Ukoki printsess
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Ukoki printsess (vene keeles Принцесса Укока), ka Altai printsess (vene keeles Алтайская принцесса), inglise keeles ka Siberian Ice Maiden ('Siberi jääneitsi'), on naise muumia, mis pärineb 5. sajandist eKr. See leiti 1993. aastal Pazõrõki kultuuri kurgaanist Altai Vabariigis ja oli 20. sajandi lõpu üks olulisemaid arheoloogilisi leide Venemaal. Muumiat hoiti 19 aastat Novosibirskis. 2012. aastal viidi see tagasi Altaisse ja paigutati spetsiaalselt selle jaoks ehitatud mausoleumi Gorno-Altaiski muuseumis.
Sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]
Ukoki printsessi säilmed leiti kurgaanist Ukoki platool Lõuna-Siberis. Naine oli Siberi sküüt, kes elas Euraasia steppides 5. sajandil eKr. Natalia Polosmak ja tema uurimisrühm avastasid Ukoki printsessi 1993. aasta suvel, kui Polosmak töötas vanema teadusliku töötajana Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Arheoloogia ja Etnograafia Instituudis Novosibirskis. See oli Polosmakil neljas välitööhooaeg Ukoki platool, kus instituut jätkas Lõuna-Siberi varase asustuse uurimist.[1] 20 aasta jooksul on sellest tähtsast leiust avaldatud vaid üksikuid ingliskeelseid allikaid: Polosmaki artikkel, mis avaldati ajakirjas National Geographic 1994. aasta oktoobris, ja BBC dokumentaalfilm 1997. aastal, kus osalesid Polosmak ja tema rühma liikmed.
Ukoki printsess esindab Pazõrõki kultuuri, mis levis 6.–2. sajandil eKr Siberi steppides. Tema haud leiti Ukoki platoolt Hiina piiri lähedalt, kus praegu on Venemaa Altai Vabariik. Ukoki platoo on osa Euraasia steppidest ja seda iseloomustab karm kliima. Kohalikud inimesed nimetavad seda kohta "Taeva teiseks kihiks" ehk kohaks, mis on üks aste kõrgemal tavalistest inimestest ja sündmustest.[2] Nad karjatavad seal talvel oma lambaid ja hobuseid, sest tugev tuul puhub lume rohult ära, muutes koha karjamaana loomadele sobivaks.
Avastamine ja väljakaevamised[muuda | muuda lähteteksti]
Polosmak ja tema rühm tegid koostööd piirivalveleitnant Mihhail Tšepanoviga, kes juhtis nad Venemaa ja Hiina piiril asuvate kurgaanide piirkonda.[3]
Kurgaan on matmispaik, mis on kaetud kivihunnikuga. Tavaliselt on selles hauakamber, kus asuvad kirst ja hauapanused. Sellised kambrid ehitati puust. Tänu Ukoki printsessi hauas säilinud puidule ja muule orgaanilisele materjalile oli seda võimalik dateerida. Leitud puitu dateeriti dendrokronoloogia abil, samuti uuriti hobuste magude sisu. Uuringute järgi maeti naine kevadel, millalgi 5. sajandil eKr.[4]
Enne kui Polosmak ja tema rühm Ukoki printsessi hauakambrit uurima asusid, leidsid nad samast kurgaanist ühe hilisema matuse, mis paiknes Ukoki printsessi hauakambri peal. Selle sisu koosnes kivist ja puust kirstust, milles oli inimese skelett koos kolme hobusega. Polosmak usub, et see on kuulunud kellelegi alluvast etnilisest rühmast, kes pidas surnute matmist Pazõrõki kurgaanidesse auväärseks.[5] Hilisemas hauas oli ka sissekaeve, mis näitas, et seda oli kunagi röövitud. Sellepärast sattusid vesi ja lumi Ukoki printsessi hauda. Vesi kogunes ja jäätus, moodustades jääst ploki, mis stepi karmi kliima ja peal oleva kivihunniku tõttu kunagi päriselt ära ei sulanud. Matmispaik säilis jäätununa 2400 aastat.
Hauakamber[muuda | muuda lähteteksti]
Hauakambris oli lehisest valmistatud kirst, mis oli dekoreeritud nahast hirvefiguuridega, ja kaks väikest puust lauda, mida oli kasutatud toidu ja joogi serveerimiseks. Laual oli hobuse- ja lambaliha, samuti mingi piimatoode, tõenäoliselt jogurt, ning sarv mingi joogiga.
Ukoki printsess ning tema kuus saduldatud ja valjastatud hobust olid suunatud peaga itta, nii nagu on seda tehtud ka teiste Pazõrõki matuste puhul. Naine oli surnud 20–30-aastaselt. Surma põhjus oli teadmata[6] kuni 2014. aastani, kui uurijad pakkusid, et tegemist võis olla rinnavähiga.[7] Hauapanuste põhjal võib arvata, et naine oli oma kogukonna preestrinna. Tema nahal olid säilinud hirvetätoveeringud: üks oli õlal ning teine randmel ja pöidlal.[8] Naisel oli seljas kollane siidpluus ja punase-valgetriibuline villane seelik tutiga vööga ning jalas valged vildist retuusid nugisekarvaga. Tal oli kaasas väike metallist peegel graveeritud hirvefiguuridega. Naise peakate oli peaaegu meetri kõrgune. Seda toestas seestpoolt puust struktuur, mis oli kaetud vildiga. Kirst oli umbes 2,5 meetrit pikk. Hauapanuste seas leidus veel koriandriseemnete jäänuseid, mis olid kivinõus ja mida võidi kasutada meditsiinilistel põhjustel.
Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Väljakaevamised olid väga põhjalikud, kuigi mõnes mõttes on neid peetud ka problemaatilisteks. Seda just meetodi pärast, mida kasutati jää sulatamiseks ja eemaldamiseks. Samuti sai muumia Novosibirskisse transportimise käigus veidi kannatada, mistõttu kustusid tema tätoveeringud.
Muumia pärast puhkes vaidlus Venemaa võimude ja kohalike inimeste vahel. Nimelt hoiti muumiat pärast leidmist 19 aastat Novosibirskis. 2012. aastal viidi muumia tagasi Altaisse, kus seda säilitatakse Gorno-Altaiski muuseumis selleks spetsiaalselt ehitatud mausoleumis. Sellest ajast saadik on edasised arheoloogilised kaevamised leiukohal keelatud, kuigi arvatakse, et ilmselt on hauakambris veel esemeid.
Printsessi kolju põhjal valmistati tema näo rekonstruktsioon. Appi võeti tänapäeva Altai elanike koljude, näojoonte ja naha paksuse mõõtmisandmed. Rekonstruktsiooni valmistas Tanja Balujeva, kelle sõnul printsess olevat valge europiidse rassi selge näide, kellel ei ole tüüpilisi mongoliidseid tunnuseid. Altai Muuseumi direktor Rima Eriknova ei ole sellega nõus ning tema arvates näeb rekonstrueeritud printsess välja liiga eurooplase moodi.
DNA analüüsid näitavad, et naine ei ole suguluses põliste mongolitega, kes elavad tänapäeva Altais. Varem usuti, et ta oli nende esivanem. Arvatakse, et Pazõrõki kultuuri kuulunud inimesed olid samojeedi päritolu, kellel oli juuri ka Iraanis ja Kaukaasias.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Polosmak, Natalia (October 1994). "A Mummy Unearthed from the Pastures of Heaven". National Geographic: 80–103.
- ↑ Polosmak, Natalia (October 1994). "A Mummy Unearthed from the Pastures of Heaven". National Geographic: 80–103. p. 87.
- ↑ Polosmak, Natalia (October 1994). "A Mummy Unearthed from the Pastures of Heaven". National Geographic: 80–103. p. 95.
- ↑ Polosmak, Natalia (October 1994). "A Mummy Unearthed from the Pastures of Heaven". National Geographic: 80–103., p. 97.
- ↑ Polosmak, Natalia (October 1994). "A Mummy Unearthed from the Pastures of Heaven". National Geographic: 80–103., p. 96.
- ↑ Transcript of the BBC/NOVA documentary "Ice Mummies: Siberian Ice Maiden", Nov. 24, 1998
- ↑ 14 October 2014 Siberian Times article by Anna Liesowska on MRI study
- ↑ "Siberian Princess reveals her 2,500 year old tattoos". Siberian Times. 14 August 2012. Retrieved 11 March 2014.