Rahvakogu

Allikas: Vikipeedia
Rahvakogu arutelupäev 6. aprillil 2013

Rahvakogu on ühisloome meetodit kasutanud algatus, mis kutsuti ellu valmistamaks ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste küsimuste lahendamiseks Eestis, mida seostati riigi demokraatia tulevikuga. Rahvakogu järgis üle maailma katsetatud deliberatiivse ehk arutleva demokraatia mudelit.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvakogu arutelupäev

Rahvakogu alustas kui kõigile ID-kaarti kasutavatele kodanikele avatud veebiportaal, millega loodeti kodanike ja poliitikute avaliku ühisloome korras valmistada ette muudatusettepanekuid keskendudes viiele valdkonnale: valimissüsteem, erakondadevahelise konkurentsi avatus ja parteide sisedemokraatia, erakondade rahastamine, kodanike osalemisvõimalused poliitikate kujundamises valimiste vahel ning ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine.

Kokku kogunes 2013. aasta jaanuaris rahvakogu veebilehele enam kui 1300 ettepanekut.[1]

Idee kasutada Harta 12 jätkuprotsessis ühisloomet (crowdsourcing) tegi esimesena avalikult Liia Hänni[2]. Samas mainiti seda kui võimalust Toomas Hendrik Ilvese kokku kutsutud Jääkeldri algatuse nimelisel nõupidamisel parlamendierakondade, vabaühenduste ja riigiteadlaste vahel Kadrioru lossi jääkeldris 2011. aasta novembris Marek Tamme poolt sissejuhatuskõnes.[3]

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS grupeeris esitatud ettepanekud 49 erinevaks alateemaks ning järgmisel kuul koostasid eri valdkondade eksperdid neile mõjuanalüüsid. Vahemikus 18.22. märts toimusid seminarid kõigil viiel püstitatud põhiteemal, kus arutleti leitud alateemade ajakohasuse ning mõjususe üle ja valiti välja olulisemad teemad Rahvakogu arutelupäevaks.

6. aprillil 2013 toimus Avatud Eesti Fondi ja Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu korraldusel Tallinna laululava lavaalustes ruumides Rahvakogu arutelupäev, kus püüti välja selgitada, millistele tõstatatud probleemidest oodatakse ühiskonnas enim lahendust. Arutelupäeval osales enam kui 300 inimest ja läbi arutati 18 ettepanekut[4]. Nõnda saadud ettepanekud edastati Riigikokku.

Rahvakogu töö korraldamise eest vastutas Eesti Koostöö Kogu. Ühisloomeprotsessi ja veebikeskkonna valmistas ette enam kui 10-liikmeline hajus töörühm, millesse kuulusid teiste hulgas mõttekoja Praxis, vabaühenduste liidu EMSL, e-Riigi Akadeemia, presidendi mõttekoja, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Väitlusseltsi, Domus Dorpatensise, parlamendierakondade jt organisatsioonide esindajad, samuti osales töös mitmeid IT- ja kommunikatsioonispetsialiste. Rahvakogu portaali tehnilise lahenduse kavandamise ja realiseerimise eest vastutas peamiselt Henri Laupmaa.

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvakogu üks eestvedajatest, Urmo Kübar, kõnelemas arutelupäeval

Kogu Harta 12-st lähtuvat Jääkeldri algatuse kohta on väidetud, et see lõhub meie põhiseaduslikku demokraatiat, sest sellist rahvaalgatust meie seadused ette ei näe[viide?]. Ka on kritiseeritud Rahvakogu veebiportaali avamiseni viinud korraldust oma läbipaistmatuse tõttu ning Rahvakogu ennast läbimõtlematuse ja kiirustamise jälgede pärast. Rahvakogu on kritiseerinud paljud parlamendierakondade liikmed, nt Rait Maruste, aga ka poliitikud ja asjatundjad väljastpoolt parlamenti, nt Kari Käsper[5], Mart Helme[6] jt.

Nädal pärast portaali avamist tunnistas üks selle aktiivsemaid organisaatoreid Urmo Kübar, et Rahvakogu keskkond ei soodusta ettepanekute vahelist dialoogi, mis peaks olema ühisloomelisusele aluseks, vaid portaal täidab lihtsalt ideede kogumise eesmärki.[7]

Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai leidis, et Rahvakogu on "põhimõttelisemaid väljakutseid meie esindusdemokraatia täiendamisele, mis on loonud ulatusliku ning struktuurse lähenemise poliitilise süsteemi uuendamiseks".[8] Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor Alar Kilp aga kritiseeris ekspertide rolli Rahvakogus ning leidis, et nendele on antud liiga suur vastutus ja et poliitilise süsteemi muutmine peaks sõltuma ekspertiisi asemel poolte kokkuleppest. Kilp leidis ka, et Rahvakogu ei saa mõtestada "rahva tahte", "rahva ootuste" või "kodanikuühiskonna" väljendusena, selle asemel tuleks protsessis säilitada arvamuste paljusus ning rääkida ja mõtelda võimalikest lahendustest kui konsensusest esindatud poolte vahel.[9]

Suur osa kriitikast keskendub arusaamale, et Rahvakogu neutraliseeris liikumise Aitab valelikust poliitikast korraldatud meeleavalduste väljendatud rahva meelepaha ning juhtis tähelepanu tegelikelt probleemidelt eemale, ka distantseeris end Rahvakogust selle tõukejõuks olnud liikumine ise.[10] Kuna puudub õiguslik mehhanism Rahvakogu ettepanekute ülekandmiseks Riigikogusse ja ei saa eeldada, et Riigikogul oleks motivatsiooni Rahvakogu ettepanekuid arvestada, siis on nende kriitikute arvates Rahvakogu protsess tulutu, Priit Hõbemägi näeb siin taga võimuerakondade sihipärast tegevust ja leiab, et "lämmatamine viidi läbi elegantselt, hobulausujaliku rafineeritusega".[11] Laur Uudam on seevastu pidanud Rahvakogu opositsioonierakond SDE kavandatud taktikaliseks sammuks valimiskampaanias.[12]

Rahvakogu tuleviku küsimust tematiseeris poliitaktivist Meelis Kaldalu, kui ta püüdis Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidustustele pääseda "härra Meelis Kaldalu" tiitli asemel "Rahvakogu liige Meelis Kaldalu" nime all ning esines rea provokatsioonidega rahvaalgatuse seadustamise teemadel[13]. President Toomas Hendrik Ilves seevastu rõhutas oma aastapäevakõnes[14], et rahvaalgatuse seadustamine avab tee populismile ja see pole soovitav.

Rahvakogu üks initsiaatoritest Liia Hänni ettepanek Rahvakogus[15] toob välja, et Rahvakogu-laadsetele algatustele mõtte andmiseks tuleb seadustada vähemalt märgukirja esitamine Riigikogule, mis sai teoks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse vastuvõtmisega 2014. aastal.

Andres Laiapea teeb oma avalikus äraütlemiskirjas Rahvakogu teemaseminaridel osalemise kohta ettepaneku, et president kui Rahvakogu algataja peaks selliste protsesside seadustamiseks pöörduma Riigikogu poole palvega algatada ja vastu võtta Rahvakogu seadus.[16][17]

Raadioajakirjanik Kaja Kärner on püüdnud kriitikat kokku võtta ja väidab, et isegi kui Rahvakogu tulemuseks on ainult kolm seadusemuudatust, on tegu õnnestunud aktsiooniga.[18] Samuti on püütud kriitikat seletada oletusega, et see põhineb lihtsalt teadmatusel[19].

Toimunud rahvakogud[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta Uue eakuse rahvakogu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Koostöö Kogu algatas 2017. aasta 16. märtsil osana Pension 2050[20] programmist uue eakuse rahvakogu, mille eesmärgiks oli käivitada ühiskondlik arutelu tuleviku eakusest (uue eakuse visioonist) ning otsida lahendusi eakapõlve ümbermõtestamiseks ja -kujundamiseks.

Kuni 2017. aasta 6. aprillini kutsuti kõiki Eesti inimesi esitama veebilehel uuseakus.rahvaalgatus.ee oma mõtteid ja ettepanekuid neljal tulevikuteemal:

  • KINDLUSTATUS EAKAPÕLVES: mida teha selleks, et ka eakatel oleks elamisväärne sissetulek?
  • ENESETEOSTUS: kuidas tagada inimeste õppimine ja töötamine kõrge eani?
  • TERVIS: milline võiks olla lahendus, et inimesed ei lahkuks terviseprobleemide tõttu enneaegselt tööturult?
  • MUUTUSTEGA KOHANEMINE: kuidas reformida pensionisüsteemi nii, et muutused oleksid kõigile lihtsad ja arusaadavad?

Uue eakuse rahvakogule laekus ligi 80 ideed, mida hindasid oma ala asjatundjad. Iga mõjusa ettepaneku kohta koostati mõjuhinnang[21].

2017. aasta 17.-18. mail arutati rahvakogueesmärke teemaseminaridel[22] neid ettepanekuid, mis on riiklikult lahendatavad. Seminaride tulemusena hääletati 29 ettepanekust edasiarendamisele 26 ettepanekut[23], mis avalikustati kollektiivse pöördumisena uuseakus.rahvaalgatus.ee lehel, kus iga vähemalt 16-aastane kodanik sai ettepanekutele digitaalse toetusallkirja anda. Iga vähemalt 1000 digiallkirja saanud ettepanek edastati kollektiivse pöördumisena Riigikogu komisjonidele arutamiseks ja vastamiseks.

2017. aasta lõpu seisuga oli kaks ettepanekut kogunud vajaliku arvu allkirju ning need on edastatud Riigikogule. Vastavateemaline komisjon peab ettepanekut arutama ning pöördumisele vastama hiljemalt 6 kuu jooksul.

2013. aasta rahvakogu[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta kevadtalvel toimunud rahvakogu eesmärk oli lahendada osalusdemokraatia võimalustega erakondades tekkinud probleeme ja nendest sündinud usalduskriisi ühiskonnas. Algatus sündis presidendi kokkukutsutud koosoleku tulemuse, mille viisid ellu kodanikuühiskonna aktivistid ja asjatundjad. Rahvakogu tulemusena valminud erakonnaseaduse muudatused tunnistas Teenusmajanduse Koda 2013. aasta parimaks seaduseks[24].

Rahvakogu keskendus viiele teemale: valimised, erakondade rahastamine, kaasamine ja osalemine, konkurentsi elavdamine erakondade sees ja vahel ning erinevate elualade sundpolitiseerimise ja -parteistamise pidurdamine.

2013. aasta jaanuaris sai iga kodanik rahvakogu.ee veebikeskkonda oma ettepanekuid esitada. Ideid laekus üle 3000, mille mõttekoja Praxis analüütikud teemade kaupa grupeerisid. Erakonnapoliitika ja valimiskorra eksperdid andsid seejärel ettepanekutele oma neutraalsed kommentaarid.

2013. aasta märtsis toimusid teemaseminarid, kus valiti välja kõige asjakohasemad ja mõjusamad ettepanekud, mis saadeti eelistatuimate lahendusvariantide selgitamiseks aprillis toimunud arutelupäevale.

2013. aasta 6. aprillil korraldas EMSL koos Avatud Eesti Fondiga Tallinna lauluväljaku saalis arutelupäev, kus osales 314 inimest. Teemasid arutati 8-10-liikmelistes laudkondades, misjärel igaüks valis iseseisvalt oma eelistatuima lahendusvariandi. Arutelu tipnes enim toetust pälvinud 15 ettepaneku vormistamisega.

2013. aasta 9. aprillil andis president Toomas Hendrik Ilves parlamendile üle Rahvakogu töö tulemuse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Emor alustas rahvakogu arutelupäeva osalejate värbamist" ERR, 1. märts 2013
  2. Selgitus allkirja juurde
  3. Presidendi ümarlaud
  4. "Rahvakogu ettepanekud jõuavad teisipäeval riigikogusse" Eesti Koostöökogu, 6. aprill 2013
  5. What’s wrong with Rahvakogu?
  6. "Rahvakogust, rahvast ja juhtidest" Õhtuleht, 26. jaanuar 2013
  7. "Sipelgate surmaring". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 17. jaanuaril 2013.
  8. "Esindusdemokraatia täiendamine rahvakoguga" UT, 5. märts 2013
  9. "Rahvakogu ja probleemitaju" UT, 5. märts 2013
  10. http://www.telegram.ee/eesti/liikumine-aitab-valelikust-poliitikast-voimulolijad-puudsid-meid-naidata-vales-valguses
  11. "Eestis on vaimne vaakum ning puudus uue põlvkonna juhiomadustega tippintellektuaalidest". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2013. Vaadatud 11. märtsil 2013.
  12. "Sotside vandenõu?" Õhtuleht, 7. märts 2013
  13. Andres Laiapea: Kaldalu väärib presidendi tunnustust[alaline kõdulink]
  14. Vabariigi President iseseisvuspäeva kontsert-aktusel Estonias 24. veebruaril 2013
  15. "Seadustada avaliku märgukirja esitamise võimalus Riigikogule". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2013. Vaadatud 4. märtsil 2013.
  16. Vastus Rahvakogu korraldajate kutsele
  17. Argo Ideon: "Rahvakogu vaeb laekunud ettepanekuid seminaridel" Postimees, 11. märts 2013
  18. "Kaja Kärner: millest selline umbusk rahvakogu suhtes?" ERR, 3. veebruar 2013
  19. Askur Alas: "Rahvakogu – mis loom see on?"[alaline kõdulink] Eesti Ekspress, 26. veebruar 2013
  20. Pension 2050, Eesti Koostöö Kogu, vaadatud 13.03.2018
  21. Esitatud ideede mõjude hindamine, Uue eakuse rahvakogu, vaadatud 16.03.2018
  22. Uue eakuse rahvakogu teemaseminarid 17. ja 18. mail, rahvaalgatus.ee, 12. märts 2017
  23. Riiklikult lahendatavad ettepanekud, Uue eakuse kogu, vaadatud 16.03.2018
  24. Oliver Kund. "2013. aasta parim ja halvim seadus". Postimees.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias