Türosiinkinaas

Allikas: Vikipeedia

Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist. Inimese genoomis on kodeeritud kokku ligi 540 proteiinkinaasi, millest türosiinkinaasid (ligi 90) moodustavad väiksema osa, võrreldes seriin-/treoniinkinaasidega (viimased katalüüsivad vastavalt seriini- ja treoniinijääkide fosforüülimist).[1][2]

Mitmed türosiinkinaasid läbivad raku plasmamembraani ja seovad rakuvälises keskkonnas kasvufaktoreid (nt epidermaalne kasvufaktor e EGF, veresoonte endoteeli kasvufaktori e VEGF) või insuliini ning käivitavad seejärel signaaliradu raku sees. Selliseid türosiinkinaase nimetatakse ka retseptorkinaasideks (nt EGFR, HER2, ALK). Teised türosiinkinaasid ei läbi ise rakumembraani, kuid moodustavad komplekse rakumembraanis paiknevate retseptoritega (näiteks immuunsüsteemi T- ja B-rakkudes). Selliseid türosiinkinaase nimetatakse tsütosoolseteks türosiinkinaasideks või retseptoriga seotud türosiinkinaasideks (nt Src).[3][4]

Türosiinkinaasid omavad olulisi füsioloogilisi rolle, tagades muuhulgas rakkude kasvu ja reageerimist tsütokiinidele. Samas on mitmete türosiinkinaaside anomaalselt kõrge ekspressioonitase omane vähirakkudele. Türosiinkinaaside liigset ensümaatilist aktiivsust saab blokeerida inhibiitorite abil ning mitmed selektiivsed türosiinkinaaside inhibiitorid (nt imatiniib, lapatiniib) on kasutusel ka vähi sihtmärkravis.[5]

Retseptor-türosiinkinaasi aktiveerumise skeem. Signaalmolekuli (nt kasvufaktori) seostumisel retseptorile toimub viimase dimeriseerumine ja aktiveerumine, kus retseptor-türosiinkinaas fosforüülib kõigepealt iseennast. Tulemusena saavad fosforüülitud türosiinijääkidega seostuda teised valgud, mis vahendavad infot ja käivitavad signaaliradu raku sees. Tõlge inglise keelest: Binding site for signal molecule, signaalmolekuli sidumistasku; α-helix in the membrane, rakumembraani läbiv alfaheeliks; Lipid bilayer (cell membrane) - lipiidne kaksikkiht (rakumembraan); Inactive messenger proteins - aktiveerumata olekus valgulised signaali edasikandjad; activating molecules - aktiveeriv molekul; signaling cascade - signaaliülekanne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kuuse, Sulev; Maimets, Toivo (2023). Rakubioloogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 524–531. ISBN 9789916271551.
  2. Duong-Ly, Krisna C.; Peterson, Jeffrey R. (2013). "The human kinome and kinase inhibition". Current Protocols in Pharmacology. Chapter 2: Unit2.9. DOI:10.1002/0471141755.ph0209s60. ISSN 1934-8290. PMC 4128285. PMID 23456613.
  3. Hubbard, Stevan R.; Miller, W. Todd (2007). "Receptor tyrosine kinases: mechanisms of activation and signaling". Current Opinion in Cell Biology. 19 (2): 117–123. DOI:10.1016/j.ceb.2007.02.010. ISSN 0955-0674. PMC 2536775. PMID 17306972.
  4. Siveen, Kodappully S.; Prabhu, Kirti S.; Achkar, Iman W.; Kuttikrishnan, Shilpa; Shyam, Sunitha; Khan, Abdul Q.; Merhi, Maysaloun; Dermime, Said; Uddin, Shahab (19. veebruar 2018). "Role of Non Receptor Tyrosine Kinases in Hematological Malignances and its Targeting by Natural Products". Molecular Cancer. 17 (1): 31. DOI:10.1186/s12943-018-0788-y. ISSN 1476-4598. PMC 5817858. PMID 29455667.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  5. Pandey, Ruchi; Kapur, Reuben (2018). "Kinase inhibitors in clinical practice: An expanding world". The Journal of Allergy and Clinical Immunology. 141 (2): 522–524. DOI:10.1016/j.jaci.2017.07.016. ISSN 1097-6825. PMC 5848208. PMID 28801197.