Juga

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jugadest looduses; muude tähenduste kohta vaata Juga (täpsustus).

Juga on langeva veega vooluveekogu lõik.

Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi.

Suurt ja võimast juga nimetatakse kataraktiks.

Eesti ja maailma joad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti kolm kõrgeimat juga (joastikku) on Valaste juga 30,5 m, Kivisilla juga 22,8 m-se ja Karjaoru juga 15,9 m-se langusega[viide?]. Kõrgeim looduslik juga Eestis on Jägala juga. Maailma kõrgeim juga on Angeli juga Venezuelas. Eesti ja Euroopa veerohkeim juga oli varem Narva juga[viide?], praegu on Euroopa veerohkeim juga Rheinfall[1].

Joa geoloogia ja areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joad tekivad harilikult kohale, kus kõva kivim asub pehme kivimi peal ja jõgi voolab kõvalt aluspõhjalt pehmele aluspõhjale. Jõgi kulutab pinnast, aga pehmet rohkem kui kõva. Niimoodi tekib pinnasepiirile koht, kus jõevool langeb kõva aluspõhja servalt allapoole, pehmele aluspõhjale. Suure hooga langev vesi uuristab pehmet aluspõhja veelgi innukamalt ja joa kõrgus järjest kasvab. Kui pehmet aluspõhja on kaua aega uuristatud ja ära uhutud, võib jõele tekkida isegi kanjon[viide?].

Kõva aluspõhi kulub samuti. Jõevool murrab joa servast lahti kivimitükke, mis alla joa põhja langevad. Kui see kaua aega toimub, on näha, et juga on nihkunud pisut ülesvoolu, lähte suunas. Joa liikumiskiirus ei ole konstantne. See sõltub kõige rohkem jõe vooluhulgast, aga teistestki teguritest. Sellepärast ei ole võimalik täpselt ennustada, millal juga jõuab mingi kindla kohani või missugusel ajal minevikus juga oli mingil kindlal kohal.

Joa ülaservast alla kukkuvad kivitükid on sageli nii suured, et jõevesi ei suuda neid minema kanda, küll aga rappuma panna. Niimoodi juhtub teinekord, et need suhteliselt kõvad kivid muutuvad nagu riivideks või puurideks, mis lõhuvad veelgi joa all olevat pinnast. Siis võib joa põhja tekkida auk, milles vee sügavus on märgatavalt suurem kui mujal jões.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]