Vihitaja

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vihitaja (perekond)

Vihitaja
Actitis hypoleucos 1 tb (Marek Szczepanek).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Kurvitslased Scolopacidae
Perekond: Vihitaja Actitis
Liik: Vihitaja
Ladinakeelne nimetus
Actitis hypoleucos
Linnaeus (1758)

Vihitaja ehk jõgitilder (Actitis hypoleucos) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast vihitaja perekonnast.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vihitaja on väike 19–21 cm pikkune lind tiivapikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi.

Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vihitaja pesitseb suuremas osas Euraasias, aga talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Australaasias. Eesti vihitajad talvituvad Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.

Vihitajad ei ole seltsivad ja vaid harva võib neid suurtes salkades näha.

Vihitaja pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 5000–10 000 paarile [1].

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Actitis hypoleucos

Vihitaja esitseb jõgede ja järvede ääres. Pesa ehitab ta rohu sisse, sageli põõsa alla. Kurnas on mais-juunis 4 umbes 35 mm pikkust muna, mida mõlemad vanemad hauvad 20–22 päeva.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vihitaja toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Putukaid võib ta ka lennult püüda. Toitu hankides võib ta kuni 20 sekundiks sukelduda kuni 1 meetri sügavusele vette.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]