Sofonisba Anguissola

Allikas: Vikipeedia
Sofonisba Anguissola
Self-portrait at the Easel Painting a Devotional Panel by Sofonisba Anguissola.jpg
Autoportree, 1556
Sünniaeg umbes 1532
Cremona, Lombardia, Itaalia
Surmaaeg 16. november 1625
Palermo, Sitsiilia, Itaalia
Rahvus itaallanna
Tegevusala maalikunst, portreemaal, joonistamine
Kunstivool hilisrenessanss
Patroonid Felipe II

Sofonisba Anguissola (kirjutatud ka kujul Anguisciola) (umbes 1532 Cremona16. november 1625 Palermo) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik.

Kunstnikutee[muuda | redigeeri lähteteksti]

1554. aasta reisil Rooma tutvustati teda Michelangelole, kes olevat kohe märganud neiu talenti. Milanos maalis ta Alba hertsogit. Karjääri pöördepunktiks sai Madriid, kus Anguissolast sai õukonnakunstnik (15591578). Lisaks ametlike portreede maalimisele Hispaania õukonnas oli ta juhtivaks portreemaalijaks veel ka Palermos, Pisas ja Genovas.

Autoprotreed ja maalid perekonnaliikmetest olid tema töödes kõige sagedasemateks teemadeks. Vanemaks saades maalis ta ka religioosse ainestikuga teoseid. Kahjuks on paljud Anguissola religioosse ainestikuga teosed kaduma läinud. Vanemas eas, silmanägemise nõrgenedes, sai Anguissolast rikas kunstide patroon. 1624. aastal Sofonisbaga kohtunud flaami kunstnik Anthonis van Dyck märkis, et ehkki Anguissola silmanägemine oli nõrgenenud, oli vana daam siiski vaimselt ergas. Kunstnik suri Palermos 1625. aastal, 93 aasta vanuses. Anguissola looming on avaldanud kestvat mõju kunstnike järgnevatele põlvkondadele. Tema maalid on pandud välja paljudes kunstigaleriides, sealhulgas Bergamos, Budapestis, Madriidis (Prado), Napolis, Sienas ja Uffizi galeriis Firenzes.

Anguissola perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sofonisba Anguissola sündis Cremonas, Lombardias, 1532. aasta paiku. Ta oli perekonna seitsmest lapsest vanim ning tal oli viis õde.

Perekonnapea, Amilcare Anguissola, julgustas tütreid (Sofonisba, Elena, Lucia, Europa, Minerva ja Anna Maria) arendama ja täiustama oma oskusi. Neljast õest (Elena, Lucia, Europa ja Anna Maria) said kunstnikud, kuid Sofonisba oli õdedest vaieldamatult kõige meisterlikum ja tunnustatum. Elena jättis maalimise, et saada nunnaks. Nii Anna Maria kui Europa loobusid maalimisest pärast abiellumist, Lucia Anguissola aga, kes oli Sophonisba õdedest kunstnikuna kõige andekam, suri noorelt. Sofonisba õest Minervast sai kirjanik ja ladina keele õpetlane. Sophonisba vend Asdrubale õppis muusikat ja ladina keelt, kuid mitte maalimist.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Chadwick, Whitney (1990). Women, Art, and Society. London: Thames and Hudson. ISBN 0-500-20354-7.
  • Ferino-Pagden, Sylvia; Kusche, Maria (1995). Sofonisba Anguissola: A Renaissance Woman. National Museum of Women in the Arts. ISBN 0-940979-31-4.
  • Harris, Ann Sutherland; Nochlin, Linda (1976). Women Artists: 1550–1950. New York: Los Angeles County Museum of Art, Knopf. ISBN 0-394-41169-2.
  • Perlingieri, Ilya Sandra (1992). Sofonisba Anguissola. Rizzoli International. ISBN 0-8478-1544-7.
  • Pizzagalli, Daniela (2003) (in Italian). La signora della pittura: vita di Sofonisba Anguissola, gentildonna e artista nel Rinascimento [The Lady of the Painting: The Life of Sofonisba Anguissola, Gentlewoman and Artist of the Renaissance]. Milan: Rizzoli. ISBN 8817995096.
  • Boullosa, Carmen (in Spanish). La virgen y el violín [The Virgin and the Violin]. Madrid: Editorial Siruela; Mexico: Debolsillo, Random House Mondadori. (a novel on Sofonisba Anguissola's life)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]