Tedremaran

Allikas: Vikipeedia
Tedremaran
Potentilla erecta01.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Roosõielised Rosaceae
Perekond: Maran Potentilla
Liik: Tedremaran
Ladinakeelne nimetus
Potentilla erecta
Uspenski ex Ledeb.

Tedremaran (Potentilla erecta) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.[1]

Tedremaran kasvab kogu Euroopas, Ees-Aasias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis kuni Altai kraini.

Eestis on tederemaran sage[2][1].

Tedremaran eelistab happelisi muldasid. Ta kasvab niisketel niitudel, loodudel, raiesmikel, metsaservadel ja hõredates metsades[1].

Tedremaranal on mitu tõusvat või püstist vart, mis on hulganisti koos. Varred on peenikesed, hõredalt karvased ja harunevad tipus, enamasti punased. Varred on 15–25 cm kõrged.[1]

Juurmised lehed on pika rootsuga ja kolmetised. Seevastu kolm varrelehte on peaaegu rootsuta ja tunduvad koos suurte abilehtedega varrel männast moodustavat. Lehed on alt kaetud siidjate hõbedaste karvadega ja on pealt rohelised.[1]

Taime mittejuurduv risoom on jäme ja puitunud. See on väljast pruun ja seest punakas. Risoomi on kasutatud naha parkimisel ja punase värvi saamiseks.[1]

Õied on 4 erekollase kroonlehega[2], pikkadel karvastel õieraagudel paiknevad üksikõied[1]. Kroonlehtede arvu poolest erineb ta teistest maranatest[1]. Õie läbimõõt on kuni 1 cm[1]. Õitseaeg on juuni ja juulis[2] või kuni augustini[1].

Vili on pähkel, mida on ühel taimel 2–8. Viljad on munajad või kergelt tünjad, siledad, harvem kergelt krobelised, oliivikarva ja süüa ei kõlba.

Tedremaran on hea meetaim.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Tedremaran Potentilla erecta herba.folklore.ee
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu 2007, lk. 159

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]