Jöns Jacob Berzelius
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Jöns Jakob Berzelius (20. august 1779 Linköping – 7. august 1848 Stockholm) oli rootsi keemik ja mineraloog, keemiliste elementide kaasaegsete sümbolite autor.
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Jöns Jakob sündis Lõuna-Rootsis Östergötlandis kirikuõpetaja peres. Isa suri, kui poiss oli 4-aastane. Ta lõpetas Uppsala ülikooli 1801 arstina.
Ta töötas 30 aastat Stockholmi Meditsiiniinstituudis ja selle eelkäijas Stockholmi Kirurgiakoolis õppejõuna, 1807–1810 kirurgiaprofessorina, aastast 1810, kui moodustati Stockholmi Meditsiiniinstituut, keemia- ja farmaatsiaprofessorina. Tema "Keemia õpik" ("Lärobok i kemien", 1808–1830) tõlgiti paljudesse keeltesse ja see mõjutas kogu 19. sajandi jooksul keemia arengut. 1832 pühendus ta uurimistööle ja õpikute kirjutamisele. Viieköiteline keemiaõpik ilmus 1843–1848. Tema teadustööde koguarv läheneb 250-le.
1835 abiellus 56-aastane Berzelius 24-aastase Johanna Elizabeth (Betty) Poppiusega (1811–1884).
Teadustöö [muuda]
1808 avastas Berzelius lihastes piimhappe, aga 1812 kaseiini ja fibriini.
1807–1818 määras ta kõigi 49 tollal tuntud keemilise elemendi aatommassi ja avaldas 1828 elementide suhteliste aatommasside tabeli, kus ühikuks oli võetud hapnik aatommassiga 100. Ta avastas, et kõigi elementide aatommass ei ole täisarvuline, ja lükkas sellega ümber Prouti hüpoteesi, et kõik elemendid koosnevad vesinikust.
Berzelius tõi 1814 keemiasse elementide kaasaegsed sümbolid ning ühendite valemid (1817–1830). Ta andis elementidele tänapäeval tuntud lühendid: hapnikule O, rauale Fe ja nii edasi. Samuti hakkas ta molekuli koostises olevat mitut ühe elemendi aatomit märkima numbriga, näiteks H2O. Erinevus tänapäevasest kirjapildist seisnes vaid selles, et ta tarvitas alaindeksite asemel ülaindekseid.
Berzelius parandas valesti määratud koostisega liitainete valemeid. Ta avastas tseeriumi (1803), puhta metalli molübdeeni, seleeni (1817) ja tooriumi (1828), sai 1824 esimesena puhast räni, tema õpilased avastasid tema laboratooriumis liitiumi ja vanaadiumi.[1]1824 komplekteeris esimesena tsirkooniumi lihtainena.[2] Ta tõestas katseliselt John Daltoni aatomiteooria ning aine koostise püsivuse seaduse: anorgaanilised keemilised ühendid koosnevad aatomitest alati kindlas vahekorras.
Ta leiutas terminid "allotroopia", "halogeen", "isomeer" ja "katalüsaator". Esimesena hakkas ta keemilistes katsetes kasutama filterpaberit. Tema katsed elektrolüüsi vallas panid aluse elektrokeemiale.[3] 1838 aastal avastas ta proteiinid.
Tunnustused [muuda]
Berzelius oli aastast 1837 Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liige.
- Jöns Jakob Berzeliuse järgi on nimetatud kuu kraater "Berzelius".[4]
- Jöns Jakob Berzeliuse järgi on nimetatud sleeenimineraal bertselianiit (vaskseleniid).[5]
Teoseid [muuda]
- "Keemia õpperaamat" -"Lehrbuch der Chemie". Tõlkija Friedrich Wöhler. 6 köide, 3 trükk, Arnoldischen Buchhandlung, Leipzig, 1837.
- "Keemia õpperaamat" -"Lehrbuch der Chemie". Tõlkija Friedrich Wöhler. 8 köide, 4 trükk, Arnoldischen Buchhandlung, Leipzig, 1839.
Viited [muuda]
- ↑ Hergi Karik, lk 334,390 2009
- ↑ Hergi Karik, lk 319, 2009
- ↑ .J.J.Berzelius, tõlkija John Black. An attempt to establish a pure scientific system of mineralogy, by the application of the electro-chemical theory and the chemical proportions., London,1814,Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
- ↑ AstroLink Planetenkunde
- ↑ Hergi Karik, lk 423, 2009
Kasutatud publikatsioonid [muuda]
- AstroLink Planetenkunde.Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
- J.J.Berzelius, 1814. Tõlkija John Black. An attempt to establish a pure scientific system of mineralogy, by the application of the electro-chemical theory and the chemical proportions., London, 1814,Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
- Hergi Karik. Leiutised ja avastused keemias., 2009, AS Kirjastus Ilo, ISBN: 978-9949-17-017-3.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jöns Jakob Berzelius |
- Online works Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013) Projekt Runeberg Ladina
- Jöns Jakob Berzelius. "Lehrbuch der Chemie". Tõlkija Freidrich Wöhler, Dritte verbesserte Original-Auflaufe. Mit königl.sächsischem Privlegioni, Sechster Band, Dresden und Leipzig, Arnoldischen Buchhandlung, 1837, Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
- Jöns Jakob Berzelius. "Lehrbuch der Chemie". Vierte verbesserte Original-Auflaufe. Mit königl.sächsischem Privlegioni, Achter Band, Dresden und Leipzig, Arnoldischen Buchhandlung, 1839,Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
- G.W.A. Kahlbaum. Tõlkijad F.V. Darbishire, N.V.Sidgwick. "The Letters of Jöns Jacob Berzelius and Christian Freidrich Schönbein". Williams and Norgate, 1900, Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
- Jöns Jakob Berzelius, Justus Wilhelm Johannes Carrière, Justus Liebig, Friedrich Wöhler. "Berzelius und Liebig Ihre Briefe von 1831-1845 erläutenden Einschaltungen aus gleichzeitigen Briefen von Liebig und Wöhler sowie wissenschaftlicher nachweisen". München und Leipzig, Verlag von J.F.Lehmann, 1893,Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)
