Tulevik (keeleteadus)

Allikas: Vikipeedia

Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele. Eesti keeles puudub erivorm tuleviku väljendamiseks.

Tuleviku väljendamine eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuleviku väljendamine tegusõna olevikuvormi abil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olevikku kasutatakse ka tulevikus toimuva tegevuse väljendamiseks: tegusõna jäetakse olevikku ja vajaduse korral kasutatakse tulevikulisuse väljendamiseks ajamäärusi, nagu homme, edaspidi, järgmisel päeval, lähemal ajal, tulevikus või tulevikutähendusega tegusõnu, nagu tuleb, hakkab, saab, jääb.

Homme läheme vanaema juurde

Tulevikus lennatakse ka autodega

Tuleval aastal me enam uusi puid ei istuta

Siia tuleb uhke maja

Tuleviku väljendamine sihitisekäänete abil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegusõna on olevikuvormis, tegevuse tulevikulisust näitab täissihitis

Ta ehitab endale uhke maja (sihitis)

Ta kirjutab sellest reisist raamatu (sihitis)

Ta ostab kaubamajast kevadjaki (sihitis)

Tuleviku väljendamine saama abil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elu saab seal olema lõbus

Meie kodu saab olema väga hubane

Publik saab nautima seda etendust

Saama olevikuvorm + tud-partitsiip seisundimäärusena.

Tal saab artikkel kirjutatud

Tuleviku väljendamine hakkama abil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hakkama + ma-tegevusnimi (+ ajamäärusega või muuga kindlaks määratud vaatlushetk tulevikku).

Järgmisel sajandil hakkame paremini elama

Ta hakkab sööma

Hakkama + ma-infinitiiv väljendab situatsiooni, mis on tulevikus tõenäoline ja mille alged on olevikus olemas.

Pomm hakkab plahvatama

Laps hakkab kukkuma

Tuleviku väljendamine olema abil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olema + tud-partitsiip koos ajamäärusega.

Homseks on tal artikkel kirjutatud

Olema + hetkelist tegevust väljendava verbi ma-tegevusnime seesütlev vorm –mas.

Pomm on plahvatamas

Laps on kukkumas

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erelt, Mati jt 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  • Erelt, Mati jt 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]