Vihitaja
| See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vihitaja (perekond) |
| Vihitaja | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Actitis hypoleucos Linnaeus (1758) |
Vihitaja ehk jõgitilder (Actitis hypoleucos) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast vihitaja perekonnast.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Vihitaja on väike 19–21 cm pikkune lind tiivapikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi.
Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.
[redigeeri] Levik
Vihitaja pesitseb suuremas osas Euraasias, aga talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Australaasias. Eesti vihitajad talvituvad Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.
Vihitajad ei ole seltsivad ja vaid harva võib neid suurtes salkades näha.
Vihitaja pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 5000–10 000 paarile [1].
[redigeeri] Pesitsemine
Vihitaja esitseb jõgede ja järvede ääres. Pesa ehitab ta rohu sisse, sageli põõsa alla. Kurnas on mais-juunis 4 umbes 35 mm pikkust muna, mida mõlemad vanemad hauvad 20–22 päeva.
[redigeeri] Toitumine
Vihitaja toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Putukaid võib ta ka lennult püüda. Toitu hankides võib ta kuni 20 sekundiks sukelduda kuni 1 meetri sügavusele vette.
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vihitaja |