Püramiid-koerakäpp
| Püramiid-koerakäpp | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Anacamptis pyramidalis L. Rich. |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Püramiid-koerakäpp; ka Püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) on käpaliste sugukonda koerakäpa perekonda kuuluv rohttaim. See on ainus koerakäpa perekonda kuuluv liik.[1]
Püramiid-koerakäpp on Eestis II kategooria kaitsealune taim.[2]
Sisukord |
Levila [muuda]
Püramiid-koerakäpp on levinud Euroopa lõunapoolsematel aladel, Väike-Aasias, Kaukaasias, Süürias ja Iraanis, samuti ka Põhja-Aafrikas. Lõunas ulatub tema areaal Tuneesia ja Alžeeriani.[3]
Eesti on püramiid-koerakäpa üks põhja- ja kirdepoolsemaid kasvukohti. Teda ei kasva näiteks kuskil Skandinaavia mandriosas ning samuti ei ole teda leitud ka Lätist ega Leedust.[4] Eestile kõige lähemate rikkalikumate leiukohtadega on Ojamaa.[5]
Mandri-Eestis on koerakäpa ainsaks kasvukohaks Noarootsi poolsaar. Taime teised leiukohad on Saaremaal, täpsemalt Lääne-Saaremaal ja Sõrve poolsaarel.[1][5]
Kasvukoht [muuda]
Püramiid-koerakäpp kasvab lubjarikastel loo- ja rannaniitudel, puisniitudel, hõredates salu- või loometsades .[1][3]
Välimus ja füsioloogia [muuda]
Püramiid-koerakäpp on 20–40 sentimeetri kõrgune.[1][3]
Taime vars on pikk, peenike ja püstine. Varre alusel on mõned (tavaliselt kaks) pruunikad labata lehetuped.[3]
Varrel on suhteliselt pikad (kuni 12 cm) ja kitsad (laius kuni 1,1 cm) teravatipulised lehed. Lehed ümbritsevad vart tupetaoliselt ja seda kogu varre ulatuses.[1][3] Taime päris ülemised lehed on kõrglehtede taolised.[3]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Schmeidt, O. Eestimaa orhideed. Tallinn: Varrak. 1996, lk 109–111
- ↑ "II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine". www.riigiteataja.ee, Kasutatud 10.12.2011.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Püramiid-koerakäpp, täiendav info". bio.edu.ee, Kasutatud 10.12.2011.
- ↑ "Püramiid-koerakäpp". bio.edu.ee, Kasutatud 10.12.2011.
- ↑ 5,0 5,1 Kull, T., Tuulik, T. Kodumaa käpalised. Tallinn. 2002, lk 72–73