Anthonis van Dyck

Allikas: Vikipeedia
Autoportree päevalillega

Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antverpen9. detsember 1641 London) oli flaami maalikunstnik.

Teda tuntakse peamiselt portretistina.

Van Dyck sündis jõukate vanemate lapsena. Tema anne avaldus varakult ja juba 1609 hakkas ta Hendrick van Baleni juures maalikunsti õppima. Juba 1615 asutas ta endast veel 2 aastat noorema kunstniku Jan Brueghel nooremaga oma töökoja ja 1618 võeti ta vaba meistrina vastu Antverpeni Püha Luuka gildi.

Seejärel töötas van Dyck mõned aastad Peter Paul Rubensi ateljees esimese assistendina. Rubens oli sel ajal Antverpeni juhtiv kunstnik. Tema mõju van Dyckile oli tohutu ja Rubens pidas van Dycki oma parimaks õpilaseks. Nende stiilid on sarnased ja Rubens kasutas üsna palju alltöövõttu: laskis teistel kunstnikel oma jooniste ja eskiiside järgi maalida või oma alustatud maalid lõpetada ja viimistleda.

Aastal 1620 viibis van Dyck neli kuud Inglismaal, kus töötas James I heaks. Aastail 16211627 viibis ta Itaalias.

Aastal 1632 sõitis van Dyck taas Londonisse ja temast sai Charles I õuekunstnik. Sel korral jäi ta Londonisse oma elu lõpuni. Ta maalis Charles I-st hinnanguliselt nelikümmend portreed ja kuninganna Henrietta Mariast kolmkümmend, lisaks nende lapsi ja õukondlasi. Vahel tegi ta ühest maalist mitu koopiat, sest need maalid olid mõeldud diplomaatiliste kingitustena või kingitustena kuninga toetajatele.

Kuningas tasus van Dyckile rikkalikult, tõstis ta aadliseisusse ja andis talle 1638 kuninganna õuedaami leedi Mary Ruthveni naiseks, kuid surres jättis kunstnik järele vähe varandust, sest tema elustiil oli samuti luksuslik, kohane pigem printsile kui aadlikule, ja ta kulutas kõik ära.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Perekonna portree" (1621)
  • "Charles I portree"

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]