2019, kell 09:18 (EEST)

Loendid saab ka tähestikuliselt jaotada, nagu meil praegu on biograafiate loendid. Andres (arutelu) 27. aprill 2019, kell 17:29 (EEST)

Me kõik teame, et hästi koostatud loenditest võib teatud oludes isegi kasu olla. See ei ole hetketeema.

Probleeme on loenditega palju. Näiteks, nagu välja toodud, siis osad neist on väga halvasti läbi mõeldud (kasvõi nimetatud taimede loend) ja paljusid tuleks koostada hoopis teisiti (nt automaatselt). Praegu tehakse nendega hulka tööd, aga tulemus on pehmelt öeldes halb. Ja siis kaitstakse tehtut stiilis, et loendid ise on ju kasulikud (aga siin räägitakse teoreetilistest loenditest ja mitte sellest jamas, mis meil siin vikis on). Kuidas me niimoodi need loendid korda saame, kui tahetakse vanaviisi jätkata? Ivo (arutelu) 27. aprill 2019, kell 20:42 (EEST)

Minul näiteks on loenditest abi olnud (aga olen vaadanud nt ehitust, tööriistu, metsandusele lisanud, seega väheseid), sest üliõpilane saab mõttele suuna, millest kirjutada. --.Toon (arutelu) 27. aprill 2019, kell 21:12 (EEST)

Ei taha vanamoodi jätkata, tahan loenditega rohkem töötada, et need sisukamad ja hõlmavamad oleksid. Võib-olla siis teised tulevad ka kaasa.

Sa heitsid loenditele ette, et need on pikad ja ebatäielikud. Pikkuse vastu aitab tähestikuline jaotamine, täielikkuseni jõudmine võtab aega, nii nagu ka entsüklopeedia enda ja mis tahes artikli heaks artikliks kirjutamine. Taimi saaks hõimkondade vahel ära jagada, aga ega see palju ei muudaks. Kui nüüd teha ühe 200 000lise loendi asemel 1000 kahesajast loendit, kuidas see siis parem oleks.

Mismoodi sa mõtled loendeid automaaatselt teha? Andres (arutelu) 28. aprill 2019, kell 01:57 (EEST)

On hulk vikisid, kus üle poole artiklitest on automaatselt loodud. Loendite koostamine on aga palju lihtsam, kui artiklite genereerimine. Sellist loendiloomet on ka siin tehtud, aga sedapuhku küll ainult projektilehekülgedena ja väga väikeses mahus (kuigi kasvõi lingitud tabelid saaks alati natuke ümber teha, uuesti genereerida vastavalt muutustele haldusüksuste piirides ja ongi hulk uusi artikleid valmis – sellised loendid on juba midagi midagi sellist, mille puhul ma räägiks lisaväärtuse olemasolust). Seda laadi asju nagu taimenimede loendid jms saaks väga hõlpsalt automaatselt genereerida. Nende käsitsi tegemine (ja seda veel läbimõtlemata ülesehitusega) on kõik muud kui mõistlik. Ivo (arutelu) 28. aprill 2019, kell 22:10 (EEST)