Arutelu:Otsedemokraatia

See kipub olema natukene liiga isiklik propagandistliku suunitlusega katsetus (mitte et mul midagi otsedemokraatia vastu oleks). Siin ei ole päris õige koht isiklike teooriate publitseerimiseks, prooviksid ehk pigem laia ilma arusaamisi refereerida? --Ker 15:18, 9 Mar 2005 (UTC)

Ateenas oli otsedemokraatia juba ammu, mitte ei ole tegu isikliku teooriaga. Miks tänapäeval otsedemokraatia erinev peab olema, on see, et Ateena otsedemokraatia oleks miljoni elanikuga riigis põhimõtteliselt võimatu ("it is necessary for the citizens to be of such a number that they knew each other's personal qualities and thus can elect their officials and judge their fellows in a court of law sensibly." -- Aristoteles) -- seega on vaja üsna mahukat võrgupõhist hääletamise ja arutlemise süsteemi ja samuti tavalisest erinevat hääletamiskontseptsiooni selle jaoks, mis muudab selle teema, mis seal foorumis on, küll isiklikuks ja Ateena omast erinevaks kõiges peale aluse, et iga küsimust hääletab iga inimene -- samas tekst, mille siia panin, vastab 100% ateena otsedemokraatiale. Kusjuures wikipedia on teataval määral sarnaste põhimõtetega nähtus :) Ehk siis, otsedemokraatia kirjeldus, mille siin tõin, vastab laia ilma arusaamisele sellal, kui foorum on küll suht isiklikult arendatud otsedemokraatia vorm. Ja loomulikult panen ma wikisse asju teemadesse, mis mind huvitavad, kui siia midagi lisan :)--Tvali 17:53, 9 Mar 2005 (UTC)

Ateenas oli võimalik otsedemokraatiat rakendada rahvahulga väiksuse tõttu. Meil saaks sama kehtida madaltasemel (küla, nn omvalitsus). Ja kui juurde võtta Sveitši mudel kõrgemal tasemel ja tekitada olukord, kus kõrgemal tasemel on vaja vähem otsuseid teha, kui seadusloome praeguse aktiivsuse juures, siis peakski saama toimiva otsedemokraatia. Sellel võib olla muidugi suht suur negatiivne mõju, sest palju inimesi bürokraaatiamasinas kaotavad oma töö --Kirju 8. veebruar 2006, kell 12.04 (UTC)

Mina loen ja ei saa aru kus siin entsüklopeediaartikkel asub... - Ahsoous 15:27, 9 Mar 2005 (UTC)

Hetkel on definitsioon ...lihtsalt alustasin seda teemat vaikselt, kirjutan sinna jõudumööda ajaloost ja muust värgist ka ...sellepärast seal ongi alguses, et vajab toimetamist, et artiklit on suht vähe esialgu :)--Tvali 17:53, 9 Mar 2005 (UTC)

Tore artikkel. Allosas olev "Arutelu" nime kandev süstematiseerimine peaks aga kuskil mujal olema (ristviited vajalikud). --Kirju 8. veebruar 2006, kell 12.04 (UTC)

P.S. Väljend "anarhistlik riik" on muidugi karm!!! Kui tõlgendada riiki kui maa-ala, siis ok. "Anarhistlik territoorium" oleks seega sobivam. --Kirju 8. veebruar 2006, kell 12.07 (UTC)

Võtsin järgneva osa välja, sest see tekst ei ole entsüklopeediaformaadis. Loodetavasti saab seda kuidagi kasutada.

Arutelu teemal: Mis on otsedemokraatia?

Ühiskondi võib jaotada järgmiselt:

• Riigid, kus kehtivad seadused
• Riigid, kus ei kehti seadused

Ühiskondi, kus kehtivad seadused, võib jaotada järgnevalt:

• Riigid, mille seadused kehtivad kõikidele riigi elanikele (õigusriik)
• Riigid, mille seadused kehtivad ainult osale elanikest

Õigusriike võib jaotada seaduseloome viiside järgi:

• Riigid, mille seaduseloome üle otsustab kindlalt määratud osa rahvast.
• Riigid, mille seaduseloome üle otsustajaid võib valida rahvas
• Riigid, mille seaduseloomega üle otsustab rahvas otseselt

Viimast sellest nimekirjast võib nimetada anarhistlikuks (anarhistlik ainult selles mõttes, et pole keskvõimu, nii et ma isegi ei lingiks siin sellele anarhismiosale, mis seda anarhismikäsitlust isegi ei maini mujal, kui arutelus) õigusriigiks.

Anarhistlik riik ja õigusriik koos moodustavad automaatselt ka demokraatia ehk rahva poolt juhitava riigi.

Kaasaegsed demokraatiad on esindusdemokraatiad, mis tähendab, et rahvas ei teosta oma võimu otse, vaid valib inimesed, kes seda teevad. Loomulikult ei saa nad oodata, et valimiste tulemuseks saadud üksus tõepoolest suudaks arvestada kõigega, millega suutsid arvestada valijad või esindaks kõiki huve, mida esindasid valijad -- valitakse siiski alati üks vähemus ja paljude valijate huvid lähevad selle käigus kaotsi, isegi kui teised valijad ei ole nende vastu või on isegi poolt. Samuti esindavad valitavad üksused paratamatult ainult osasid nende valijate huvidest, mistõttu läheb veel huve kaotsi.

Esindusdemokraatia mõistele vastandub otsedemokraatia. Otsedemokraatia on demokraatia, mille puhul rahval on võimalik kokku leppida kõikides küsimustes eraldi. Ehk siis, selle asemel, et valida mõne üksiku valmis paketi vahelt, võib endale sobiva korra ise kokku panna.

Küsimus, mis jääb, on see, et kuidas rahvas enda võimu teostab?

Kahtlemata on tänapäeval võimalik üks -- üldriiklik hääletus iga seaduse kohta, millele eelneb diskussioon, milles osalemise võimalus on kõikidel rahva liikmetel.

Andres 8. veebruar 2006, kell 12.21 (UTC)

Eestis on loodud internetisüsteem Täna Otsustan Mina (TOM), mille eesmärk on rahva osaluse suurendamine riigi otsustusprotsessides. Esitada saab ideid, suuniseid ja mõtteid ning kommenteerida nii teiste poolt esitatud kui ka ministeeriumides väljatöötatud seaduseelnõusid nende loomise faasis.

See oli välja jäetud. Andres 9. september 2006, kell 18:26 (UTC)

Otsedemokraatia Eestis

Nowiki's on naljakas artikkel no:Direkte demokrati i Estland, mis tõlkes oleks Otsedemokraatia Eestis. Kas Eestis on otsedemokraatiat olnud?--Bioneer1 (arutelu) 28. august 2014, kell 11:58 (EEST)

Otsedemokraatiat pole Eestis kindlasti olnud. Meil on ikkagi esindusdemokraatia olnud ja on. --Tiia (arutelu) 31. august 2014, kell 00:26 (EEST)

Siiski oli rahvahäälet5us kui otsedemokraatia vorm olemas aastast 1923. Riigikogu Toimetised --Tiia (arutelu) 31. august 2014, kell 00:31 (EEST)

Noh, uues Eestis on ka ikka mõni referendum olnud. Andres (arutelu) 31. august 2014, kell 00:40 (EEST)