Theodor Kittelsen

Allikas: Vikipeedia
Theodor Kittelsen. Christian Krohgi joonistus 1892. aastast
Kittelsen kujutas oma teostel sageli trolle

Theodor Severin Kittelsen (27. aprill 1857 Kragerø21. jaanuar 1914) oli Norra kunstnik. Oma teostel kujutas ta peamiselt loodust ning norra muinasjuttude ja legendide tegelasi.

Kittelsen sündis Lõuna-Norra rannikulinnas Kragerøs, kus tema isa Johannes oli kaupmees. Ta sündis pere kaheksast lapsest teisena. Isa suri, kui Theodor oli 11-aastane, ning perekond oli sunnitud kasinates oludes läbi ajama. Theodor asus elatise teenimiseks tööle kellassepaabilisena. Vanemaks saades kolis Kittelsen Oslosse. Oslos töötas Kittelsen dekoraatori abilisena, kuid töö raskuse tõttu loobus sellest ning naasis kodulinna.

Kittelsen siirdus Arendali, kus asus taas tööle kellassepaabilisena. Sakslasest kellassepp Stein kiitis Kittelseni kunstioskust ning julgustas teda rohkem kunstiga tegelema. Stein tutvustas Kittelseni töid jõukale kunstihuvilisele Diderich Maria Aallile. Aall saatis Kittelseni Oslo kunstikooli ning tasus tema õppemaksu. 17-aastane Kittelsen asus õppima Wilhelm von Hanno käe all. Samal ajal võttis ta tunde ka Julius Middeltunilt.

Pärast kaks aastat kestnud õpinguid Oslos jätkas Kittelsen tänu Aalli heldele toetusele õpinguid Münchenis. 1879. aastast ei olnud Aallil enam võimalik noort kunstnikku aidata ning Kittelsen tegi elatise teenimiseks kaastööd mitmele ajalehele ja ajakirjale. Ta naasis Norrasse ning teenis kaks aastat armees. Saanud stipendiumi, siirdus ta õppima tollasesse Euroopa kultuurikeskusse Pariisi. Kittelsen ei olnud sealsete tingimustega rahul ning läks 1883. aastal uuesti Münchenisse.

1881. aastal palkas rahvaluulekoguja Peter Christen Asbjørnsen Kittelseni illustreerima Norra muinasjutte.

Kuna Kittelsen kujutas oma teostel sageli rahvuslikke motiive, on ta Norras üsna tuntud ja lugupeetud.

Norra black metal'i ansambel Burzum on kasutanud Kittelseni teoseid oma albumite kaanepiltidena.

Kittelseni maale ja joonistusi[muuda | muuda lähteteksti]

Illustratsioonid raamatule "Svartedauen" ("Must surm")[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]