Papüürus-lõikhein

Allikas: Vikipeedia
Papüürus-lõikhein
Cyperus papyrus6.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Cyperaceae
Perekond: Lõikhein Cyperus
Liik: Papüürus-lõikhein
Ladinakeelne nimetus
Cyperus papyrus
L.

Papüürus-lõikhein ehk papüürus (Cyperus papyrus) on kõrreliste sugukonna lõikheina perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

See pikk, tugev, lehitu veetaim võib kasvada 4–5 meetri kõrguseks. Jämedast, puitunud risoomist arenevad kolmnurksed läbilõikega, valge säsiga, rohelised kõrred, mis moodustavad tiheda puhmiku. Iga kõrre tipus on tihe kimp õhukesi, helerohelisi, niitjaid, umbes 10–30 cm pikkusi õievarsi. Suve lõpuks ilmuvad õievarte tippu väikesed pruunid pähikud, millest arenevad pruunid pähklilaadsed viljad.

Papüüruse pähikud

Risoomi nooremad osad on punakaspruunid ja kaetud paberjate kolmnurksete soomustega, mis katavad kõrre alumist osa. Soomuste näol on tegu redutseerunud lehtedega nii et tegelikult ei ole päris õige nimetada papüürus-lõikheina "lehituks" taimeks[1].

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Papüürus-lõikhein on levinud kõikjal Aafrika märgaladel, kuid muutunud haruldaseks Niiluse deltas. Papüürus kasvab ka Madagaskaril ja Sitsiilias ning Palestiinas.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Papüürus-lõikhein kasvab suurte kogumitena soodes, madalates järvedes ja jõgede kallastel. Sügavamas vees moodustab papüürus ujuva massi, mida nimetatakse suddiks.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sudaanis ja Egiptuses peetakse teda umbrohuks. Arvatakse, et Victoria ja Kioga järve papüürusetihnikutes kaob tänu aurumisele ja transpiratsioonile 50% Niiluse veest[2].

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime säsist saadakse paberisarnast kirjutusmaterjali papüürust. Lisaks papüürusele on taimest tehtud ka paate, korve, köisi, sandaale jpm. Papüüruse noored võsud on söödavad. Taime kasvatatakse ka ilutaimena.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]