Norra köök
Norra köök on Norra rahvuslik köök. Peamisteks elementideks on kala, liha ja piimatooted.
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Norra köök on tekkinud peamiselt talupojatoidu baasil ja on seotud Norra kliimaga: seal on lühike suvi ja pikk talv.
Suurt osa mängib kalapüük, kala ja mereannid on kõige tähtsam osa Norra toidust. Heeringas on olulisim kala, vaesed sõid seda neli korda päevas. Heeringat marineeriti, söödi värskelt või praeti. Tänu pikale säilivusajale oli populaarne klippfisk, kuivatatud kala.
Teravilja saab kasvatada vaid mõnedes riigi regioonides, Norras kasvavad ainult kaer ja oder.
Suurt osa mängib Norra köögis kartul, seda serveeritakse nii lisandina kui ka eraldi roana.
Peamised toiduained[muuda | muuda lähteteksti]
Kala[muuda | muuda lähteteksti]
Üks peamisi ekspordiartikleid on lõhe. Terves maailmas on tuntud Norra suitsutatud lõhe. Populaarsed on veel heeringas, skumbria, tursk, sardiinid. Tuntuimaks roaks võib nimetada rakfiski (käärinud lõhe). Palju süüakse ka muid mereande.
Liha[muuda | muuda lähteteksti]
Varem oli igas peres olemas lehm, aga kõige populaarsem oli ikkagi lambaliha. Lambalihast tehakse väga palju erinevaid eineid: forikol, smalahove, fenalar. 20. sajandini söödi väga palju vaalaliha, praegu võib seda kohata Norra restoranides
Piimatooted[muuda | muuda lähteteksti]
Veel on tähtsad piim ja piimatooted. Norralased joovad iga päev väga suurtes kogustes piima. Varem oli traditsiooniline jook blande, vadak veega. Laialt kasutatakse juustusid ja võid.
Joogid[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige populaarsem jook on kohv. Veel on populaarne õlu. Kartulist tehakse väga kanget alkohoolset jooki akvavit.