Raekoja plats (Tallinn)

Raekoja plats

Raekoja plats

Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südalinnas, kus asub Tallinna raekoda. Tallinna Raekoja platsi geograafilised koordinaadid on 59° 26′ 14″ N, 24° 44′ 42″ E.

Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus - kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigaks või vaatamisväärsuste alguspunktiks.

Raekoja platsi oli keskaegse all-linna keskpunkt, mille asukohast arvatakse ka kõigi Tallinna tänavate hoonete algussuunda (maja nr 1), platsilt saavad alguse vanalinna vanimad tänavad: Apteegi tänav, Dunkri tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Saiakang, Vanaturu kael, Voorimehe tänav, Raekoja tänav.

Plats on ka asukohaks eesti tähtsamaile jõulupuule. Ülestähendused näitavad, et esimene puu püstitati 1441. aastal, varem kui üheski teises Euroopa linnas. Vastavalt modernsetele kommetele süütab linnapea esimese küünla, alates sellest süüdatakse jõulutuli ka teistes linnades ja inimeste kodudes, et märkida jõuluhooaja algust detsembris.

Raekoja platsi põhjakülje hooned

Raekoja plats võõrustab tähtsamaid üritusi iga-aastastel Vanalinna päevadel juunis ning suvi läbi on see välikohvikute ja vabaõhukontsertide tegevuskoht.

Raekoja platsi hoonestus

• Tallinna raekoda, Raekoja plats 1;
• Hoone, Raekoja plats 4/Dunkri tänav 2;
• Hoone, Raekoja plats 5 /Voorimehe tänav 1;
• Jegorowi maja, Raekoja plats 8/ Mündi tänav 3/Pikk tänav 12/Kinga tänav 6;
• Hoone, Raekoja plats 9/Mündi tänav 1;
• Hoone, Raekoja plats 10/Mündi tänav 2/Saiakang 1;
• Tallinna Raeapteek, Raekoja plats 11/ Apteegi tänav 1/ Saiakang 2
• Hoone, Raekoja plats 12/Apteegi tänav 2;
• Hoone, Raekoja plats 13;
• Õpetajate maja, Raekoja plats 14;
• Hoone, Raekoja plats 15;
• Tudengimaja, Raekoja plats 16;
• Hoone, Raekoja plats 17;
• Matkamaja, Raekoja plats 18;

Ajalugu

Muistse asustusalana on praegune Raekoja plats seda ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Juba vanadel aegadel oli Tallinn Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht oma hästi ligipääsetava sadama, heade ühendusteede ja soodsa asukoha tõttu. 10. sajandil sadama ja turu kaitseks ehitatud Toompea linnus lõi eeldused püsiva asustuse tekkeks. 10.–11. sajandil hakkas linnuse jalamile, praeguse Pika jala tänava ja Vana turu vahelisele alale kerkima eesti kaupmeeste ja käsitööliste linnataoline asula. Selle esialgse asula siseväljakuks ja ühtlasi turuplatsiks oli sisemaalt tulevaid kaubateid, sadamasse viivaid teid ühendav väljak, millest hiljem kujunes Raekoja plats.

Pärast Tallinna hõivamist taanlaste poolt 1219. a.-l jäi Raekoja plats laienema hakanud all-linna keskseks väljakuks. Raekoja platsi äärde kerkisid linnakodanike elamud ja ühiskondlikud hooned. Uute majade ehitust soodustas kohaliku ehitusmaterjali paekivi suur varu.

1944. aasta märtsipommitamises hävinenud Vaekoda, Tallinna Raekoja platsil. Vaekoja varemed lammutati lõplikult 1946. aastal

Raekoja platsi nime lugu

Raekoja platsi on mainitud esmakordselt 1313 ladinakeelse nimega forum, 1371 alamsaksakeelse nimega market. Hiljem on seda nimetatud Vanaks turuks (1442) ja Uueks turuks (Neuer Markt). 1554. aastal ehitati turu juurde ka Vaekoja hoone. 18. sajandi lõpus Viru väljaku äärde tekkinud vene kaupmeeste kauplemiskoha Vene turu vastandina hakati Raekoja platsi kutsuma Saksa (Deutscher Markt) või ka Suureks turuks, pärastpoole Rootsi turuks (Schwedischer Markt, Шведскій рынокъ).

Suur turg tegutses kuni Tallinna raekoja esisel platsil 1896. aastani.

1923. aastal sai Raekoja plats oma ametlikult kinnitatud nime Raekoja plats.

Kirjandus

• Rasmus Kangropool. Raekoja plats, 1975.