Ukraina Õigeusu Kirik

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib 2018. aastal asutatud kanoonilisest autokefaalsest kirikust. Teiste Ukraina territooriumil eksisteerinud ja eksisteerivate, samuti väljaspool Ukraina piire ukrainlasi ühendavate õigeusu kirikute kohta vaata Ukraina õigeusu kirikute loendit.
Ukraina Õigeusu Kirik
Православна церква України
Vapp
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster
Asutatud 15. detsembril 2018
Tüüp metropoolia[1][2]
Õiguslik staatus 5. jaanuarist 2019 autokefaalne kirik
Peakorter Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievis[3]
Asukoht Тrjohsvjatitelska 8, Кiiev 01001, Ukraina
Tegevuspiirkond  Ukraina
Liikmed 4807 endise KPUÕK ja 1048 endise UAÕK aktiivset kogudust (01.01.2018)[4]
Ametlikud keeled kirikuslaavi keel, ukraina keel ja vähemusrahvuste keeled[5]
Peaorgan Ukraina Õigeusu Kiriku Püha Sinod
Emaorganisatsioon Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat
Veebileht Православна церква України

Ukraina Õigeusu Kirik (lühend UÕK, ukraina keeles Православна церква України, ukrainakeelne lühend ПЦУ, inglise keeles Orthodox Church of Ukraine) on 15. detsembril 2018 Kiievi Püha Sofia peakirikus toimunud Ukraina õigeusu kirikute ühendkogul asutatud, kogu Ukraina territooriumi hõlmav Ukraina kanooniline ja autokefaalne õigeusu kirik, mis asub diptühhonis 15. kohal.[6]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

15. detsembril 2018 teatas uue õigeusu kiriku esindaja, et kiriku ametlik nimi on Ukraina Õigeusu Kirik (inglise keeles Orthodox Church of Ukraine)[7]. Autokefaalia tomos'es on kasutatud ka nime Kõige Püham Ukraina Kirik (Most Holy Church of Ukraine).[8] 31. jaanuaril 2019 kandis Ukraina riik UÕK juriidilise isikuna registrisse usuorganisatsioonina, nimega "Ukraina Õigeusu Kiriku Kiievi metropoolia".[9]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu

11. oktoobril 2018 tühistas Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinod 1686. aasta otsuse, millega oli Moskva Patriarhaadile antud õigus määrata ametisse Kiievi metropoliiti ning taastas oma jurisdiktsiooni Ukrainas. Seni eraldi tegutsenud Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (KPUÕK), Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik (UAÕK) ja Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (MPUÕK) pidid ühinema, et tekiks ühtne õigeusu kirik, millele Konstantinoopoli patriarhaat annaks pärast asutamist autokefaalia.[2]

Enne uue kiriku asutamist saadeti laiali KPUÕK ja UAÕK.[10][11] Uue kiriku asutamine toimus 15. detsembril 2018 Kiievi Püha Sofia peakirikus toimunud Ukraina õigeusu kirikute ühendkogul. Asutav kogu kutsuti kokku kohaliku kiriku kogu formaadis: iga kutsutud piiskopiga tuli kaasa üks tema piiskopkonna vaimulik ja ilmik või munk.[12] Kutsutud piiskoppidest osalesid kõik 42 KPUÕK piiskoppi, kõik 12 UAÕK piiskoppi ja 2 73-st MPUÕK piiskopist. Ühendkogu hääletas ühtse Ukraina Õigeusu Kiriku asutamise poolt ning kinnitas põhikirja. Vastu ootusi asutati uus kirik metropooliana, mitte patriarhaadina. Kirikupeaks tiitliga "Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit" valiti senise KPUÕK Perejaslavi ja Bila Tserkva metropoliit Epifanius.[2]

Autokefaalia saavutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Bartholomeos I ja Epifanius tomose üleandmise tseremoonial

5. jaanuaril 2019 kirjutas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I alla vastasutatud Ukraina Õigeusu Kiriku autokefaaliat kinnitavale tomos'ele, mille oli käsitsi pärgamendile jäädvustanud Áthose kõige kuulsam maalikunstnik ja kalligraaf, Xenophontose kloostri munkpreester Luukas,[13] ning andis selle Kiievi metropoliidile Epifaniusele üle ühisel jumalateenistusel İstanbulis 6. jaanuaril 2019[12]. Epifanius tänas tseremoonial viibinud Ukraina presidenti Petro Porošenkot sõnadega: "Härra president, teie nimi jääb vürstide Vladimir Suure, Jaroslav Targa, Kostjantõn Ostrozkõi ja hetman Ivan Mazepa nimede kõrval igavesti Ukraina kiriku ja rahva ajalukku."[14]

Tegevus pärast autokefaalia saavutamist[muuda | muuda lähteteksti]

7. jaanuaril 2023 toimus Kiievi koobaskloostris esimest korda Ukraina Õigeusu Kiriku jumalateenistus.[15]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ukraina Õigeusu Kiriku piiskopkonnad

UÕK eestseisja (ukraina keeles предстоятел) kannab tiitlit Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit, kelle intronisatsioon (ametisse seadmine) toimus 3. veebruaril 2019.[16] 2018. aasta lõpus osales UÕK asutamisel 56 piiskoppi.[17] UÕK peaorgan on Ukraina Õigeusu Kiriku Püha Sinod, mille esimene istung toimus 5. veebruaril 2019 Kiievis.[18] 2019. aasta mai seisuga oli kirikul 45 piiskopkonda.[19]

Sinodi osakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Osakond Juht Asetäitjad
Sõjaväevaimulike osakond metropoliit Ioan (Jaremenko)
Välissuhete osakond metropoliit Epifanius (Dumenko) ülempiiskop Eustratius (Zorja)

Kloostrid[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ukraina Õigeusu Kiriku kloostrite loend

1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli Ukraina usuteabe keskuse RISU andmetel KPUÕK-l ja UAÕK-l enne ühinemist kokku 74 kloostrit.[4] 4. märtsil 2019 otsustas UÕK Püha Sinod asutada Dnipro linnas Püha Neitsi Maarja Kuulutamise nunnakloostri.[20] Tuntuim UÕK klooster on Kiievis asuv Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster. Kiievis asuvad ka Püha Theodosiuse klooster ja Võdubõtši klooster. Ivano-Frankivski oblastis asub samuti tuntud Manjava skiita.

  • Võdubõtši klooster
    Võdubõtši klooster
  • Manjava skiita
    Manjava skiita

Missioonid[muuda | muuda lähteteksti]

5. veebruaril 2019 esimest korda kokku tulnud Püha Sinod otsustas asutada õigeusu missiooni inimõiguste rikkumiste ohvrite abistamiseks, mille juhiks sai Simferopoli ja Krimmi ülempiiskop Kliment.[21]

Õppeasutused[muuda | muuda lähteteksti]

UÕK-l on mitu teoloogiaharidust andvat kõrgkooli:

  • Kiievi Õigeusu Teoloogia Akadeemia (Київська православна богословська академія)
  • Ivano-Frankivski Teoloogia Instituut (Івано-Франківський богословський інститут)
  • Volõõnia Õigeusu Teoloogia Akadeemia (Волинська православна богословська академія) Lutskis
  • Lvivi Õigeusu Teoloogia Akadeemia (Львівська православна богословська академія)
  • Užgorodi Ukraina Teoloogia Akadeemia (Ужгородська українська богословська академія)

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kogudused[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Ukraina usuteabe keskuse RISU andmetel KPUÕK-l 4807 ja UAÕK-l 1048 enne ühinemist aktiivset kogudust.[4] 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei tehtud Donetski ja Luhanski oblasti okupeeritud aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes õigeusklikeks, kellest 43,9% pidas end UÕK toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end MPUÕK toetajateks.[22] UÕK-ga liideti ka endise KPUÕK 46 Euroopa ja 15 Ameerika välismaa kogudust. Samas nähti UÕK-le ette jurisdiktsioon ainult Ukraina territooriumil, millest tulenevalt algas 2019. aasta märtsi alguses endise KPUÕK välismaa koguduste üleandmine Konstantinoopoli patriarhaadile.[23]

Kirikuvahetuse käigus liitunud kogudused[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ukraina kirikuvahetus

2018. aastal lõpul alanud Ukraina kirikuvahetuse käigus liitus UÕK-ga MPUÕK kogudusi. 2018. aasta suvel prognoosis religioonisotsioloog Nikolai Mitrohhin, et Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikust (MPUÕK) on ainult metropoliit Oleksandr (Drabinko) toetajaskond, viis tuntud Kiievi preestrit ning 50–60 preestrit eri regioonidest valmis ühinema ühtse autokefaalse kiriku "projektiga".[24] 17. detsembril 2018 teatas MPUÕK Vinnõtsja metropoliit Simeon enda üleminekust UÕK-sse, mida tema katedraali kogudus toetas[25]. Metropoliit Oleksandr (Drabinko) läks 2018. aasta detsembris koos oma Kiievi katedraali kogudusega üle UÕK-sse[26]. 2019. aasta veebruari alguseks oli 202 MPUÕK kogudust läinud üle UÕK-sse, millest suurim osa oli Vinnõtsja oblastis, kus 44 MPUÕK kogudust läks üle UÕK-sse[27].

Liturgiline kalender[muuda | muuda lähteteksti]

1. septembril 2023 läks Ukraina Õigeusu Kirik üle segakalendrile, kus liikumatuid pühi tähistatakse Gregoriuse kalendri järgi ning liikuvaid pühi Juliuse kalendri järgi.[28][29] [30]

Teiste kirikute reaktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Bulgaaria[muuda | muuda lähteteksti]

Bulgaaria uudisteportaal Faktor teatas 25. jaanuaril 2019, et UÕK autokefaalia tunnustamise küsimus on tekitanud Bulgaaria Õigeusu Kirikus palju vastuolusid.[31]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus väljendas 2018. aasta lõpul soosivat hoiakut Ukraina õigeusu kirikule autokefaalia andmise suhtes. EAÕK häälekandja Metropoolia avaldas 2018. aasta sügis-talvenumbris metropoliit Stefanuse arvamusartikli, milles ta rõhutas, et Oikumeenilise Patriarhaadi sinodi 20. aprillil 2018 vastu võetud otsus Ukraina õigeusklikele kristlastele autokefaalia andmise kohta oli "möödapääsmatu".[32]

Gruusia[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta jaanuaris õnnitles Gruusia Õigeusu Kiriku Shemokmedi metropoliit Ioseb UÕK-d autokefaalia saavutamise puhul.[33]

Kreeka[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka Õigeusu Kirik alustas 2019. aasta alguses UÕK-le antud autokefaalia tunnustamise protseduuriga.[34]

Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta jaanuaris lisas Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat oma kodulehel Ukraina Õigeusu Kiriku Church of Ukraine nime all autokefaalsete õigeusu kirikute nimekirja.[35] 8. veebruaril 2019 külastas UÕK delegatsioon esimest korda Áthose kloostrite kogukonda,[36] mis allub otse oikumeenilisele patriarhile.[37] Áthose mungad teatasid 2019. aasta veebruaris, et toetavad oikumeenilise patriarhaadi otsust anda UÕK-le autokefaalia.[38]

Küpros[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose Õigeusu Kirik teatas 2019. aasta veebruaris, et ei sea kahtluse alla Konstantinoopoli patriarhaadi otsust anda UÕK-le autokefaalia, mille eesmärk oli ühendada Ukraina õigeusklikud, kuid mida ei ole veel saavutatud ning selle saavutamiseks on vaja aega. Samuti pidas Küprose Õigeusu Kirik vajalikuks kutsuda kokku õigeusu kirikute eestseisjate kogu, kui Ukraina õigeusklikke ei ole võimalik ühendada.[39]

Rumeenia[muuda | muuda lähteteksti]

Portaal ortodoxia.info prognoosis 2018. aasta lõpus, et Rumeenia Õigeusu Kirik on esimeste seas, kes tunnustab UÕK-d kui uut autokefaalset kirikut.[40] 21. veebruaril 2019 kogunenud Rumeenia Õigeusu Kiriku Püha Sinod arutas UÕK autokefaalia küsimust ning leidis, et Ukraina õigeusklike seas olnud skismat ei suudetud lahendada rohkem kui 30 aasta jooksul ning Vene Õigeusu Kirikust lahkulöönutele tomose andmise eesmärk oli skisma probleemi lahendamine, samuti rõhutati, et Vene Õigeusu Kirik ja Konstantinoopoli patriarhaat peaksid tekkinud kirikutüli lahendama omavahelise dialoogi kaudu, kuid samas Rumeenia Õigeusu Kirik UÕK-d ei tunnustanud.[41]

Serbia[muuda | muuda lähteteksti]

Serbia Õigeusu Kirik avaldas 2019. märtsi alguses oma ametliku seisukoha, mille kohaselt peab Serbia Õigeusu Kirik Ukraina territooriumil ainsaks kanooniliseks õigeusu kirikuks Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikut, mida juhib metropoliit Onufrius.[42]

Venemaa[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui 2018. aasta oktoobris Konstantinoopolis kogunenud Püha Sinod otsustas tühistada 1686. aasta dokumendi, mis andis Moskva patriarhile õiguse määrata ametisse Kiievi metropoliit, teatas Vene Õigeusu Kirik, et katkestab suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga.[43]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Мін'юст офіційно зареєстрував ПЦУ – UNIAN, 30.01.2019
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Olszański, T. A. Historic unification of Ukrainian Orthodox Church – Centre for Eastern Studies (OSW), 2018
  3. ↑ МИХАЙЛІВСЬКИЙ ЗОЛОТОВЕРХИЙ СОБОР БУДЕ ГОЛОВНИМ ХРАМОМ ПЦУ – RISU, 16.12.2018.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 РЕЛІГІЙНІ ОРГАНІЗАЦІЇ В УКРАЇНІ (СТАНОМ НА 1 СІЧНЯ 2018 Р.) – RISU, 2018.
  5. ↑ ПЦУ обещает нацменьшинствам их язык богослужения – Ukrainaskaja Pravda, 08.10.2019
  6. ↑ New Patriarchates – Autocephalous Churches- Ecumenical Patriarchate
  7. ↑ OFFICIAL NAME OF NEW ORTHODOX CHURCH AND TITLE OF ITS PRIMATE, BOTH ACCORDING TO CHARTER, ANNOUNCED, - Religious Information Service of Ukraine, 15.12.2018
  8. ↑ PATRIARCHAL AND SYNODAL TOMOS FOR THE BESTOWAL OF THE ECCLESIASTICAL STATUS OF AUTOCEPHALY TO THE ORTHODOX CHURCH IN UKRAINE, 2019
  9. ↑ Поместную церковь внесли в реестр юрлиц под названием УПЦ (ПЦУ)- Lb.ua, 31.01.2019
  10. ↑ "Necessary step": UOC-KP, UAOC voted on dissolution ahead of Unification Council
  11. ↑ ПЦУ обнародовала решение УПЦ КП о самороспуске с подписью Филарета – Lb.ua, 17.05.2019 (vaadatud: 17.05.2019)
  12. ↑ 12,0 12,1 Шанс излечения. Украина обрела поместную православную церковь Радио Свобода, 15. detsember 2018
  13. ↑ Hieromonk Lucas athonite gave the Patriarch the calligraphed parchment with the Tomos for Ukraine- Bigorski Monastery, 22.12.2018/04.01.2019 (01.03.2019)
  14. ↑ METROPOLITAN EPIFANIY THANKED PATRIARCH BARTHOLOMEW FOR SIGNING THE TOMOS – RISU, 05.01.2019
  15. ↑ Макс Требухов, Юрій Корогодський. ПЦУ провела різдвяне богослужіння у Києво-Печерській Лаврі - Lb.ua, 07.01.2023 (vaadatud: 07.01.2023)
  16. ↑ Предстоятеля ПЦУ Епифания интронизировали – UNIAN, 03.02.2019
  17. ↑ Tadeusz A. Olszański Historic unification of Ukrainian Orthodox Church. Centre for Eastern Studies (OSW), 17.12.2018.
  18. ↑ ПЦУ утвердила состав синода и провела его первое заседание – ЛІГА.Новости, 05.02.2019. (06.02.2019)
  19. ↑ "Епархия Филарета юридически еще не закрепила принадлежность к ПЦУ" — Епифаний – Zn.ua 10.05.2019 (vaadatud: 10.05.2019)
  20. ↑ Журнали засідання Священного Синоду від 4 березня 2019 р.
  21. ↑ Священний Синод Православної Церкви України провів своє засідання та ухвалив низку рішень 05.02.2019 (03.03.2019)
  22. ↑ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL – RISU, 01.02.2019
  23. ↑ EPIFANIY ANNOUNCES START OF TRANSFER OF FOREIGN PARISHES OF OCU TO CONSTANTINOPLE- RISU, 04.03.2019 (05.03.2019)
  24. ↑ Митрохин: «Единая церковь в Украине когда-нибудь будет создана, в перспективе 25 лет. Но сейчас для этого нет условий» – from-ua.com, 26.07.2018
  25. ↑ Прихожане собора УПЦ МП в Виннице перешли в новую церковь – Ukrainska Pravda, 17.12.2018
  26. ↑ Митрополит УПЦ МП Драбинко со своим приходом перешел к Православной Церкви Украины – TSN, 19.12.2018
  27. ↑ В ПЦУ перешли более 200 общин Московского патриархата – Novoje Vremja, 04.02.2019
  28. ↑ "Orthodox Church of Ukraine to switch to Revised Julian calendar, celebrate Christmas on Dec. 25". Kyiv Independent (inglise). 24. mai 2023. Vaadatud 24. mail 2023.
  29. ↑ "OCU switches to a new calendar". Istorychna Pravda (Ukrainian). 24. mai 2023. Vaadatud 24. mail 2023.{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  30. ↑ Свобода, Радіо (24. mai 2023). "ПЦУ схвалила перехід на новий календар: Різдво – 25 грудня". Радіо Свобода. Vaadatud 24. mail 2023.
  31. ↑ Разкол в БПЦ – Синодът се разцепи заради Украйна
  32. ↑ Stefanus. Mõtisklusi Ukrainast. – Metropoolia, sügis-talv 2018.
  33. ↑ Грузинский митрополит поздравил Украину с автокефалией. – Sova, 13.01.2019
  34. ↑ Греки начали процедуру признания автокефалии ПЦУ – Liga Novosti, 08.01.2019
  35. ↑ The Ecumenical Patriarchate (31.01.2019)
  36. ↑ OCU DELEGATION VISITS ATHOS FOR THE FIRST TIME – RISU, 08.02.2019 (27.02.2019)
  37. ↑ Mount Athos – The Ecumenical Patriarchate (27.02.2019)
  38. ↑ Emilios Polygenis Mount Athos is strongly in favor of the Patriarchate on the Ukrainian issue – Romfea News, 12.02.2019
  39. ↑ Church of Cyprus: We are not questioning Ecumenical Patriarchate’s goal for the Church of Ukraine- Romfea News, 18.02.2019 (02.03.2019)
  40. ↑ Loudaros, Andreas. Moscow creating new Exarchies, Constantinople finalizing tomos, primates praying at… Gethsemane (tõlge: Nicolaidis, Evangelos) – ortodoxia.info, 30.12.2018
  41. ↑ Holy Synod examines Ukrainian ecclesiastical issue at first 2019 working session- Basilica.ro News Agency, 21.02.2019 (02.03.2019)
  42. ↑ Serbian Orthodox Church formulates its official position on ecclesiastical situation in Ukraine – Tho Orthodox World, 02.03.2019 (02.03.2019)
  43. ↑ Vene õigeusukirik katkestab suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga – ERR, 15.10.2018

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Denysenko, Nicholas, The Orthodox Church in Ukraine: A Century of Separation, Northern Illinois University Press, 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ukraina_Õigeusu_Kirik&oldid=6557419"