Prantsusmaa departemangud

Allikas: Vikipeedia

Prantsusmaa haldusjaotuses on departemang (prantsuse département) üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset ("territoriaalsed kollektiivsused"), piirkondade ja valdade vahel. Prantsusmaa emamaal on 96 departemangu ja ülemere departemange on 5, mida liigitatakse ka piirkondadeks. Departemangud jagunevad edasi 342 ringkonnaks, mis jagunevad kantoniteks; viimased kaks ei oma autonoomiat ja neid kasutatakse avalike teenuste ja mõnikord valimiste organiseerimisel.

Prantsusmaa departemange haldavad valitud üldkogud (conseil général) ja nende presidendid, kelle vastutuse peamise valdkonna moodustavad arvukate sotsiaalsete ja hoolekandetoetuste, keskkoolide (collège) ehitiste ja tehnilise personali, kohalike teede ning kooli- ja maabusside ja kohaliku omavalitsuse infrastruktuuride koostöö juhtimine. Riigi halduse kohalikud teenused on traditsiooniliselt organiseeritud departemangutasemel, kus prefekt esindab valitsust; siiski on piirkonnad saanud selles osas tähtsust alates 2000. aastatest, kus mõned departemangutaseme teenused on läinud piirkonnataseme teenusteks.

Departemangud loodi aastal 1791, kui Ancien Régime'i provintside ratsionaalne asendamine rahvusliku ühtsuse tugevdamise eesmärgil; peaaegu kõik neist nimetati seetõttu jõgede, mägede või rannikute järgi, mitte ajalooliste või kultuuriliste territooriumide järgi, erinevalt piirkondadest, ja mõned neist on üldiselt tuntud nende kahekohalise postiindeksi numbri järgi, mida kuni viimase ajani kasutati kõigil mootorsõidukite numbrimärkidel. Need innustasid sarnaseid jaotusi paljudes Prantsusmaa endistes kolooniates.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa territoriaalne areng
Geomeetriline ettepanek lükati tagasi.
Endised provintsid (värvidega) ja departemangud (piirid mustaga).

Esimesed Prantsuse territoriaalsed departemangud pakuti aastal 1665 välja Marc-René d'Argensoni poolt haldusküsimuste teenindamiseks puhtalt sildade ja maanteede infrastruktuuri haldamisel.

Enne Prantsuse revolutsiooni sai Prantsusmaa territooriume järk-järgult mitmesuguste sõltumatute üksuste annekteerimise kaudu. Ancien Régime'i ajal oli see organiseeritud provintsideks. Revolutsiooni kestel need kaotati, osalt selleks, et nõrgendada vanu truudussidemeid.

Kaasaegsed departemangud, kui mitmeotstarbelised valitsemisüksused, loodi provintside asemele 4. märtsil 1790 Asutava Rahvuskogu poolt, mida see pidas palju ratsionaalsemaks struktuuriks. Nende piirid teenisid kahte eesmärki:

  • Piirid valiti teadlikult Prantsusmaa ajalooliste piirkondade lõhkumiseks püüdega kaotada kultuurilised erinevused ja ehitada palju ühtsem rahvas.
  • Piirid olid seatud nii, et iga asustus maal oli päevase ratsasõidu kaugusel departemangu pealinnast. See oli turvalisuse pärast, mõeldud hoidma kogu riigi territooriumi tiheda kontrolli all. See meede oli otseselt innustatud Suure terrori poolt, mille ajal kaotas valitsus kontrolli paljude maapiirkondade üle valitsuskeskustest kaugemal.
1812: Departemangud Esimese keisririigi suurima ulatuse ajal.

Vanadest nimedest hoiduti uute departemangude nimetamisel hoolikalt. Enamik nimetati piirkonna peamise jõe või muu loodusobjekti järgi. Isegi Pariis oli Seine'i departemangus.

Departemangude arv, algselt 83, suurenes aastaks 1809 130-ni, kui vabariik ja keisririik omandasid territooriume. Pärast Napoleoni kaotusi aastatel 1814–1815 andis Viini kongress Prantsusmaale tagasi tema sõjaeelse suuruse; departemangude arvu vähendati 86-ni, kui kolm algset departemangu jagati. Aastal 1860 omandas Prantsusmaa Nice'i krahvkonna ja Savoia, mis viis kolme uue departemangu loomiseni. Kaks tehti uuest Savoia territooriumist, samas Alpes-Maritimes'i departemang loodi Nice'ist ja osast Var'i departemangust. 89 departemangule anti numbrid vastavalt nende tähestikulisele järjekorrale.

Moselle'i ja Bas-Rhini departemang ning ja enamik Haut-Rhini departemangust loovutati Saksa keisririigile aastal 1871 pärast Prantsusmaa kaotust Prantsuse-Preisi sõjas. Väike osa Haut-Rhini departemangust jäi siiski Prantsusmaale ja nimetati Belfort'i territooriumi departemanguks. Kui Prantsusmaa sai loovutatud departemangud pärast Esimest maailmasõda tagasi, ei taasühendatud Belfort'i departemangu Haut-Rhini departemanguga. Aastal 1922 sai sellest Prantsusmaa 90. departemang.

Île-de-France'i reorganiseerimine (1968) ja Korsika jaotamine (1975) andis veel kuus departemangu, tehes koguarvuks 96. Arvates juurde viis ülemere departemangu (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Réunion ja Mayotte), on koguarvuks 101 departemangu. Aastal 2011 sai 101. departemanguks ülemere kollektiivsus Mayotte.

Üldiseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus
Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa departemangude loend ravastiku arvu järgi
Administration territoriale française.svg
Rahvastiku tihedus departemangudes 1968. aasta rahvaloenduse järgi (inimest/km²).

Departemangu valitsuse asukoht on tuntud kui prefektuur (préfecture) või chef-lieu de département ja on üldiselt mõningase tähtsusega linn umbes departemangu geograafilises keskpunktis. See määrati vastavalt ajale, mis kulus ratsa reisiks departemangu piirialadelt. Eesmärk oli, et prefektuur peab olema ratsa kättesaadav igast linnast departemangus 24 tunni sees. Prefektuur ei ole tingimata suurim linn departemangus; näiteks Saône-et-Loire'i departemangus on pealinn Mâcon, kuid suurim linn on Chalon-sur-Saône. Departemangud on jagatud üheks või mitmeks ringkonnaks. Ringkonna pealinna kutsutakse alamprefektuuriks (sous-préfecture) või chef-lieu d'arrondissement.

Iga departemangu haldab üldkogu (conseil général), mis valitakse kuueks aastaks üldistel valimistel, kus üldkogu president on departemangu juhataja. Enne 1982. aastat oli departemangu juhataja prefekt (préfet), kes esindab Prantsusmaa valitsust igas departemangus ja nimetatakse Prantsusmaa presidendi poolt. Prefekti aitavad üks või mitu alamprefekti (sous-préfet), kes asuvad departemangu alamprefektuurides.

Departemangud on edasi jaotatud valdadeks, mida valitsevad valla volikogud. Aastal 1999 oli Prantsusmaal 36 779 valda. Ülemere territooriumidel mängivad mõned vallad rolli departemangu tasemel. Riigi pealinn Pariis on nii vald kui ka departemang.

Mandri-Prantsusmaal (Prantsusmaa emamaa, väljaarvatud Korsika) on departemangu mediaanpindala 5965 km². 2001. aasta rahvaloenduse järgi oli departemangu mediaanrahvaarv Mandri-Prantsusmaal 511 012 asukat. Enamuse departemangude pindala on 4000 ja 8000 km² vahel ning rahvaarv on 320 000 ja 1 miljoni vahel. Pindalalt suurim on Gironde'i departemang (10 000 km²), samas väikseim on Pariis (105 km²). Kõige rahvarikkam on Nord'i departemang (2 550 000) ja rahvavaeseim on Lozère'i departemang (74 000).

Departemangud on nummerdatud: nende kahekohalised numbrid esinevad sihtnumbrites, INSEE koodides (sealhulgas "sotsiaalkindlustuse numbrid") ja sõidukite numbrimärkides. Algul vastasid numbrid departemangude nimede tähestikulisele järjekorrale, kuid mitmed on oma nimesid muutnud, nii pole vastavus enam täpne. Korsika jaoks ei ole enam numbrit 20, vaid selle asemel on 2A ja 2B. Korsika sihtnumbrid või aadressid mõlemas departemangus algavad siiski 20-ga. Kahekohalist koodi "98" kasutatakse Monaco poolt. Koos ISO 3166-1 alpha-2 maakoodiga FR moodustavad numbrid ISO 3166-2 riigi alljaotuste koodid emamaa departemangudele. Ülemere departemangud kasutavad kolme numbrit, näiteks 971 Guadeloupe jaoks (vaata tabel allpool).

Parteipoliitilised eelistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neid kaarte ei saa kasutada kui kasulikke vahendeid valijate eelistuste kohta, kuna üldkogud valitakse kahevoorulises süsteemis, mis järsult piirab äärmuslaste võimalusi, niikaua, kui neid ei toeta ühes kahest voorust mõõdukas partei. Pärast 1992. aasta valimisi omasid vasakpoolsed enamust vaid 21-s 100-st departemangust; pärast 2011. aasta valimisi domineerisid vasakpoolsed 61-s 100-st departemangust (Mayotte sai departemanguks alles pärast valimisi).

Erakondade võti:

Tulevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohaliku omavalitsuse ühe või mitme taseme eemaldamist on arutatud juba aastaid, eelkõige võimalust kaotada departemangude tase. Rahvaliikumise liidu eestkõneleja Frédéric Lefebvre ütles detsembris 2008, et departemangude kokkusulamine piirkondadega oli küsimus, mis tuli lahendada kiiresti. See lükati varsti tagasi kohalike omavalitsuste reformi komitee, tuntud kui Balladuri komitee, liikmete Édouard Balladuri ja Gérard Longuet' poolt.

Jaanuaris 2008 soovitas komisjon Prantsusmaa arengu vabastamiseks, tuntud kui Attali komisjon, et valitsemise departemangude tase tuleks kaotada kümne aastaga.

Sellest hoolimata ei säilitanud Balladuri komitee seda ettepanekut ja ei toetanud departemangude kaotamist, vaid lihtsalt "soodustas departemangude vabatahtlikku ühinemist", mida soovitas ka piirkondadele, eesmärgiga alandada viimaste arvu viieteistkümneni. See komitee toetab hoopis kantonite vähendamist.

Kaardid ja tabelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegused departemangud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõigil departemangudel on vapp, millega neid tavaliselt seostatakse, kuid mitte kõik ei ole ametlikult tunnustatud või kasutusel. Mõnes departemangus neid kasutatakse, kuid teistes kasutatakse palju kaasaegsemat embleemi. Riigi valitsus ise ei oma vappi, tõrjudes tagasi aristokraatlikku päritolu heraldika, ja seda on järginud paljude departemangude valitsused.

INSEE
kood
Vapp[a 1] Departemang Prefektuur Piirkond
01 Departemangu 01 vapp Ain Bourg-en-Bresse Rhône-Alpes
02 Departemangu 02 vapp Aisne Laon Picardie
03 Departemangu 03 vapp Allier Moulins Auvergne
04 Departemangu 04 vapp Alpes-de-Haute-Provence[a 2] Digne-les-Bains Provence-Alpes-Côte d'Azur
05 Departemangu 05 vapp Hautes-Alpes Gap Provence-Alpes-Côte d'Azur
06 Departemangu 06 vapp Alpes-Maritimes Nice Provence-Alpes-Côte d'Azur
07 Departemangu 07 vapp Ardèche Privas Rhône-Alpes
08 Departemangu 08 vapp Ardennes Charleville-Mézières Champagne-Ardenne
09 Departemangu 09 vapp Ariège Foix Midi–Pyrénées
10 Departemangu 10 vapp Aube Troyes Champagne-Ardenne
11 Departemangu 11 vapp Aude Carcassonne Languedoc-Roussillon
12 Departemangu 12 vapp Aveyron Rodez Midi–Pyrénées
13 Departemangu 13 vapp Bouches-du-Rhône Marseille Provence-Alpes-Côte d'Azur
14 Departemangu 14 vapp Calvados Caen Alam-Normandia
15 Departemangu 15 vapp Cantal Aurillac Auvergne
16 Departemangu 16 vapp Charente Angoulême Poitou-Charentes
17 Departemangu 17 vapp Charente-Maritime[a 3] La Rochelle Poitou-Charentes
18 Departemangu 18 vapp Cher Bourges Keskpiirkond
19 Departemangu 19 vapp Corrèze Tulle Limousin
2A Korsika vapp Corse-du-Sud Ajaccio Korsika
2B Korsika vapp Haute-Corse Bastia Korsika
21 Departemangu 21 vapp Côte-d'Or Dijon Burgundia
22 Departemangu 22 vapp Côtes-d'Armor[a 4] Saint-Brieuc Bretagne
23 Departemangu 23 vapp Creuse Guéret Limousin
24 Departemangu 24 vapp Dordogne Périgueux Akvitaania
25 Departemangu 25 vapp Doubs Besançon Franche-Comté
26 Departemangu 26 vapp Drôme Valence Rhône-Alpes
27 Departemangu 27 vapp Eure Évreux Ülem-Normandia
28 Departemangu 28 vapp Eure-et-Loir Chartres Keskpiirkond
29 Departemangu 29 vapp Finistère Quimper Bretagne
30 Departemangu 30 vapp Gard Nîmes Languedoc-Roussillon
31 Departemangu 31 vapp Haute-Garonne Toulouse Midi–Pyrénées
32 Departemangu 32 vapp Gers Auch Midi–Pyrénées
33 Departemangu 33 vapp Gironde[a 5] Bordeaux Akvitaania
34 Departemangu 34 vapp Hérault Montpellier Languedoc-Roussillon
35 Departemangu 35 vapp Ille-et-Vilaine Rennes Bretagne
36 Departemangu 36 vapp Indre Châteauroux Keskpiirkond
37 Departemangu 37 vapp Indre-et-Loire Tours Keskpiirkond
38 Departemangu 38 vapp Isère Grenoble Rhône-Alpes
39 Departemangu 39 vapp Jura Lons-le-Saunier Franche-Comté
40 Departemangu 40 vapp Landes Mont-de-Marsan Akvitaania
41 Departemangu 41 vapp Loir-et-Cher Blois Keskpiirkond
42 Departemangu 42 vapp Loire Saint-Étienne Rhône-Alpes
43 Departemangu 43 vapp Haute-Loire Le Puy-en-Velay Auvergne
44 Departemangu 44 vapp Loire-Atlantique[a 6] Nantes Pays de la Loire
45 Departemangu 45 vapp Loiret Orléans Keskpiirkond
46 Departemangu 46 vapp Lot Cahors Midi–Pyrénées
47 Departemangu 47 vapp Lot-et-Garonne Agen Akvitaania
48 Departemangu 48 vapp Lozère Mende Languedoc-Roussillon
49 Departemangu 49 vapp Maine-et-Loire[a 7] Angers Pays de la Loire
50 Departemangu 50 vapp Manche Saint-Lô Alam-Normandia
51 Departemangu 51 vapp Marne Châlons-en-Champagne Champagne-Ardenne
52 Departemangu 52 vapp Haute-Marne Chaumont Champagne-Ardenne
53 Departemangu 53 vapp Mayenne Laval Pays de la Loire
54 Departemangu 54 vapp Meurthe-et-Moselle Nancy Lorraine
55 Departemangu 55 vapp Meuse Bar-le-Duc Lorraine
56 Departemangu 56 vapp Morbihan Vannes Bretagne
57 Departemangu 57 vapp Moselle Metz Lorraine
58 Departemangu 58 vapp Nièvre Nevers Burgundia
59 Departemangu 59 vapp Nord Lille Nord–Pas-de-Calais
60 Departemangu 60 vapp Oise Beauvais Picardie
61 Departemangu 61 vapp Orne Alençon Alam-Normandia
62 Departemangu 62 vapp Pas-de-Calais Arras Nord–Pas-de-Calais
63 Departemangu 63 vapp Puy-de-Dôme Clermont-Ferrand Auvergne
64 Departemangu 64 vapp Pyrénées-Atlantiques[a 8] Pau Akvitaania
65 Departemangu 65 vapp Hautes-Pyrénées Tarbes Midi–Pyrénées
66 Departemangu 66 vapp Pyrénées-Orientales Perpignan Languedoc-Roussillon
67 Departemangu 67 vapp Bas-Rhin Strasbourg Alsace
68 Departemangu 68 vapp Haut-Rhin Colmar Alsace
69 Departemangu 69 vapp Rhône Lyon Rhône-Alpes
70 Departemangu 70 vapp Haute-Saône Vesoul Franche-Comté
71 Departemangu 71 vapp Saône-et-Loire Mâcon Burgundia
72 Departemangu 72 vapp Sarthe Le Mans Pays de la Loire
73 Departemangu 73 vapp Savoia Chambéry Rhône-Alpes
74 Departemangu 74 vapp Haute-Savoie Annecy Rhône-Alpes
75[a 9] Departemangu 75 vapp Pariis Pariis Île-de-France
76 Departemangu 76 vapp Seine-Maritime[a 10] Rouen Ülem-Normandia
77 Departemangu 77 vapp Seine-et-Marne Melun Île-de-France
78[a 11] Departemangu 78 vapp Yvelines Versailles Île-de-France
79 Departemangu 79 vapp Deux-Sèvres Niort Poitou-Charentes
80 Departemangu vapp 80 Somme Amiens Picardie
81 Departemangu 81 vapp Tarn Albi Midi–Pyrénées
82 Departemangu 82 vapp Tarn-et-Garonne Montauban Midi–Pyrénées
83 Departemangu 83 vapp Var Toulon Provence-Alpes-Côte d'Azur
84 Departemangu 84 vapp Vaucluse Avignon Provence-Alpes-Côte d'Azur
85 Departemangu 85 vapp Vendée La Roche-sur-Yon Pays de la Loire
86 Departemangu 86 vapp Vienne Poitiers Poitou-Charentes
87 Departemangu 87 vapp Haute-Vienne Limoges Limousin
88 Departemangu 88 vapp Vosges Épinal Lorraine
89 Departemangu 89 vapp Yonne Auxerre Burgundia
90 Departemangu 90 vapp Territoire de Belfort Belfort Franche-Comté
91 Departemangu 91 vapp Essonne[a 12] Évry Île-de-France
92 Departemangu 92 vapp Hauts-de-Seine[a 13] Nanterre Île-de-France
93[a 14] Departemangu 93 vapp Seine-Saint-Denis Bobigny Île-de-France
94 Departemangu 94 vapp Val-de-Marne Créteil Île-de-France
95 Departemangu 95 vapp Val-d'Oise Pontoise[a 15] Île-de-France
971 Guadeloupe'i vapp Guadeloupe[a 16] Basse-Terre Guadeloupe
972 Martinique'i vapp Martinique[a 16] Fort-de-France Martinique
973 Guajaana vapp Guajaana[a 16] Cayenne Guajaana
974 Réunioni vapp La Réunion[a 16] Saint-Denis La Réunion
976 Mayotte'i vapp Mayotte[a 17] Mamoudzou Mayotte
  1. Enamik vappe on mitteametlikud.
  2. 1970. aastani kandis nime Basses-Alpes.
  3. 1941. aastani kandis nime Charente-Inférieure.
  4. 1990. aastani kandis nime Côtes-du-Nord.
  5. 1795. aastani kandis nime Bec-d'Ambès.
  6. 1957. aastani kandis nime Loire-Inférieure.
  7. 1791. aastani kandis nime Mayenne-et-Loire.
  8. 1969. aastani kandis nime Basses-Pyrénées.
  9. 75 oli varem Seine'i departemangu kood.
  10. 1955. aastani kandis nime Seine-Inférieure.
  11. 78 oli varem Seine-et-Oise'i departemangu kood.
  12. 91 oli Prantsuse Alžeerias asunud Alžiiri departemangu kood.
  13. 92 oli varem Orani departemangu kood.
  14. 93 oli varem Prantsuse Alžeerias asunud Constantine'i departemangu kood.
  15. Val-d'Oise'i prefektuur loodi Pontoise'is, kui departemang loodi, kuid kolis de facto naabervalda Cergysse; praegu on mõlemad ville nouvelle Cergy-Pontoise'i osad.
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 Kõik ülemere departemangud moodustavad piirkonnad ja neil on Prantsusmaa emamaale sarnane staatust. Nad on Prantsusmaa ja Euroopa Liidu osa, kuigi neile rakendatakse Euroopa Liidu erireegleid.
  17. Mayotte'ist sai Prantsusmaa 101. departemang 31. märtsil 2011. Mayotte'i INSEE kood on 976 (975 tähistas juba Prantsuse ülemere kollektiivsusst Saint-Pierre ja Miquelon).
Prantsusmaa emamaa piirkonnad ja departemangud; numbrid on need, mis esimeses veerus.
Departemangud Pariisi vahetus läheduses; numbrid on need, mis esimeses veerus.

Endised departemangud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endised departemangud praegusel Prantsusmaa territooriumil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Departemang Prefektuur Olemasolu kuupäevad
Rhône-et-Loire Lyon 1790–1793 Jagati Rhône'iks ja Loire'iks 12. augustil 1793.
Korsika Bastia 1790–1793 Jagati Goloks ja Liamone'iks.
Golo Bastia 1793–1811 Taasühendati Liamone'iga Korsikaks.
Liamone Ajaccio 1793–1811 Taasühendati Gologa Korsika.
Mont-Blanc Chambéry 1792–1815 Moodustati Savoia hetsogkonna osast, mis oli Piemonte-Sardiinia kuningriigi territoorium ja tagastati Piemonte-Sardiiniale pärast Napoleoni kaotust. Departemang vastas ligikaudu tänapäeva Prantsuse departemangudele Savoia ja Haute-Savoie.
Léman Genf 1798–1814 Moodustati, kui Genfi Vabariik annekteeriti Prantsuse esimesse keisririiki. Lémanist sai Šveitsi kanton Genfi Vabariik ja Kanton. Departemang vastas tänapäeva Šveitsi kantonile ja tänapäeva Prantsuse departemangude Aini ja Haute-Savoie osadele.
Meurthe Nancy 1790–1871 Meurthe lõpetas eksisteerimise pärast Alsace-Lorraine'i annekteerimist Saksa keisririigi poolt aastal 1871 ja seda ei taasloodud pärast provintsi tagastamist Prantsusmaale Versailles' rahuga.
Seine Pariis 1790–1967 1. jaanuaril 1968 jagati Seine neljaks uueks departemanguks: Pariis, Hauts-de-Seine, Seine-Saint-Denis ja Val-de-Marne (viimane liidendas ka väikese osa Seine-et-Oise'i territooriumist).
Seine-et-Oise Versailles 1790–1967 1. jaanuaril 1968 jagati Seine-et-Oise neljaks uueks departemanguks: Yvelines, Val-d'Oise, Essonne, Val-de-Marne (viimane koosnes suuresti Seine'i territooriumist).
Korsika Ajaccio 1811–1975 15. septembril 1975 jagati Korsika kaheks, Corse-du-Sud ja Haute-Corse.
Saint-Pierre ja Miquelon Saint-Pierre 1976–1985 Saint-Pierre ja Miquelon oli ülemere departemang aastast 1976, kuni sellest sai 11. juunil 1985 ülemere kollektiivsus.

Prantsuse Alžeeria departemangud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolm Alžeeria departemangu aastal 1848.
Prantsuse Alžeeria departemangud aastatel 1957 - 1962.

Erinevalt ülejäänud prantslaste kontrollitavast Aafrikast oli Alžeeria ametlikult Prantsusmaaga liidendatud aastast 1848 kuni selle iseseisvumiseni aastal 1962.

Enne 1957
Nr Departemang Prefektuur Eksisteeris
91 Alžiir Alžiir (1848–1957)
92 Oran Oran (1848–1957)
93 Constantine Constantine (1848–1957)
Bône Annaba (1955–1957)
1957–1962
Nr Departemang Prefektuur Eksisteeris
8A Oasis Ouargla (1957–1962)
8B Saoura Béchar (1957–1962)
9A Alžiir Alžiir (1957–1962)
9B Batna Batna (1957–1962)
9C Bône Annaba (1955–1962)
9D Constantine Constantine (1957–1962)
9E Médéa Médéa (1957–1962)
9F Mostaganem Mostaganem (1957–1962)
9G Oran Oran (1957–1962)
9H Orléansville Chlef (1957–1962)
9J Sétif Setif (1957–1962)
9K Tiaret Tiaret (1957–1962)
9L Tizi-Ouzou Tizi-Ouzou (1957–1962)
9M Tlemcen Tlemcen (1957–1962)
9N Aumale Sour el Ghozlane (1958–1959)
9P Bougie Bejaïa (1958–1962)
9R Saïda Saïda (1958–1962)

Endiste Prantsuse kolooniate departemangud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Departemang Tänapäeval Ekisteeris
Département du Sud Hispaniola
(Dominikaani Vabariik ja Haiti)
1795–1800
Département de l'Inganne (Enamasti Dominikaani Vabariigis) 1795–1800
Département du Nord 1795–1800
Département de l'Ouest 1795–1800
Département de Samana (Dominikaani Vabariigis) 1795–1800
Sainte-Lucie Saint Lucia, Tobago 1795–1800
Île de France Mauritius, Rodrigues, Seišellid 1795–1800
Indes-Orientales Puducherry, Karaikal, Yanam, Mahé ja Chandannagar 1795–1800

Napoleoni impeeriumi departemangud Euroopas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni impeeriumi ajal Prantsusmaa poolt vallutatud territooriumidel, mis pole enam Prantsusmaa osa, oli arvukalt departemange:

Departemang Prefektuur
(Prantsuse nimi)
Prefektuur
(Eesti vaste)
Tänapäeval[b 1] Omal ajal[b 2] Eksisteeris
Mont-Terrible Porrentruy Šveits Saksa-Rooma riik: 1793–1800
Corcyre Corfou Korfu Kreeka Venezia vabariik[b 4] 1797–1799
Ithaque Argostoli 1797–1798
Mer-Égée Zante Zákynthos 1797–1798
Dyle Bruxelles Brüssel Belgia Austria Madalmaad: 1795–1814
Escaut Gand Gent Belgia
Holland
Austria Madalmaad:
Hollandi Vabariik:
1795–1814
Forêts Luxembourg Luksemburg
Belgia
Saksamaa
Austria Madalmaad: 1795–1814
Jemmapes Mons Belgia Austria Madalmaad:
Saksa-Rooma riik:
1795–1814
Lys Bruges Austria Madalmaad: 1795–1814
Meuse-Inférieure Maëstricht Maastricht Belgia
Holland
Austria Madalmaad:

Hollandi Vabariik:

Saksa-Rooma riik:

Maastricht[b 5]

1795–1814
Deux-Nèthes Anvers Antwerpen Belgia Austria Madalmaad:

Hollandi Vabariik:

1795–1814
Ourthe Liège Belgia
Saksamaa
Austria Madalmaad:

Saksa-Rooma riik:

1795–1814
Sambre-et-Meuse Namur Belgia Austria Madalmaad:

Saksa-Rooma riik:

1795–1814
Mont-Tonnerre Mayence Mainz Saksamaa Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Rhin-et-Moselle Coblence Koblenz Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Roer Aix-la-Chapelle Aachen Saksamaa
Holland
Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Sarre Trèves Trier Belgia
Saksamaa
Saksa-Rooma riik: 1801–1814
Doire Ivrée Ivrea Itaalia Sardiinia kuningriik 1802–1814
Marengo Alexandrie Alessandria 1802–1814
Torino 1802–1814
Sésia Verceil Vercelli 1802–1814
Stura Coni Cuneo 1802–1814
Tanaro[b 6] Asti 1802–1805
Apennins Chiavari Genova vabariik[b 7] 1805–1814
Gênes Gênes Genova 1805–1814
Montenotte Savone Savona 1805–1814
Arno Firenze Toscana suurhertsogkond[b 8] 1808–1814
Méditerranée Livourne Livorno 1808–1814
Ombrone Sienne Siena 1808–1814
Taro Parme Parma Saksa-Rooma riik: 1808–1814
Rooma[b 9] Rome Kirikuriik 1809–1814
Trasimène Spolète Spoleto 1809–1814
Bouches-du-Rhin Bois-le-Duc 's-Hertogenbosch Holland Hollandi Vabariik:[b 10] 1810–1814
Bouches-de-l'Escaut Middelbourg Middelburg Hollandi Vabariik:[b 10] 1810–1814
Simplon Sion Šveits République des Sept Dizains[b 11] 1810–1814
Bouches-de-la-Meuse La Haye Haag Holland Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Bouches-de-l'Yssel Zwolle Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Ems-Occidental Groningue Groningen Holland
Saksamaa
Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Ems-Oriental Aurich Saksamaa Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Frise Leuwarden Leeuwarden Holland Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Yssel-Supérieur Arnhem Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Zuyderzée Amsterdam Hollandi Vabariik:[b 10] 1811–1814
Bouches-de-l'Elbe Hamburg Hamburg Saksamaa Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Bouches-du-Weser Brême Bremen Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Ems-Supérieur Osnabrück Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Lippe[b 12] Munster Münster Saksa-Rooma riik: 1811–1814
Bouches-de-l'Èbre Lérida Lleida Hispaania Hispaania kuningriik: 1812–1813
Montserrat Barcelone Barcelona 1812–1813
Sègre Puigcerda Puigcerdà 1812–1813
Ter Gérone Girona 1812–1813
Bouches-de-l'Èbre-Montserrat Barcelone Barcelona Eelnevalt Bouches-de-l'Èbre'i ja Montserrat' departemangud 1813–1814
Sègre-Ter Gérone Girona Eelnevalt of Sègre'i ja Ter'i departemangud 1813–1814
  1. Kus Napoleoni departemang koosnes rohkem kui ühe riigi osadest, on loetletud kõik riigid.
  2. Territooriumid, mis olid Austria Madalmaade osad, olid ka Saksa-Rooma riigi osad.
  3. Baseli piiskopkond oli Saksa piiskopkond, mitte segamini ajada külgneva Šveitsi Baseli kantoniga.
  4. Venezia vabariigi territooriumid kaotati Prantsusmaale, osast neist sai aastatel 1800–07 Seitsme Saare Vabariik, mis oli nimeline Osmanite riigi protektoraat. Pärast Prantsusmaa Illüüria provintside tekkimist sai nendest territooriumidest Suurbritannia protektoraat kui Joonia Saarte Ühendriik.
  5. Maastricht oli Hollandi Vabariigi ja Liège'i piiskopkonna kondomiinium.
  6. 6. juunil 1805 kaotati Liguuria vabariigi (Genova vabariigi nuku-järglasriigi) annektsiooni tulemusel Tanaro departemang ning selle territoorium jagati Marengo, Montenotte'i ja Stura departemangude vahel.
  7. Enne saamist Apennins'i departemanguks oli Genova vabariik muudetud nuku-järglasriigiks, Liguuria vabariigiks.
  8. Enne saamist Arno departemanguks oli Toscana suurhertsogkond muudetud nuku-järglasriigiks, Etruuria kuningriigiks.
  9. Rooma oli aastani 1810 tuntud kui Tibre'i departemang.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 10,7 10,8 Enne saamist Bouches-du-Rhini, Bouches-de-l'Escaut', Bouches-de-la-Meuse'i, Bouches-de-l'Ysseli, Ems-Occidentali, Frise'i, Yssel-Supérieuri ja Zuyderzée' departemangudeks olid need territooriumid Hollandi Vabariigis, mis muudeti nuku-järglasriigiks, Bataavia Vabariigiks (1795–1806), seejärel need territooriumid, mis ei olnud juba annekteeritud (kõik, välja arvatud esimesed kaks departemangu siin), muudeti koos Preisi Ida-Friisi krahvkonnaga teiseks nukuriigiks, Hollandi kuningriigiks.
  11. Enne saamist Simploni departemanguks muudeti République des Sept Dizains revolutsiooniliseks République du Valais'ks (16. märts 1798), mis liidendati kiiresti (1. mail 1798) nuku-Helveetsia vabariiki aastani 1802, kui sellest sai sõltumatu Rhodani vabariik.
  12. Kuudel enne Lippe moodustamist olid Reesi ja Münsteri ringkonnad Yssel-Supérieur'i osad, Steinfurti ringkond oli Bouches-de-l'Ysseli osa ja Neuenhaus ringkond oli Ems-Occidentali osa.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]