Prantsusmaa piirkonnad

Prantsusmaa jaguneb 27 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 22 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemere. Korsika on territoriaalne kollektiivsus (prantsuse keeles collectivité territoriale), kuid üldises kasutuses peetakse seda piirkonnaks. Iga mandripiirkond ja Korsika jagunevad edasi departemangudeks, mida on emamaal piirkonna kohta 2 kuni 8, samas ülemere piirkonnad koosnevad vaid ühest departemangust. Piirkonna mõiste loodi ametlikult Detsentraliseerimise seadusega (2. märts 1982), mis andis piirkondadele seadusliku staatuse. Esimesed otsesed valimised piirkondade esinduskogudesse toimusid 16. märtsil 1986.

Roll [muuda]

Piirkondadel puudub eraldi seadusandlik võim ja seetõttu ei saa nad teha omale seadusi. Nad kehtestavad endale oma maksud ja vastutasuks saavad keskvalitsuselt kahaneva osa oma eelarvest. Neil on ka märkimisväärsed eelarved, mida haldavad piirkondade valimistel ametisse hääletatud esindajatest koosnevad piirkondade nõukogud (conseil régional).

Piirkonna esmane ülesanne on ehitada ja sisustada gümnaasiume. Märtsis 2004 avalikustas Prantsuse keskvalitsus vastuolulise plaani viia teatava mitteõpetava koolipersonali regulatsioon piirkondade võimu alla. Selle plaani kriitikud väitsid, et maksutulu ei olnud tulenevate kulude katteks piisav ja et sellised meetmed suurendaksid piirkondlikku ebavõrdsust.

Lisaks omavad piirkonnad märkimisväärset otsustusõigust infrastruktuuri kulutuste üle, näiteks haridus, ühistransport, ülikoolid ja teadustöö ning äride nõustamine. See tähendab, et vaesemate piirkondade, nagu Île-de-France või Rhône-Alpes, juhid võivad olla kõrgel kohal.

Ettepanek anda piirkondadele piiratud seadusandlik autonoomia kohtas märkimisväärset vastuseisu; teine ettepanek oli anda teatud võim departemangudelt vastavatele piirkondadele, jättes esimesed piiratud võimuga.

Piirkonnad ja nende pealinnad [muuda]

Emamaa piirkonnad
Lipp	Piirkond	Prantsuse nimi	Muud kohalikud nimed	Pealinn	Päritolu või staatus
	Alsace	Alsace	elsassi: Elsàss saksa: Elsass	Strasbourg	Endine Saksa territoorium Elsaß
	Akvitaania	Aquitaine	oksitaani: Aquitània baski: Akitania	Bordeaux	Endine Rooma provints Aquitaine pluss Guyenne ja Gascogne
	Auvergne	Auvergne	oksitaani: Auvèrnhe / Auvèrnha	Clermont-Ferrand	Endine Auvergne'i provints
	Bretagne	Bretagne	bretooni: Breizh gallo: Bertaèyn	Rennes	Bretagne'i hertsogkond
	Burgundia	Bourgogne	burgundia: Bregogne / Borgoégne arpitaani: Borgogne	Dijon	Burgundia hertsogkond
	Keskpiirkond	Centre		Orléans	Paikneb Kesk-Prantsusmaal
	Champagne-Ardenne	Champagne-Ardenne		Châlons-en- Champagne	Endine Champagne'i provints
	Franche-Comté	Franche-Comté	franko-komtu: Fràntche-Comté arpitaani: Franche-Comtât	Besançon	Burgundia vabakrahvkond (Franche-Comté)
	Île-de-France	Île-de-France		Pariis	Ile-de-France'i provints ja osi endisest Champagne'i provintsist
	Languedoc-Roussillon	Languedoc-Roussillon	oksitaani: Lengadòc-Rosselhon katalaani: Llenguadoc-Rosselló	Montpellier	Endised provintsid Languedoc ja Roussillon
	Limousin	Limousin	oksitaani: Lemosin	Limoges	Endine Limousini provints ning osi Marchest, Berryst, Auvergne'ist, Poitoust ja Angoumois'st
	Lorraine	Lorraine	saksa: Lothringen	Metz	Endine Lorraine'i provints pluss Barrois ja Kolm piiskopkonda
	Alam-Normandia	Basse-Normandie	normanni: Basse-Normaundie	Caen	Endise Normandia provintsi lääneosa
	Midi-Pyrénées	Midi-Pyrénées	oksitaani: Miègjorn-Pirenèus oksitaani: Mieidia-Pirenèus	Toulouse	Pole; loodi Toulouse'i jaoks
	Nord-Pas-de-Calais	Nord-Pas-de-Calais	hollandi: Noord-Nauw van Kales	Lille	Nord'i ja Pas-de-Calais' departemangud
	Pays de la Loire	Pays de la Loire	bretooni: Broioù al Liger	Nantes	Pole; loodi Nantes'i jaoks
	Picardie	Picardie		Amiens	Endine Picardie provints
	Poitou-Charentes	Poitou-Charentes		Poitiers	Endine Poitou provints
	Provence-Alpes-Côte d'Azur	Provence-Alpes-Côte d'Azur	oksitaani: Provença-Aups-Còsta d'Azur Prouvènço-Aup-Costo d'Azur itaalia: Provenza-Alpi-Costa Azzurra	Marseille	Provence pluss endised Nice'i krahvkond, Orange'i vürstkond ja Avignon
	Rhône-Alpes	Rhône-Alpes	arpitaani: Rôno-Arpes oksitaani: Ròse Aups	Lyon	Loodi Lyon jaoks Dauphiné ja Lyonnais provintsidest ja Savoiast
	Ülem-Normandia	Haute-Normandie	normanni: Ĥâote-Normaundie	Rouen	Endise Normandia provintsi idaosa
Järgneval piirkonnal on eristaatus territoriaalne kollektiivsus.
	Korsika	Corse	korsika: Corsica}} itaalia: Corsica	Ajaccio	Territoriaalne kollektiivsus
Järgneval viiel piirkonnal on eristaatus ülemere piirkond.
	Prantsuse Guajaana	Guyane		Cayenne	ülemere piirkond
	Guadeloupe	Guadeloupe	kreooli: Gwadloup	Basse-Terre	ülemere piirkond
	Martinique	Martinique	kreooli: Matinik	Fort-de-France	ülemere piirkond
	Mayotte	Mayotte	maore: Maore malagassi: Mahori	Mamoudzou	ülemere piirkond
	Réunion	La Réunion	kreooli: La Rényon	Saint-Denis	ülemere piirkond