Rescheni kuru
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2017) |
 | Artiklis puuduvad viited. (November 2017) |
Rescheni kuru (saksa: Reschenpass; itaalia: Passo di Resia) on mäekuru üle Alpide peaaheliku, mis ühendab Ülemist Inni orgu põhjas Vinschgau piirkonnaga lõunas. 1919. aastast on piir Itaalia Lõuna-Tirooli ja Austria Tirooli vahel ligikaudu veelahkmel, kuru haripunkt kõrgusel 1504 m on täielikult Itaalia territooriumil.
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Reschen on üks peamisi kurusid Alpides, paiknedes Brenneri mäekuru (idas) ja Viamala (läänes) vahel. See on veelahkme osa Doonau (põhjas) ja Adige (lõunas) vahel.
Rescheni (Resia) küla paikneb otse veelahkmel, 1950. aastal ehitatud Reschensee veehoidla kaldal, ja on kuulus kellatorni poolest, mis kerkib veest Grauni valla esisel. Piir Austria Naudersiga jookseb kuru haripunktist umbes 2 km põhjas, kolmikpunkti suunas Šveitsi Valsotiga läänes.
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Talvised maksimumid võivad ulatuda umbes 8–10 °C, kuid võib olla ka nii külm kui −10 °C. Suvel võib maksimaalne temperatuur olla 25–28 °C, või nii madal kui ühekohalised arvud. Siiski püsivad minimaalsed temperatuurid üldiselt üle 0 °C.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Juba enne Rooma aega ühendas nimetu ratsatee Inni jõe orgu Adige (saksa: Etsch; ladina: Adesc) jõe oruga. Praegune Rescheni kuru oli osa Via Claudia Augustast, mis avati umbes aastal 50 pKr. Hiljem asendas seda Via Raetia üle Brenneri mäekuru, mis ehitati keiser Septimius Severuse käsul 2. sajandil, jäädes üheks vähestest Rooma teedest, mis viisid Raetia provintsi ja Augusta Vindelicorumisse. Keskajal oli kuru alternatiiviks Graubündeni kurudele läänes, kuigi 14. sajandist alates omandas paralleelne Brenneri mäekuru tee idas Bozenist Eisacki oru kaudu üha enam tähtsust.
Erinevalt laiast ja sujuvast lõunapoolsest küljest on Rescheni kuru põhjapoolsel küljel järsk ja kitsas pudelikael Finstermünzis (1188 m). Austria ertshertsog Sigismund ehitas aastal 1472 sinna linnuse ning aastani 1854 rajati Austria Tirooli krahvkonna ja Šveitsi vaheline tollihoone kahe kindlustatud silla vahele üle Inni jõe.
Austria insenerid Carl Ritter von Ghega (kes oli juba ehitanud Semmeringi raudteeliini Viinist läbi Alam-Austria ja Steiermargi Grazi) ja Joseph Duile plaanisid uut teed Naudersi kindlusest (1394 m) Cajetansbrückeni Pfundsi juures (972 m), mis ehitati ajavahemikus 1850–1854. See tee viis Rescheni kuruni piki idapoolset, Austria-poolset Inni kallast, ühendades Austria maad Austria pinnal. Veel üks mägitee viib Inni orus Šveitsi külast Martinast (Austria: Martinsbrück) kuni Norbertshöhe ja Naudersini, pakkudes lühemat teed Šveitsist Itaaliasse võrreldes pikema teega Cajetansbrücke kaudu. Ehitati ka mitmeid struktuure kavandatud raudteeühendusele, kuid nendest plaanidest loobuti lõpuks pärast Teist maailmasõda.