Teremin

Allikas: Vikipeedia
Barbara Buchholz teremini mängimas.
Rootsi bänd Detektivbyrån.

Teremin on Lev Termeni 1919. aastal leiutatud ja 1928. aastal patenteeritud iseloomuliku tämbriga muusikainstrument.

Tereminis tekitatakse heli ostsillaatorite abil. Teremin loob enese ümber elektrivälja. Kui panna käsi antenni lähedale, muudab keha elektrivälja. Seda kasutatakse heli tekitamiseks. Vertikaalne antenn muudab heli kõrgust ja horisontaalne valjust. Enamik mängijaid juhib parema käega heli kõrgust ja vasakuga valjust.

Tämbri poolest on teremin väga sarnane ondes Martenot'ga, kuid erinevalt sellest ei puuduta mängija muusikariista kätega, vaid käsi kahele antennile lähendades või kaugemale viies.

Valmistatud on ka sõrmlauaga teremine, kuid levinud on siiski nii-öelda traditsioonilised tereminid. Muuhulgas alustas Robert Moog, keda peetakse esimese moodsa süntesaatori Minimoog isaks[viide?], keskkooliõpilasena tereminide ehitamist ja tema loodud ettevõte toodab neid tänapäevani.

Tereminist on lihtne häält kätte saada, erinevalt näiteks viiulist, millel algaja esimesed poognatõmbed tekitavad väga ebameeldivat heli. Seevastu aga kulub mitu aastat õppimiseks, kuidas tekitada muusikalaadset heli. See on üks põhjustest, miks elukutselisi tereministe on nii vähe. Erinevalt kõigist teistest muusikariistadest puudub tereminimängijal igasugune tagasiside seadme poolt peale heli: pole keele pingsust nagu keelpillidel, õhusamba survet nagu puhkpillidel ega muud. Mängija peab toetuma üksnes sellele, mida ta kuuleb, ja helikõrgust saab korrigeerida ainult siis, kui helitugevus erineb nullist. Kui näiteks klaver mängib kindla kõrgusega noote, siis tereminil on võimalikud kõik helikõrgused ja kindlaid noote on raske saavutada. Nootide asukohta ei saa ka antennile märkida, sest ostsillaatori häälestus kipub aegamööda ära vajuma.

Teremini helikõrguse pidev, liigendamata vahemik soodustab glissando mängimist, aga see ei sobi igasse muusikateosesse. Selle vähendamiseks on vaja kasutada järske ja täpseid käeliigutusi. Nende abil on võimalik saavutada isegi staccato efekti. Käte väikesed kiired liigutused tekitavad tremolot või vibratot.

Muusikariista mängimisel on pausi tegemiseks tavaliselt vaja üksnes mängimine lõpetada. Seevastu tereminil tuleb pause mängida umbes samuti nagu nootegi.

Teremini kasutamine peaaegu lõppes pärast uuemate elektrooniliste instrumentide leiutamist, mida oli lihtsam õppida. Tereminimuusika on jäänud nišitooteks, kuid päriselt pole seda kunagi kasutamast lakatud.

Teremini on kasutatud palju avangardmuusikas, samuti 1950-ndate ulme- ja õudusfilmides. Praegusel ajal tarvitatakse teremini näiteks Briti krimisarja "Midsomeri mõrvad" ("Midsomer murders") tunnusmuusikas.

Lisaks traditsioonilistele tereminidele valmistatakse tänapäeval ka digijuhtimisega teremine (näiteks juhitakse aparaati optilise või MIDI sisendi kaudu). Samuti saab moodsat teremini kasutada teiste instrumentide juhtimiseks (näiteks CV väljundi või MIDI väljundi kaudu).

Tuntud tereminimängijaid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]