Punane kärbseseen
Allikas: Vikipeedia
| Punane kärbseseen | ||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||||
| Amanita muscaria (L.:Fr.) Lam. |
Punane kärbseseen (Amanita muscaria) on üks levinumaid seeni Eestis.
Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukušis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta sisse talutud mitmele poole lõunapoolkerale, sealhulgas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna-Ameerikasse ja Lõuna-Aafrikasse. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma.
Hiljutised molekulaaruuringud näitavad, et punane kärbseseen tekkis tertsiaaris Siberi ja Beringia piirkonnas.
Täiskasvanuna on seene kübar 8–18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 5–20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas.
Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe.
Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape.
Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 30–90 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 12–24 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus.
Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka. Kui sissevõtmisest on möödunud alla tunni, aitab maoloputus. Kui sissevõtmisest on möödas alla 4 tunni, antakse aktiivsütt. Oksejuure abil oksendamist esile kutsuda ei soovitata mingil tingimusel. Kui patsient on deliiriumis või tõmbleb, tuleb ta kinni siduda ja vajadusel pidevalt jälgida. Bensodiasepiinid, näiteks diasepaam või lorasepaam, võivad aidata märatsushoogude, tõmblemise ja muu lihaste liigse aktiivsuse vastu, kuid need võivad tekitada ka hingamisraskusi. Korduv oksendamine on haruldane, ent kui see esineb, võib see põhjustada ihu liigse vedelikukaotuse või elektrolüütilise tasakaalustamatuse, nii et siis võib olla vajalik veenisisene rehüdratiseerimine või elektrolüüdiasendus. Teadvusekaotuse või kooma korral võib olla vajalik kunstlik hingamine. Hemodialüüs võib organismist mürkaineid eemaldada, kuid seda peetakse tavaliselt tarbetuks.
[redigeeri] Teisendid
Punase kärbseseene kõige levinum teisend kannab nime Amanita muscaria muscaria. Ülejäänud teisendid on sellele väga sarnased, kuid erinevad märkimisväärselt värvi poolest.
- Var. alba on valge.
- Var. americana on kollase või kollakas-oranži kübaraga.
- Var. flavivolvata on punane, kollaste täppidega, kasvab Ameerikas Lõuna-Alaskast Colombiani.
- Var. formosa on oranžikas-kollane.
- Var. guessowii värvus varieerub kollasest oranžini, kübara keskosa on rohkem oranž või punakas-oranž kui välimine osa.
- Var. persicina värvus varieerub lillast oranžini.
- Var. regalis ehk kuning-kärbseseen on maksapruun kollakasvalgete täppidega. Esineb ka Eestis.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
