Valaste juga

Allikas: Vikipeedia
Valaste juga talvel 2008
Valaste juga

Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas. See on Eesti kõrgeim juga (30,5 m).

Valaste juga saab vee Valaste ojast, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna oja sängi on liigvee ärajuhtimiseks korduvalt laiendatud. Seetõttu on kohalike seas levinud arvamus, et Valaste oja ja seega ka Valaste juga on inimkäte töö.

Räägitakse Kraavi Jüri nimelisest mehest, kes olla mitu inimpõlve tagasi Valaste oja kaevanud. Kuid kas vesi juba enne Kraavi Jüri kaevetöid samal kohal looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Ka Kraavi Jüri kaevetööde aeg on selgusetu.

Kohalik saksakeelne nädalaleht Inland (Das Seebad Chudleigh) kirjutas Valaste joast (eri andmetel kas 1840. või 1852. aastal) kui suurest vaatamisväärsusest.

Vaateplatvorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaateplatvorm 2009 sügisel

Lisaks kõrgelt langevale veele on koht tähelepanuväärne ka nähaolevate geoloogiliste kihistuste poolest. Vaateplatvormi rajamise eesmärk oligi eksponeerida seda kaitsealust loodusobjekti ja võimaldada parem juurdepääs huvilistele. 1997. aastal toimunud arhitektuurikonkursil sai I koha Ilmo Liive, kelle projekti alusel platvorm ka ehitati. II preemia määrati Vadim Tšentropovi tööle.

Kõik rajatu on allutatud joale. Platvorm on viidud kaldast alla: vaataja saab juga jälgida paljandi keskkohas – nii avaneb parem vaade geoloogilistele kihistustele. Samuti on silmas peetud mulje võimendamist: ülaltlangev juga nagu langeks vaataja poole, kukub temast mööda ja kaob sügavusse. Mõningate pritsmete ja uduvihma jõudmine platvormile suurendab efekti veelgi.

Vaateplatvorm on ehitatud terasest ja platvormile pääseb kaldalt mööda kahte keerdtreppi.

2009. aastal hakkas MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad taotlema raha trepistiku mereni pikendamise projekti jaoks. Kirderanniku koostöökoja kaudu saadi Leader-programmist projekteerimiseks raha ja koostati eskiisprojektid. Põhiprojekti jaoks oli vaja aga kalda all asja lähemalt uurida. Uurimise käigus selgus, et platvorm on ohtlik, ja projekti võimalikkus seati kahtluse alla.[1]

2010. aasta aprillis suleti vaateplatvorm külastajatele teadmata ajaks, kuna suurvesi oli selle vundamendi ümbert pinnast ära uhtunud ja platvormi ähvardas ümberkukkumisoht.[2] Kohtla vald otsustas platvormi lammutada. [3]

Vaateplatvormi säilitamine oleks olnud võimalik, kuid see oleks hävitanud joaoru loodusliku ilme, kuna platvormi jalad oleks tulnud betooni valada. Lisaks oleks see läinud maksma umbes 10 miljonit krooni. [4]

Sügiseks lammutamise plaanist loobuti. Paekaldalt alla viivat trepistikku plaaniti pikendada kuni mererannani ja joa alla maapinnale rajada ka väike sild, millelt saab veelangust imetleda. Trepistiku projekteerimine oli juba lõpusirgel, kuigi ehituseks vajaminevat umbes miljonit krooni polnud kuskilt võtta. Ka ohtliku platvormi lammutamiseks polnud vallal raha.[5]

Projekti järgi jääb olemasolev ja ohutult kalda külge kinnituv keerdtrepp kasutusse, selle jalamile ehitatakse väike vaateplatvorm. Sealt edasi pääseb kaldteed mööda järgmise, ligi 11 meetri kõrguse keerdtrepini, mille all ootab teine kaldtee. Edasi tuleb mööda laudteed minna Valaste ojani ning üle purde teisele kaldale. Sealt algab kavandatav õpperada Ontika trepini.[1]

2011. aasta maiks oli ehitusprojekt täiesti valmis ja samuti olid olemas kooskõlastused, kuid Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri keelas Valastel igasuguse ehitustegevuse. Uut vaateplatvormi ei saa ehitama hakata enne, kui on kinnitatud uus kaitsekorralduskava. [6]

2012. aastal kukkus platvormilt mitu inimest alla.[7][8]

Maapinna kihistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade joale umbes 50 meetri kauguselt

Vaateplatvormilt on suvel hea jälgida paljanduvaid geoloogilisi kihistusi. Valaste joaastangus paljanduv maapõue läbilõige algab ligi 2 m paksuse pinnakatte kihiga[9]moreeni ja merelise klibuga. Moreeni olemasolu viitab sellele, et siit on kunagi mandriliustik üle käinud, merelise klibu olemasolu aga sellele, et siin on olnud meri.

Pinnakattele järgneb enam kui 13 m paksune lasund kesk-ordoviitsiumi lubjakive. Selle ülaosas on 3,5 m hallikat, rauda sisaldavat lubjakivi (Aseri lade). Järgneb 6,5 m Kunda lademesse kuuluvaid lubjakive, mis sisaldavad hulgaliselt peajalgsete (nautiloiidide) kivistisi ja 2,5 m glaukoniiti sisaldavat lubjakivi (Volhovi lade) ning 0,6 m samalaadset glaukoniiti sisaldavat kirjuvärvilist lubjakivi (Billingeni lademe Päite kihistu). Nende all järgnevad juba tunduvalt pehmemad, alam-ordoviitsiumisse kuuluvad kivimid: Hunnebergi lademe Leetse kihistu roheline glaukoniitliivakivi (1,3 m), Varangu lademe Türisalu kihistu tumepruun diktüoneemakilt (2 m) ja Pakerordi lademe Kallavere kihistu oobolusliivakivi ehk fosforiit (3,5 m).

Sellest tasemest allpool tulevad juba alam-kambriumisse, st umbes 530 miljoni aasta tagusesse aega kuuluvad kivimid: alul 12 meetrit kollakashalli kvartsliivakivi (Tiskre kihistu) ja siis 11 meetrit kvartsliivakivi vahekihtidega sinisavi (Lükati kihistu). Viimase pealispinna-lähedaste kihtidega tavalise veeseisu korral avaneva läbilõike osa piirdubki, kuid erandjuhtudel (suurvee aegu) võib mõne meetri ulatuses olla avatud ka sinisavilasundi ülaosa.

Joast allavoolu jääva sälkoru kaldail paljandub kümnekonna meetri paksuselt ka Eesti kambriumile palju kuulsust toonud sinisavilasundi (Lontova kihistu) sinisavi, mis ei ole kaugeltki nii sinine kui selle nimi lubab, vaid pigem rohekashall kohatiste violetsete laikudega.

Turismikompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joa atraktiivsuse suurendamiseks on joa vahetusse lähedusse rajatud kohvik, hostel ja parkimisplats ning on heakorrastatud kaldapealne. Heakorratööde käigus kaeti asfaldiga ka joani jõudmiseks vajalik lõik Saka–Ontika–Toila teest (nr 13133).

2012. aastal alustati hosteli kõrvale kütte ja veevarustusega puhkemajakeste ehitust, mis valmisid järgmiseks aastaks. 10 hektari suurusel alal asub nüüd puhkeküla, mille juurde kuulub ka suur kiigega lõkkeplats. Kämpingud ja puhkemaja mahutavad kokku 40 inimest.[10]

Pilte Valaste joast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.44395227.335122