Soojumikas

Soojumikas
Saussurea alata
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Astrilaadsed Asterales
Sugukond	Korvõielised Asteraceae
Perekond	Soojumikas Saussurea

Soojumikas (Saussurea) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Sellesse perekonda kuulub umbes 300 liiki, mis kasvavad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes ja tundras, samuti mägedes alpiniitudel.

Perekonnanime pani šveitsi botaanik Augustin Pyramus de Candolle šveitsi teadlaste Horace-Bénédict de Saussure'i (1740–1799) ja Nicolas-Théodore de Saussure'i (1767–1845) auks.

Need on mitmeaastased rohttaimed, mille kõrgus ulatub 5–10 cm kõrgustest alpiniiduliikidest kuni 3 m kõrguste ohakalaadsete taimedeni. Lehed moodustavad tiheda kodariku ja siis kasvavad sellest spiraalselt mööda õievart ülespoole. Õied on torujad ja mõlemasoolised, valged kuni lillad ning moodustavad väikese õisiku. Üksikõiega liike on vähe. Sageli ümbritsevad seda sama värvi tihedad villakarvad. Vill on kõige tihedam kõrgmäestikuliikidel ja aitab kaasa lillede termoregulatsioonile, vähendades öiseid külmakahjustusi ja intensiivse kõrgmäestikupäikese ultraviolettkiirgusest põhjustatud kahjustusi.

Lehed on vahelduvad, terve kuni lõhestatud leheservaga.

Vili on sulgkarvadest koosneva pappusega seemnis, mis levib tuule abil.

Mitut Himaalaja soojumikaliiki kasvatatakse ilutaimena kaunite villakate õisikute tõttu. Nad on kasvatamiseks ühed kõige keerulisemad taimed, sest on kohastunud eluks 3½–5 km kõrgusel merepinnast karmis kliimas, mille hulka kuuluvad jahedad temperatuurid, pikk (8–10 kuud) talvine puhkeperiood ja niiskuse hea loodusliku äravooluga huumusrikkad kruusased mullad.

Eestis

Eestis kasvab selle perekonna üks liik – eesti soojumikas (Saussurea esthonica) – või teise taksonoomia järgi alpi soojumikas (Saussurea alpina), mille alamliik on eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica).

Vaata ka

• jumikas