Tysfjordi vald

Allikas: Vikipeedia
Tysfjordi vald

norra Tysfjord kommune
Lule saami Divtasvuona suohkan

Tysfjord komm.svg
Tysfjordi valla vapp

Pindala: 1464 km²
Elanikke: 1997 (1. aprill 2010)[1]
Keskus: Kjøpsvik
NO 1850 Tysfjord.svg

Tysfjord (Lule saami keeles Divtasvuodna) on vald Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonna lõunaosas.

Ta hõlmab Vestfjordeni maapoolsest osast lõuna poole lõikuva ja peaaegu Rootsi piirini ulatuva Tysfjordeni ümber asetsevad alad. Rannaäärne Hellemobotni küla on Rootsi piirist kõigest 6,3 km kaugusel.

Valla pindala on 1464 km².

Valla halduskeskus on Kjøpsviki asula.

Tysfjord on ainuke vald Norras, kus Lule saami keelel on ametlik staatus.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi on tulnud Tysfjordeni nimest.

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vald kuulub Midtre Hålogalandi politseiringkonna Tysfjordi lensmanniringkonda. Ta on Ofoteni tingikohtu alluvuses.

Tysfjordi vald moodustati 1869 osale Lødingeni valla territooriumist.

Aastal 1964 läks Tysfjordi valla alla selle praegune loodeosa, mis varem kuulus Hamarøy valda.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rannik on liigestatud paljude kitsaste fjordiharudega.

Aluskord koosneb valla kaguosas ja rannikul enamasti graniidist. Mõnes kohas esineb puhast kvartsi ja põldpagu. Valla kirdeosa ümber Gihtsejiegŋa liustiku ja väike riba Kjøpsvikist lõunas koosnevad moondunud Kambrosiluri kivimitest, enamasti vilgukiltadest, samuti lubjakivist ning mingil määral Kaledoonia gabrost.

Rannikut ümbritsevad järsud mäed. Rannikutasandik on lai vaid mõnes üksikus kohas. Sisemaal on avamaastik. Vallas on mitmesaja meetri sügavune kanjon, mis peaaegu jagab Norra kaheks. Valla kõrgeim mägi on idaosas paiknev 1520 m kõrgune Bjørntoppen (Biernatjåhkka).

Valla idaosas on palju liustikke. Neist suurim on Gihtsejiegna (25 km²), mis asub Bjørntoppenist kirdes Rootsi piiri ääres.

Hellemofjordeni ääres Muskenis on Råggejavri (Raigi), Põhja-Euroopa sügavaim ja maailmas sügavuselt teisel kohal olev looduslik karstikoobas, mille sügavus on 580 m ja pikkus 1,9 km.

Kjøpsvikist Norcemi koopast on leitud umbes 100 000 aasta vanused jääkarujäänused.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tysfjordi vallas on 1. aprilli 2010 seisuga 1997 elanikku.

Pärast Teist maailmasõda on elanike arv vähenenud. Ajavahemikus 1996–2006 vähenes see 12,6% (kogu Ofotenis 5,5%).

Suurem osa (2001. aasta seisuga 4/5) rahvastikust on koondunud valla halduskeskusesse Kjøpsvikisse ning Dragi. Ülejäänud asustus on põhiliselt fjordide ääres, sisemaa on hõredalt asustatud, kohati päris asustamata.

Vaade Skarbergetist põhja suunas
Tysfjordi valla külad
Lule saami norra
Ájládde Hellandsberg
Ájluokta Drag
Gásluokta Kjøpsvik
Hierggenjárgga Korsnes
Jågåsijdda Storå
Måsske Musken
Soahkeluokta Bjørkvik
Stuorgiedde Storjord
Tjierrekluokta Nordbukt
Vuodnabahta Hellemobotn

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanasti oli Tysfjorden kalarikas ja põhiliseks elatisallikaks kalapüük. Hajuasustusega fjordirandades on kalapüük endiselt tähtis. Enamik paate on väikesed. Püütakse turska ja teisi kalu. Kala käiakse püüdmas ka väljaspool Tysfjordi valda. On ka pisut kalatööstust.

Paremad põllumaad on lääne pool fjordi. Põlluharimise tähtsus on vähenenud. Piimatootmine on vähene. Mitmes kohas on oluline lambakasvatus.

Hellemobotnis tegeldakse pisut metsandusega.

Tööstus on väga oluline. Selles on keskne Norcem A/S-i tsemendivabrik Kjøpsvikis, mis põhineb kohalikul lubjakivil. Norcemil on Kjøpsvikis uus betoonist ehitusdetailide vabrik.

Tööstuses kasutatakse ka kohalikku kvartsi. Dragis on põldpao- ja kvartsimurd ning aknavabrik.

Indre Tysfjordenis on Sørfjordi elektrijaamad, mille koguvõimsus on 70 MW.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maantee E6 läbib valla merepoolse osa ning näeb ette parvlaevaühenduse üle Tysfjordeni Bognesi ja Skarbergeti vahel.

Bognesist käib parvlaev ka üle Vestfjordeni Lødingeni, kust edasi pääseb mööda maanteed Harstadi, Vesterålenisse ja Lofootidesse.

E6-lt pöörab riksvei 827 Dragi, kust pääseb parvlaevaga Kjøpsviki ning sealt jälle E6-le Ballangeni vallas.

Kohalikud paadid viivad teedeta küladesse Tysfjordeni ja selle harude ääres.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vallas on keskkool.

Kirik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vallas on Sør-Hålogalandi piiskopkonna Ofoteni praostkonna Tysfjordi kihelkonna Tysfjordi kogudus, Korsnesi kogudus ja Drag–Hellandi kogudus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leiknesis Korsnesi lähedal on 55 nelja-viie tuhande aasta vanust kaljujoonist, mis kujutavad põtru, põhjapõtru, karusid, vaalu jm.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dragis on Lule saamide rahvuslik kultuurikeskus Árran.

Turism ja vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tysfjordi vallas käiakse muu hulgas kauni looduse ja kalapüügivõimaluste pärast magevees ja meres.

Alates 1990-ndatest on hakatud turistidele näitama mõõkdelfiine, kes sügiseti kogunevad Tysfjordenisse heeringaid sööma.

Hellemobotnist lähevad Rootsini jalgrajad, millest paljud on märgistamata.

Stetindi mäel käiakse ronimas ja seda imetletakse tema kuju pärast.

Storjordis on turismikeskus. Dragis on võõrastemaja. Ulvikas on kämping.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lødingen, Tjeldsund og Tysfjords historie, 4 köidet, 1987-1994,

ISBN 82-991644-2-7

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Tysfjord seisuga 5.04.2009.



68.0938888916.35