Kultuuripärand
Kultuuripärand, ka pärandkultuur, on kultuuri üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu, mille objektide põhiline tundemärk on seotus inimtegevusega. Kultuuripärandi mõiste (prantsuse keeles héritage, pärand) võttis 18. sajandi lõpus kasutusele Blois' piiskop Henri-Baptiste Grégoire.
Kultuuripärandi objekt võib olla kas inimese poolt loodud või looduslik. Objekti nö "keha" võib moodustada näiteks ehitis või rajatis või ka allikas, kivi, puu vms ning "hinge" objekti puudutavad teadmised, uskumused, legendid jne.
Sisukord |
Kultuuripärand Eestis [muuda]
Eestis on kultuuripärandi objektidena riikliku kaitse all eelkõige kinnismuistiseid: näiteks linnamäed, asula- ja kalmekohad, muinsus- või looduskaitse all olevad hiie- ja ohvripuud ning ohvrikivid, pärimustega seotud või muul moel silmapaistvaid allikad.
Aastai 2005–2011 kaardistati Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel eesti kultuuripärand, mille raames loendatati ja tähistati ka muid kultuuripärandi objekte: näiteks mahjajäetud talukohti, küladevahelisi metsateid, mahajäetud metsavahitalude põliseid õuepuid, keldreid, kiviaedu, turbalõikamise kohti, lubjaahjude varemeid, söemiilide asukohti, tõrvaahjusid, savitööstusi ja potaseahjusid, piimapukkisid, hooneid ja hoonete varemeid, sõjalisi rajatisi. Selle projekti raames koguti ka metsaosade, metsateede, sihtide, kõrgendike, metsaheinamaade ja rabasilmade ajaloolisi rahvapäraseid nimetusi.
Kokku kaardistati 35006 pärandkultuuri objekti, mis maakondade lõikes jagunesid järgmiselt[1]:
| Maakond | Objektide arv |
|---|---|
| Saaremaa | 5541 |
| Pärnumaa | 3335 |
| Tartumaa | 3128 |
| Lääne-Virumaa | 2881 |
| Põlvamaa | 2606 |
| Võrumaa | 2491 |
| Viljandimaa | 2195 |
| Läänemaa | 1941 |
| Harjumaa | 1934 |
| Jõgevamaa | 1794 |
| Ida-Virumaa | 1774 |
| Valgamaa | 1583 |
| Järvamaa | 1487 |
| Raplamaa | 1428 |
| Hiiumaa | 888 |
| Kokku | 35006 |
| Põlised talukohad | 5543 |
| Kohanimed | 2488 |
| Metsavahikohad | 1261 |
| Tuuleveskid | 1119 |
| Koolihooned | 1095 |
| Mõisaarhitektuur | 1022 |
| Nõukogudeaegne pärandkultuur | 985 |
| Asundustalud | 952 |
| Popsitalud | 855 |
| Vesiveskid | 783 |
| Muud (143 tüüpi) | 18903 |
| Kokku | 35006 |
|---|
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Kirjandust [muuda]
- Tarang, Lembitu; Hellström, Kristiina; Kaljuvee, Rein; Kusmin, Jürgen; Neljandik, Triin; Raid, Maire 2007. Väike pärandkultuuri käsiraamat. Tartu: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9985-830-77-2]
- Neljandik, Triin 2007. Pärandkultuur metsas: Oandu. [Tallinn]: Riigimetsa Majandamise Keskus, Triip. [ISBN 978-9949-15-614-6]
- Kusmin, Jürgen (koost.) 2007. Raplamaa pärandkultuurist. Rapla: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9985-830-80-2]
- Tarang, Lembitu (koost.) 2007. Läänemaa pärandkultuurist. Kullamaa: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9985-830-81-9]
- Näppo, Elle (koost.) 2008. Järvamaa pärandkultuurist. Paide: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9985-830-93-2]
- Neljandik, Triin (koost.) 2008. Harjumaa pärandkultuurist. Tallinn: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9985-830-94-9]
- Raudoja, Ahto (konsultant) 2010. Võrumaa pärandkultuurist. Võru: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9985-830-99-4]
- Rosenberg, Tiit (konsultant) 2010. Valgamaa pärandkultuurist. Valga: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9985-830-98-7]
- Sandrak, Ott (konsultant) 2010. Lääne-Virumaa pärandkultuurist. Rakvere: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9949-460-02-1]
- Jonuks, Tõnno (konsultant) 2010. Ida-Virumaa pärandkultuurist. Narva: Eesti Loodusfoto. [ISBN 978-9949-460-01-4]
