Teremin

Barbara Buchholz mängib tereminil.

Rootsi bänd Detektivbyrån.

Teremin on Lev Termeni 1919 leiutatud ja 1928 patenteeritud iseloomuliku tämbriga muusikainstrument.

Tereminis tekitatakse heli ostsillaatorite abil. Teremin loob enese ümber elektrivälja. Kui panna käsi antenni lähedale, muudab keha elektrivälja, mida kasutatakse heli tekitamiseks. Vertikaalne antenn muudab heli kõrgust ja horisontaalne valjust. Enamik mängijaid juhib parema käega heli kõrgust ja vasakuga valjust.

Tämbri poolest on teremin väga sarnane ondes Martenot'ga, kuid erinevalt sellest ei puuduta mängija muusikariista kätega, vaid käsi kahele antennile lähendades või neist kaugemale viies.

Valmistatud on ka sõrmlauaga teremine, kuid levinud on siiski nii-öelda traditsioonilised tereminid. Muuhulgas alustas Robert Moog, keda peetakse esimese moodsa süntesaatori (Minimoog) isaks, keskkooliõpilasena tereminide ehitamist ja tema loodud ettevõte toodab neid tänapäevani.

Tereminist on lihtne häält kätte saada, erinevalt näiteks viiulist, millel algaja esimesed poognatõmbed tekitavad väga ebameeldivat heli. Seevastu kulub mitu aastat õppimiseks, kuidas tekitada muusikalaadset heli. See on üks põhjustest, miks elukutselisi tereministe on nii vähe. Erinevalt kõigist teistest muusikariistadest puudub tereminimängijal igasugune tagasiside seadme poolt peale heli: pole keele pingsust nagu keelpillidel, õhusamba survet nagu puhkpillidel ega muud. Mängija peab toetuma üksnes sellele, mida ta kuuleb, ja helikõrgust korrigeerida saab ainult siis, kui helitugevus erineb nullist. Kui näiteks klaver mängib kindlaid noote, siis tereminil on võimalikud kõik helikõrgused ja kindlaid noote on raske saavutada. Nootide asukohta ei saa ka antennidele märkida, sest ostsillaatori häälestus kipub aegamööda ära vajuma.

Teremini pidev helikõrguse vahemik soodustab glissando mängimist, aga see ei sobi igasse muusikateosesse. Selle vähendamiseks on vaja kasutada järske ja täpseid käeliigutusi. Nende abil on võimalik saavutada isegi staccato efekti. Käte väikesed kiired liigutused põhjustavad tremolo või vibrato efekti.

Tavaliselt on muusikariista mängimises pausi tegemiseks vaja üksnes mängimine lõpetada. Seevastu tereminil tuleb pause mängida umbes samuti nagu nootegi.

Teremini kasutamine peaaegu lõppes pärast uuemate elektrooniliste instrumentide leiutamist, mida oli lihtsam õppida. Tereminimuusika on jäänud nišitooteks, kuid päriselt pole seda kunagi kasutamast lakatud.

Teremini on kasutatud palju avangardmuusikas, samuti 1950-ndate ulme- ja õudusfilmides. Nüüdisajal tarvitatakse teremini näiteks Briti krimisarja "Midsomeri mõrvade" ("Midsomer murders") tunnusmuusikas.

Tänapäeval valmistatakse lisaks traditsioonilistele tereminidele ka digijuhtimisega teremine (näiteks juhitakse aparaati optilise või MIDI sisendi kaudu). Samuti saab moodsat teremini kasutada teiste instrumentide juhtimiseks (näiteks CV väljundi või MIDI väljundi kaudu).

Tuntud tereminimängijaid

Bud Averill (189?-1957) Lucie Bigelow Rosen (1890–1968) Jean Ven Robert Hal (sündinud 1970) Samuel Hoffman (1903–1967) Clara Rockmore (1911–1998) Jimmy Page (sündinud 1944) Jean Michel Jarre (sündinud 1948) Eric Ross (sündinud 1948) Bruce Woolley (sündinud 1953) Peter Pringle (sündinud 1954)

Pekkanini (sündinud 1952) Barbara Buchholz (1959–2012) Lydia Kavina (sündinud 1967) Masami Takeuchi (sündinud 1967) Dalit Warshaw (sündinud 1974) Taavi Kerikmäe (sündinud 1976) Pamelia Kurstin (sündinud 1976) Randy George (sündinud 1978) Carolina Eyck (sündinud 1987) Gak Sato (sündinud 1969)

H. Whipple Abbott Celia Sheen Lana Aksyonova Dorit Chrysler Charlie Draper Rom Chiaki Darryl Kubian Charles Richard Lester Shueh-li Ong Armen Ra Kip Rosser

Vaata ka

• Birotron
• Chamberlin
• Computer Music Melodian
• Fairlight CMI
• Mellotron
• Ondes Martenot
• Optigan
• Orchestron

Välislingid

• Lev Sergeivitch Termen: The Inventor of the Theremin
• History of the Theremin
• Teremini tööpõhimõte ja iseloomustus
• Filmi Mõrvad Midsomeris tunnusmuusika, esitab Celia Sheen