Tupolev Tu-144

Allikas: Vikipeedia
Tupolev Tu-144
Tu-144LL.jpg
Tüüp reisilennuk
Tootjad Tupolev
Reisijaid 140
Pikkus 65,7 m
Tiivaulatus 28,8 m
Tippkiirus 2500 km/h (Mach 2,35)
Lennukaugus 6500 km

Tu-144 oli maailma esimene õhku tõusnud ülehelikiiruseline reisilennuk, mis ehitati Nõukogude Liidus Moskvas asuvas Tupolevi lennukitehases.

Tu-144 ehitati tihedas võistluses samal ajal loodava Briti/Prantsuse ülehelikiiruselise reisilennuki Concorde'iga. Nõukogude Liidu juhtkond lootis, et Tu-144-ga maailmaturule pääsemine võib õnnestuda. Tu-144 esimalend toimus 31. detsembril 1968. Juba ainuüksi esmalennu kuupäev näitab kui tähtis oli propagandistlikult Nõukogude juhtkonnale Tu-144 esmalennu aastanumber. Concordi esmalennu aastanumber sai Tu-144-st vähemalt aastanumbri võrra hilisem olla. Kokku valmis 16 lennukit Tu-144.

Esimene löök "144" projektile tuli 1973 Pariisi lennundusnäitusel, kui lennuk otse telekaamerate ees alla kukkus. Kuigi lennukatastroofi põhjustas meeskonna eksimus, oletatakse ka, et Tu piloote võisid häirida muud välised põhjused. "144" mootorid põdesid veel nii öelda "lastehaigusi" oodatust suurem oli kütusekulu, väike oli samuti tööiga (ressurss) ja mitme muugi näitaja poolest jäi Tu-144 Concorde'ile alla.

Peale mitmeid täiustusi pandi üks Tu-144 26. detsembril 1975 postilennukina liinile Moskva–Alma-Ata, et koguda teavet mootorite NK-144 tegeliku ressursi kohta. See liin valiti sellepärast, et kulges suures osas kõrbede ja muude vähem asustatud alade kohal ning loodeti, et lennuki poolt tekitatud häiriv võimas lööklaine ei ärataks Nõukogude avalikuse ebasoovitavat tähelepanu. Tu-144 oli ka üldse esimene reisilennuk, mis ületas helikiiruse (5. juulil 1969).

Järgmine Tu-144 kukkus alla 23. mail 1978. See oli uuendatud lennuki katselend enne liinile lubamist ning reisijaid selle pardal ei olnud, kahjuks Tu meeskond hukkus. Kokku toimus regulaarlende 55, millest viimane Tu-144 lend tehti 1. juunil 1978. Lende taasalustati 23. juunil 1979, kuid need olid üksnes ebaregulaarsed kaubareisid pikamaaliinil Moskva ja Habarovsk. Kokku tehti 102 lendu. Peale ametlike lendude lõpetamist Aeroflotis lendasid Tu-144-d 1980. aastatel veel juhuslikult.

Mitu Tu-144 annetati muuseumidele, vähemalt 4 lennukit jäi avamaastikul olevale suletud alale Tupolevi lennukitehase Žukovski lennuväljal . Aastal 1995 taastati üks Tu-144 USA rahadega lennukõlblikuks, nüüd juba uuemate Tu-160 reaktiivmootoritega, et teha uurimusi NASA tulevase uue põlvkonna ülehelikiiruselise lennukiprojekti jaoks. Taastatud Tu-144 lennuomadused paranesid NK-321 mootorite tõttu oluliselt, asjatundjate arvates isegi oleks need ületanud Concordi. Viimane lennati Tu-144-ga 1999. aastal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]