B4-vitamiin

Allikas: Vikipeedia
Koliin
Füüsikalis-keemilised omadused
Keemiline valem C5H14NO
Molaarmass 104,17
IUPAC nimetus
2-Hydroxy-N,N,N-trimethylethanaminium Sünonüümid
  • B4-vitamiin, (2-Hydroxyethyl)- trimethylammoniumchlorid, 2-Hydroxy-N,N,N-trimethyl- ethanaminiumchlorid, Biocolina, Hepacholine, Lipotril jpt.
Koliini struktuurvalem
Koliini struktuur

Koliin ehk vitamiin B4 on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul ja kuulub B- rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks.[1] Erinevatest vormidest on bioloogiliselt tähtsaim fosfokoliin.

Saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene saab seda toiduga, soole mikrofloora poolt toodetuna ja sünteesib seda ka ise. Imendub peensooles aktiivse transpordina ja difusioonina.

Imendumist pärsib liigne alkohol ja kohv, rohke suhkru tarbimine. Teatud osa imendunud vitamiin B4 fosforüülub enterotsüütide membraanis fosfokoliiniks ja kasutatakse organismispetsiifiliste fosfolipiidide sünteesiks.

Neid transpordivad vere lipoproteiinid. Koerakkudesse satub enamasti fosfokoliin.

Põhiallikad: munakollane, kalamari, sardiinid, makrellid, kapsas.

Biofunktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teda on vaja:

Defitsiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reeglina ei teki. Kui tarbida liigselt kohvi, alkoholi, musta teed ja ühekülgselt toituda, siis küll. Defitsiidi tunnused:

  • rasva ladestumine maksa
  • hemorraagia
  • vererõhu tõus
  • ateroskleroosi süvenemine.

Manustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ööpäevast vajadust on raske määratleda.

Oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholism i, hepatiidi, Alzheimeri tõve jt haiguste korral.

Teda peab manustama koos tiamiini, riboflaviini, foolhappe, vitamiin B12, vitamiin A ja inositooliga.


Toksilisi efekte pole täheldatud ka väga suurte annuste korral. Selle kestvate megadooside manustamine võib põhjustada vitamiin B6 defitsiiti.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  2. John D. Current, M.D., "Pharmacology for Anesthetists 5", lk 4, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)
  3. Elisabetta Biasi, "The effects of dietary choline", Neuroscience BulletinOctober 2011, Volume 27, Issue 5, pp 330-342, Osaline veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)
  4. Zeisel SH, “A brief history of choline.”, Ann Nutr Metab. 2012;61(3):254-8. doi: 10.1159/000343120. Epub 2012 Nov 26. Osaline veebiversioon (vaadatud 05.08.2013)