Sindhi keel

Allikas: Vikipeedia
sindhi keel (Sindhī, सिन्धी[1])
Kõneldakse  Pakistanis (18 500 000)
 Indias (2 800 000)
Piirkonnad Sindhi provintsi kaguosa, India lääneosa
Kokku kõnelejaid 21,5 miljonit[2]
Keelesugulus

indoeuroopa keeled
 indoiraani keeled
  India ehk indoaaria keeled
   Loode-India rühm



    Sindhi keeled
     sindhi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel  Pakistanis
 Indias

Sindhi keel (Sindhī, सिन्धी)[1] on indoeuroopa keelkonna india ehk indo-aaria rühma Sindhi alarühma kuuluv keel.[3]

Seda kõneldakse põhiliselt Pakistanis Sindhi provintsi kaguosas ja Indias,[4] aga ka immigrantide kogukondades Araabia Ühendemiraatides, Belize'is, Kanadas, Filipiinidel, Singapuris, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.[3] Ametikeel on see kahes riigis: Pakistanis (18 500 000 kõnelejat) ja Indias (2 800 000 kõnelejat).[2]

Foneetika ja fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sindhi keeles on 46 konsonanti ja 16 vokaali.[5]

Enamik sindhi keele silpidest lõpeb vokaali või poolvokaaliga, vaid vähesed lõpevad konsonandiga. Konsonantühendeid esineb harva.[6]

Sindhi keeles on palju vokaale, mis võivad olla pikad või lühikesed. Nende pikkust märgitakse pikkusmärgiga (nt ū). Lisaks on kõigil vokaalidel nasaalsed vasted, mis on märgitud tildega (nt ũ).

Vokaalfoneemide jagunemine sindhi keeles[6]
eesvokaalid keskvokaalid tagavokaalid
kõrged vokaalid i – ī – ĩ u – ū – ũ
keskkõrged vokaalid e – ē – ẽ o – ō – õ
madalad vokaalid a – ā – ã

Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]

Sindhi keeles on konsonante rohkem kui enamikus teistes indoiraani keeltes. Esineb aspireeritud ja aspireerimata sulghäälikuid, afrikaate ja nasaale, näiteks p—pʰ, t—tʰ, k—kʰ, b—bʰ, d—dʰ, g—gʰ, tʃ – tʃʰ, /m/—/mʰ/,/ /n/—/nʰ/, /ɳ/—/ɳʰ/. Aspireeritud konsonante hääldatakse tugeva hõngusega.

Esineb apikaalseid ja retrofleksseid konsonante, näiteks /t/ – /ʈ/, /d/ – /ɖ/, /n/ – /ɳ/, /r/ – /ɽ/. Apikaalseid konsonante hääldatakse keeletipu abil suulage puudutades ja sel viisil õhu läbivoolu takistades, retrofleksseid aga painutatud keeletipuga, nii et keele alaosa puudutab suulage.

Sindhi keelel on ebatavaliselt suur hulk konsonante /ɓ, ɗ, ʄ, ɠ/, mille hääldamisel surutakse õhku häälepiluga allapoole, mitte välja. Selliseid häälikuid teistes indoiraani keeltes ei esine.

/ʃ/ = sh ingliskeelses sõnas shop

/tʃ/ = ch ingliskeelses sõnas chop

/x/, /ɣ/ – inglise keeles vasteid pole

/ɲ/ = esimene n ingliskeelses sõnas canyon

/ŋ/ = ng ingliskeelses sõnas song

/mʰ/, /nʰ/, /ɳʰ/ – inglise keeles vasteid pole

/ʋ/ mõistetakse kui /w/ või /v/

/j/ = y ingliskeelses sõnas yet[6]

Sõnarõhk[muuda | muuda lähteteksti]

Rõhk ei määra muidu identsete sindhikeelsete sõnade tähendust. Tavaliselt on rõhutatud sõna tugevaim silp. Konsonandist ja vokaalist koosnevad silbid on tugevamad kui ainsast vokaalist koosnevad silbid. Konsonandist ja mitmest vokaalist koosnevad silbid on tugevamad kui konsonandist ja ühest vokaalist koosnevad silbid.[6]

Nimisõnad, omadussõnad ja asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Sindhi keele nimisõnu iseloomustab keerukas tüvemuutuste ja järelliidete süsteem.

  • Määratakse sugu (nais- või meessugu), nimisõna käändub.
  • Arvukategoorial on kaks liiget nagu eesti keeleski (ainsus ja mitmus).
  • Kaheksa käänet: nominatiiv, akusatiiv, daativ, genitiiv, ablatiiv, lokatiiv, instrumentaal, vokatiiv; käändeid märgitakse muutustega nimisõna tüves ja järelliitega.

Omadussõnu käänatakse täpselt nagu nimisõnu, neil on sama sugu, arv ja kääne. Asesõnad muutuvad arvus ja käändes.[6]

Verbid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaks aspekti: imperfektiivne ja perfektiivne

Sõnajärg[muuda | muuda lähteteksti]

Üldjuhul kasutatakse SOV (subjekt, objekt, verb) sõnajärge, aga seda võib millelegi tähelepanu juhtimiseks või millegi rõhutamiseks ka muuta.[6]

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

heeu na'ndhr^o b^aaru aahe – tema (meessoost) on väike laps

heea na'ndhr^ee b^aar aahe – tema (naissoost) on väike laps

heeu mu'nhi'njo d^aad^o aahe – tema on minu vanaisa (isa isa)[7]

Kiri[muuda | muuda lähteteksti]

Sindhi keele kirjutamisel kasutatakse kahte kirja: muudetud araabia kirja (kasutatakse nii Pakistanis kui ka Indias) ja devanaagari kirja (kasutab osa Indias elavatest sindhi keele kõnelejatest). Sindhi keelt saab kirjutada ka ladina kirjas, mida kasutatakse aina enam elektroonilisel suhtlemisel.[6]

Kuna sindhi keelel on palju rohkem konsonante ja vokaale kui araabia keelel, on selle kirjapanekuks loodud uusi tähti, kasutades tähe põhikujusid muutvaid diakriitilisi märke. Seega koosneb ortograafia 52 konsonandi grafeemist, 10 vokaalisümbolist ja hulgast diakriitikutest. Sindhi keelt kirjutatakse nagu araabia keeltki paremalt vasakule ning lühikesed vokaalid sõnades jäetakse kirjavormis välja. Lühikesed vokaalid pannakse kirja ainult diakriitikutena eelneva konsonandi peal (välja arvatud sõna alguses).[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 [1]Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (loetud 26.10.2013)
  2. 2,0 2,1 2,2 [2] UCLA Language Materials Project (loetud 26.10.2013)
  3. 3,0 3,1 [3] Ethnologue (loetud 17.09.2013)
  4. [[4]] Omniglot (loetud 31.10.2013)
  5. [5]Wikipedia (loetud 27.10.2013)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 [[6]] About World Languages (loetud 31.10.2013)
  7. [7]Chandiramani (loetud 31.10.2013)