Räpina kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Räpina kirik.

Räpina kihelkond (võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas.

Kihelkond moodustati 1630. aastal Põlva ja Võnnu kihelkondade äärealadest. [1] Kihelkonnakirikuks oli Miikaeli kirik.

Kui 19. sajandi alguses pandi talupoegadele perekonnanimed, sündis Räpina kihelkonnas omamoodi rekord - enam kui 4/5 antud nimedest olid unikaalsed ehk sellised, mida mujal Eestis ei esinenud. Selle üheks põhjuseks oli Räpina kihelkonnale omase nime lõpu "-ing" kasutamine[2] (nt Jüring, Seping, Saksing).

Sisukord

Räpina kihelkonna mõisad [muuda]

Kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 11 karjamõisat. [1]

Räpina kihelkonna vallad [muuda]

Räpina kihelkonna pärand [muuda]

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on 2008. aasta seisuga Räpina kihelkonnast kokku 680 museaali. Liigiti on pooled kogutud esemetest tekstiil ja rõivastus, üle saja eseme on majapidamisriistu, üle poolesaja käsitöötehnika ja elatusalade valdkonnast ning kümmekond liikumisvahendit. Esimest korda käidi kihelkonnast ERM-ile vanavara kogumas 1911. aastal.[3]

Kihelkonna alad tänapäeval [muuda]

Enamik pikliku kujuga kihelkonnast kuulub tänapäeval Põlva maakonda, põhjatipp Meeksi ja Mehikoorma ümbruses, seal hulgas ka Piirissaar, kuulub Tartu maakonda Meeksi valda. Kihelkonna keskosa alad moodustavad Räpina valla, lõunapoolsed alad jäävad Veriora valda. Väike kihelkonna idaserv kuulub Mikitamäe valda. Väga väike ala kihelkonna lääneservas kuulub ka Mooste valda.[1]

Viited [muuda]

  1. 1,0 1,1 1,2 Räpina kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 17. mai 2012)
  2. Perekonnanimede panekust Eestis. Kristiine Kurro, Karl Kurro
  3. Räpina kihelkond Eesti Rahva Muuseum

Välislingid [muuda]